"Let there be light!" ....

Niisiis, et kõik algusest peale ära rääkida, tuleb kõik algusest peale ära rääkida, eks ole ju!

Niisiis, aastal 1989 loodi Selts. Peamiselt Vana eestvedamisel ja algatusel. Vanal oli kaks tütart - üks oli lemmiktütar ja teine noorem. Võibolla ka vastupidi, et teine oli vanem, aga seal ei olegi niiväga tähtsust. Igatahes see teine õppis keemikuks. Nimetamegi siis teda edaspidi nii. Niisiis, olid Vanal tütred - Lemmik ja Keemik. Ja muidugi nende Ema. Seda aega mina ei mäleta. Siis ma polnud neist kellestki veel kuulnud.

Vana sai õnnetult surma umbes 1994. aastal. Endiselt Seltsi peamine jõud. Endiselt väge täis. Endiselt kahe tütre ja naisega. See päev peaks olema ajalooannaalidesse musta värviga kirjutatud. Õigemini veel mustema värviga, kui must üleüldse olla saab. Sest siis algasid (minu arusaamist mööda) Tõeliselt Jamad Ajad.

Keemik oli vahepeal (tõenäoliselt soovist ise Vana lemmikuks saada) õppinud ja koolis käinud. Kõigi arvates väga tubli ja tark teguviis. Kuid kuna soont, silma ja kätt erialale ei olnud (ei ole ka praegu!), siis sai selgeks ainult selle, mida Vana tegi. Kahtlen, kas töö eesmärgist ta üleüldse aru sai või praegu saab.

Peale Vana surma võttis Keemik oma õlule kogu Seltsi eest 'hoolitsemise'. Sinna alla kuulus ka see, et riigiametit pidades pidi ta iseenda tööd kontrollima ja koordineerima. Et teist ta ikka ilmselt tegi. Oleks ka muidu teinud, ilma riigiametita, esimest aga .... Kuidas sa kontrollid, kas sinu töö ikkagi on õigesti tehtud?? Kui sa oled teinud oma tööd oma parema äranägemise järgi ja teisiti ei oskagi teha???

Nüüd, igatahes, on meil jama majas. Nendel õnnetutel aastatel tehtud töö on tehtud valesti. Inimene on selgeks õppinud selle, kuidas tööd teha, mitte aga seda, milleks tööd teha. Ja kuna *kuidas* on selge, siis *milleks* tekitab ainult segadust ja seega on vaenlane igaüks, kes püüab selgitada, seda, et *kuidas* on ebaoluline, kui *milleks* on arusaamatuks jäänud.

Konkreetselt ka. 20-30 aastat tagasi kanti tõuraamatusse ainult paremaid lehmi. Kusjuures tõuraamat jagunes B-ehk üldosaks (kuhu kanti enamvähem kõik sama tõugu lehmad) ja A-ehk eliitosaks, kuhu kanti need B-osa lehmad, kes olid silmapaistvalt hea ja ilusa välimikuga (lihtsalt ilusad lehmad) ja kes andsid PALJU piima. Selleks, et selgitada välja vastavust või erinevust 'ideaallehma prototüübile' loomi mõõdeti ja kaaluti ja hinnati.

Nüüd jaguneb tõuraamat lehmadel A-ehk üldosaks (kuhu kantakse kõik põlvnemise järgi sinna kuuluvad lehmad) ja B-ehk lisaosaks, kuhu kantakse kõik need lehmad, kes päriselt nendele A-osa põlvnemisnõuetele ei vasta. Ei mingeid mõõtmeid, ei mingeid toodangupiiranguid!

Kuna Kod. pole aru saanud, et mõõdeti selleks, et A-ehk eliitossa saaksid kõige rohkem *ideaalile* vastavad loomad (mitte selleks, et 'näha mis nende loomadega vananedes juhtub'), aga mõõtmine on käpas, ja 'alati on mõõdetud', siis ta käib pingsalt kõiki lehmi mõõtmas. Kõiki, keda ta kavatseb A-ossa võtta. Andmata endale aru, et seda tööd pole vaja teha enam. Aga et ta teab *kuidas* mõõta, siis see probleem *miks* mõõta pole talle üleüldse pähe turgatanudki. Või lõõtsub nii suur tuuletõmbus tühjade ajusagarike vahel, et see mõte eksis ära ja ei leia õiget kohta üles, kuhu oma arvesse võtmise avaldusega ilmuda???

Kas konnad näevad und?? Kas kured unistavad vabalangemisest?? Kas öökullidele ikkagi meeldib elusaid hiiri süüa?? Kas hiirtele maitseb paber??
Miks lumi ära sulab ja vesi külmub?? Miks tundub selge taevas meile sinine aga mitte näiteks rohekas-kuldne?? Miks ikkagi on gravitatsioon suuantud maa poole, mitte sellest eemale??

Ühesõnaga - elu on üks ainumas suur küsimärk. Ja meie oleme ainult tillukesed punktid selle all!

Remont kui loodusõnnetus

Millest selline võrdlus?? No loodusõnnetus toob sama palju kahju, kui remontki. St. selelle,m ida ei ole vaja muuta. Võibolla,e t remont purustab isegi rohkem. Või no vähemalt ajab remondi(meeste) poolt tehtav kahju rohkem närvi - inimene võiks ju olla õppimisvõimeline ja kui ei ole, siis vähemalt öelda, et 'sry, aga ma SEDA tööd küll ei oska teha' a kus sa sellega!!

Niisiis, 'kui püüaks kõike kirjeldada, see laul ei saakski otsa' nagu ütleb laulusalm. A katsuks pisikesegi ülevaate sest kahjust anda ikka, eks!

1. Torumehed lõikasid läbi magistraaltoru, sest nad arvasid et see läheb otse kööki, põranda alt.
2. Torumehed panid kuuma vee toru kööki jooksma nii, et veemõõtjat vahel ei olegi!!
3. Maaler-koristajad (paremat ametinimetust ma ei oska välja mõelda - see kajastab kõige paremini nede tehtavat tööd), niisiis - maaler-koristajad kangutasid seinale kinnitatud telefoni koos tüüblitega seinalt alla.
4. Maaler-koristajad värvisid puidust uksi lae-latkesiga!
5. Maaler-koristajad keeldusid uksi peale seda ja enne õige värviga katmist üle lihvimast - polevat vaja!
6. Maaler-koristajad panid uusi lukusüdamikke ustele nii, et kõik tuli pärast ise üle teha ja kruvid kaotasid nad ka ära - lihtsalt pühkisid kokku kõik mis põrandal vedeles ja viskasid ära.
7. Maaler-koristajad viskasid ära ühe värskeltostetud lukusüdame ja siis kriiskasid, et seda polevat komplektis olnudki!!
8. Mingil müstilisel põhjusel lõikasid maaler-koristajad ühe telefonikaabli läbi. Seda neil parandada ei lastud, sest see oleks üüratut kahju põhjustanud nii korterile kui ka meie endi närvidele.

Ühesõnaga - kõik ei jõua meenutada praegu ja kui ka jõuaks, ei jõuaks keegi seda siin läbi lugeda enam. Nii masendav tunne peal juba. Aga see-eest on neil brigaadis olev elektrik intelligent - vblla, et ta on kogunisti TPIs automaatikat vms. õppinud (tõsi küll, eeldusel, et ta pole seda kooli iial lõpetanud). Isa kommentaar tema tegevuse kohta - "Näe, täitsa õppimisvõimeline inimene! Ei läinud täit poolt tundigi, kui juba mõtles välja, et kuidas telefonikaablit uuetüübilise telefonipistikupesaga ühendada!"

Mööblipaigaldaja oli tasemel. 1,5 päeva ja mööbel seinas, nagu vaja. Ja mis kõige kummalisem - kui oli õhtul lubanud,e t tuleb kella 9-ks kohale hommikul, oli 5 enne 9-t kohal nagu kõpsti!

Idee!!

Ühesõnaga. Head (või siis mitte nii head ideed) tulevad alati töölt koju minnes, bussis. Seekordne ideevälgatus oli oma sünnipäeva pidamise kohta. Et (noh kui mõni tuttav juhtub kah asjast huvitatud olema) hiivata poest kaasa mõned kiirgrillid, palju liha (marineeritud), mingit hästisüttivat etanooli sisaldavat vedelikku ja minna metsa grillima. Mustamäemets sobib õhtusel ajal suht hästi, sisi pole alaealisi kah ümberringi tolknemas ja röövleid kartvad vanaiminesed on kodus lukutaga. Igati lahe oleks ju :)

PS. tahaks veiniõhtut teha. Või noh,m itte ilmtingimata veini, aga juustu kindlasti. Otsin kohta, aega, juustu, seltskonda ja soovi korral veini. Tingimisvõimalus!

Brr, mis kaup!?

Niisiis, käisin poes. Ja üleüldse ei olnud naljakas seejuures. Leiud olid järgmised:
1. Küünlajalg, mille puhul hoiatati, et seda põlevana järelevalveta jätta ei tohi (Kes neid paksust klaasist küünlajalgu üleüldse süütab ja kas keegi on näinud põlevat klaasi?!)
2. Naelikud, piduliku disainiga (läikivad ja sätendavad)
3. Saapad, mida sildi järgi järel ainult 2-s suuruses - 38 ja 39. Kolmas paar sarnaseid kõrval osutus numbrit 37 kandvaks.
4. Kommid, kommid, kommid
5. toored mandariinid
6. Juust. Hallitus juust.
7. Kala nimega 'savorin' (mis see ka eestikeeli iganes olema ei peaks)
8. müüja (kes pole küll kaup, aga kui oleks, sisi ma ikkagi teda omale koju ei ostaks - liiga lolli juttu ajab suust välja!!) kes rääkis nõutule noorele naisterahvale kalaletis, et tegemist on külmutamata kalaga, et see olevat värske (milles ma sügavalt kahtlen Rimi poe puhul, kui tegemist kalafileega;) ) sest see minevat niikuinii nii kiiresti halvaks, et 5-6 päeva pärast tuleb ära visata.

Persse käigu need inimesed, kas teate!?

Kõigepealt seda (selgituseks või nii) et piiga on mingi kõhutõvega kodus. Mina tööl. Nüüd juba ilma kõhutõveta. Ja et töökaaslane, kes mulle GNLDga tegelemise 'pähe määris', püüab mind veenda oma 'äri laiendama' ja nõuab et ma koolitustel käiksin. Ja tahab, et ma nende (nõmedate?) koolituste pärast jätaks trenni minemata. (Tema loogika - söö GNLD kaalulangetusprogrammi tooteid, küll kaal 'kaob' ise 'ära' siis!)

St. et mina olen jälle nagu kits kahe heinakuhja vahel. Et mida siis ikkagi teha, kas järgida oma enda tujusid, s.o. käia trennis või siis oma sisetunnet, mis keelab teistele inimestele 'pettumust' valmistada 'valede valikute' tegemisega ja minna sinna koolitusele?? Teoreetiliselt ma jõuaksin sealt trenni küll. Samas ootab üks tõbine piiga mind koju. Et milla see emme ükskord ometi tuleb.... Ja siis veel vaja mõned asjad joonde ajada.... ja ... Ah, ma ei tea, kõhklen, kahklen mõned tunnid ja ei tee lõpuks mitte kui midagi :( Niikuinii!!

Pisikesed, kandiliste peade ja karvaste kätega

Esmaspäeval viis Eesti 'suurim andmeturbe-guru' Valdo Praust isiklikult läbi andmekaitse loengut. Meil. Tööl. Mina seal ei osalenud, sest 1. oli vaja arsti juures käia ja 2. oli reklaamitud kui 'büroojuhtajast ülespoole' koolitust. Noh, täna juhtusin lühikommentaare asja kohta kuulma.

1. Soeng
Et 'mina küll sellist soengut enne näinud ei ole'. St. vend Vops Robin Hoodi lugudest siis. Pealagi paljas ja juuksed seal ümber. Noh, teadagi, vanem meesterahvas ju juba ;)
2. Sõnavara
Et 'no mina aru ei saa, kõik häkkerid olid tal kandilse pea ja karvase käega'. Kujundlik väljend siis - et viirusetõrje programm tuvastab, kas arvutisse kogemata mõni 'pahalane pesa pole teinud' (hea et mitte 'pununud'). Ja siis kõlama jäi (järelkajas ikka!) väljend - nüüd on kohe näha, et mitte ükski kandilise pea ja karvase käega häkker pole arvutis sees käinud! Muidugi kui häkker juhtub olema ntks ümarguse peaga või veel hullem - patsiga poiss, ja sileda (vblla raseeritud??) käega, siis seda juba niisama kegelt kindlaks ei tee, et kas on käinud või ei ole ;)

21. sajand

Nii üllatav kui see ka pole - mõnda kohta on (ennetähtaegselt?) 21. sajand jõudnud. Niisiis - käisime piigaga Tallinna Lastehaigla Konsultatiivpolikliinikus LOR'i vastuvõtt-konsultatsioonil. Et noh oodata oli kõige hullemat, aga .....

Kõigepealt vaatas registratuuritädi sellise kaval-kelmika näoga arvutit ja teatas, et 'minge kohe üles, kaart on juba arsti käes, ta trükib teile ise arve'. Noh ja sellega veel ülatused ei lõppenud. Arstitädi kutsus ilusasti viisakalt sisse (kuigi olime tubli pool tundi enne õiget aega kohal!), vaatas korra kurku, nina ja kõrvu (no sellise moega, et kas need ikka on olemas ja alles või siis mitte) ja saatis röntgenisse pilti tegema. Minu hämmastunud kokutamise peale, et kas ta mingi lipaka kaa kaasa annab, et pilt teha, et kust nad seal muidu teavad, hakkas naerma ja teatas, et neil on kõik arvutis ja kui nimi öelda, siis teavad isegi mida tegema peab. Kõige kummalisem asja juures oli see, et nii oligi. Ka röntgenis oli hästi lahke olemisega vanaproua, kes teadiski täpselt, et tuleb kurgu-kõrva piirkonnast pilt teha. Ja isegi selle peale ei pahandanud, et laps osutus tubli 15 cm pikemaks kui eemalt silmaga hinnates tundus. No pilti pidi muidugi suht kaua ootama, aga seda peab alati ootama. Muidugi istumise ja ootamise kohti on tunduvalt vähemaks jäänud kui 'vanasti'.
Pärast, kui arst oli pilti uurinud, selgus, et tegelikult pole mingit meditsiinilist näidustust adenoidide lõikamiseks (No nad on teil alles nii väikesed ja näete, siit on kõik lahti! Ainult üks kord ongi kõrvapõletik olnud?? Ei, ma arvan, et ei ole mõtet, see ei anna mingit efekti nohu vastu...) ja imestas, et miks me 8st. mina) üldse seda tahame. Ja kutsus kevad-talveks tagasi, et vaadata kuidas need (st. adenoidid siis) talve üle on elanud.

Aga maja oli ilusasti remonditud (vähemalt see osa kuhu meil asja oli) ja liiklemine oli otse ja mugavalt (mitte nii, et kõnni õuest ringi röntgenisse). Ühesõnaga, nagu ma juba ütlesin, mõnda kohta on ka 21. sajand jõudnud. Milles ei saa sugugi ntks. Mustamäe Polikliinikut süüdistada (kus õnnestus ühel õnnetul vereanalüüsi lehel rohkem kui 24 tundi 1. ja 2. korruse vahel viibida).

Vigadeparandusega väljlase!

Alert!!! A new skill detected!!!

Ma tõesti arvasin, et selleks korraks olen ma iseenda üllatamisega ühele poole saanud, aga võta näpust. Väikesest. Nimelt. Ma avastasin, et peale pikemat naaksumist teatud persoonide poolt, et miks ma ometi mõnikord mõnda asja omateada ei jäta, olen ma jõudnudki sinnamaale, et jätan mõned asjad omateada. Mõned asjad mis pisut häirivad (et mitte öelda et haiget teevad).
Et ma saan aru, et mul ei ole mitte kõige helgem pea. Ma saan aru, et mu huumorisoon lõigati kogemata koos muude jubilatega välja, juba lapseeas. Ma saan aru, et teised sellest ehk aru ei saa. Ja ma saan isegi sellest aru, et keegi pole taht midagi halvasti öelda. A ju siis tuul puhub valest suunast täna. Igatahes õnnestus mul täiesti tühise asja peale solvuda ning haiget saada. Ja siis see solvumine ja haigetsaamine omateada jätta. Kuigi ma olen alati öelnud ja lubanud, et ma annan alati kõva häälega teada, kui kellelgi mulle halvasti õnnestub öelda. Weird!!!!

Ilus helge tulevik

Käisin siin, ja sain teada, et kui ma just loomulikku surma ei sure (südameatakk, kopsulihaste alatalitlus vms) siis ma lasen end maha. Vott. Suhtume ikka positiivselt, eks. Et vaata kui kole teistel on aju hallollust ja verd seintelt maha küürida ;)

Väikest krõpsu saab??

Noh, ma ei teagi nüüd... Kolleeg astus närviliselt mööda koridori. Jäi siis minu poollahtise ukse juurde seisma, nõutu nägu peas, ja astus ikkagi sisse.

- Kuule Maarja, kas sul väikeseid krõpsusid on??
+ ??????
- Noh, neid, ma ei teagi kuidas neid nimetada, noh neid kõpsusid....
+ ??? Ahaaaaa!!! Peaks olema küll! (Nägin klammerdajat ta näppude vahel, ega muidu oleks pikemalt küsitlenud)
- Oi, aitähh, just seda ma mõtlesingi!!

Mõnikord õnnestub mind üllatada. Minul endal. Näiteks see, et ma jaksan trepist üles joosta. Parim üllatus oli see, et õun, mis oli nukralt poolteist nädalat tööjuures kilekotsi seisnud ja söömist oodanud, on täiesti söögikõlblik. Ma ei julenud 2 päeva kilekoti poole vaadatagi, et nigunii on puhta ära mädanenud, aga vot ei olnud. Päris küpseks on saanud selle ajaga....

Elus on asju ....

.... mis mind:
1. kunagi ei häiri. Ntks. Vikerraadio muusikavalik (no ntks Ookert häirib:) )
2. mõnikord häirivad. St mõnikord häirib rohkem, halva tuju korral. Ntks hambapastane kraanikauss (et miks inimesed määrivad hambapesu sildi all kraanikausi hambapastaga kokku ja nii jätavadki)
3. millel ma mõnikord luban end häirida (kuigi nõme on see ju alati) Ntks. see kuue saja miljoni ja koolide remontimise afäär (vt. altpoolt).
4. alati häirivad.

Sinna viimasesse kategooriasse kuulub rida erinevaid, kuid alati isiklikult mõjuvaid asju. Ntks. see, kui keegi_kuskil leiab, et lund pole mõtet koristada (ei kõnniteedelt ega tänavatelt) sest see sulab varem või hiljem ise ära. Või siis see, kui külma ilmaga on bussis mingid erilised külmapuhurid käima pandud, nii et külma kringliks selle 15 minutiga, mis Mustamäelt Lasnamäele sõidetakse. Või siis see, et tipptunnil pannakse liinile lühike buss, et inimestel ikka võimalikult ebamugav sõita oleks. (Viimases variandis on kindla peale veel küte ka põhja keeratud, juhuks kui sul muidu palav ei peaks hakkama)

Ja siis kuulad kurtmist, kuidas talv saabus ootamatult (tervelt 5 cm lund sadas 8 tunni jooksul maha!!) ja et 'valesti valitud kiiruse tõttu' sõitsid autod teelt välja.

Ma suudan hüpata üle lompide!!

Kuidagi kerge ja muretu on olla. Ma jaksan trepist üles joosta!! Ma saan jalad üle pea põrandale lasta, varsti hakakn vist proovima, et kas ma silda ka saan lasta end. Kui 4 kuud tagasi on turiseis kui selline ainult kaunis mälestus, siis nüüd ma usun, et saaksin sellega hakkama, kui ma vaid tahan seda teha. Ma suudan istuda kandadel (täiesti hämmastav, se on oskus mida mul varem iial pole olnud, lihtsalt sääred läksid hoobilt krampi) Ja mis peamine - ma suudan end paremini kontrollida. Hulga paremini kui näiteks 3 kuud tagasi ja muidugi ei ole see veel sel tasemel, millega tasuks rahule jääda aga .... Ma olen nii palju tublim (või parem?) kui enne, varem. Ja seda ainult tänu sellele (või siis sellele vaatamata??) et otsustasin trennis käima hakata :)

Järel-vastu kaja

SUNSET BOULEVARD
AGNESSA REAALSE ELU VIRTUAALNE JÄLG

« Sry, aga ma ei jõudnud... Esileht Peeglike, peeglike seina peal, kellel on kõige haisvamad saapad kogu maal »

29. oktoober 2004
Sooda või hälvik?

Vahel on ... raske (või noh, see pole ka tegelikult õige sõna, selline keeruliste ja pingeliste olukordade, üldise pinge ja kiiruse, kurbuse ja paha tuju vaheline segaseisund). Ja siis ma olen vait. Või räägin vähe. Ainult nii palju, kui peab. Nagu nüüd. Isegi ületan ennast ja kirjutan siia, kuigi ei pea.
Delfi on ikka oma portaalile vastava pealkirja pannud sellele

Aga Kiiskaarvab, et ajakirjanduseks töötamiseks (või siis seal karjääri tegemiseks) lihtsalt PEAB olema kas puhtasooda või no, kerge hälbega kindlalt. Ja palub vabandust, neilt, kes tegelikult ei ole idioodid ja seda ka oma artiklites kajastada üritavad. :)

agnessa.pri.ee-d lugevad ajakirjanikud, kumb variant teie puhul siis kehtib?

Homme Helsingisse. Mis siis, et vaid päevaks, ikkagi ootan, sest uskumatu küll, aga isegi mina olen väsinud ja vajan puhkust. Esimest korda elus tunnen. Ja pühap ehk näen jälle Muusikut. ;)

Tuju: keskendumisvõimest pole haisugi. Ootan pikisilmi, millal see ema bussiga linna jõuab, et töölaua tagant jalga lasta.

Muusika: arvutis olev muusika 201. korda. Hetkel mängib Mafikizolo "Loot".

Kirjutas agnessa 10.29.04 16:39

Kommentaarid:
noh, eks igaühel ole õigus oma arvamusele;)
Posted by: rivo at 10.29.04 17:14

tähendab, muidugi on eranditult kõik ajakirjanikud idioodid. ei saa aru, kuidas kogu ühiskond seda veel taibanud ei ole.
Posted by: Liisu, Küünikute Klubi President at 10.29.04 23:32

Oot, mismõttes igaühel on õigus oma arvamusele? Mulle nii ei meeldi. Tuleb ära keelata.
Posted by: Anti at 10.30.04 23:30
S
oodad muidugi. Mina küll normaalne pole.
Posted by: Gea at 11.01.04 11:57

Ma ka vist mitte. :S
Posted by: agnessa at 11.01.04 12:07

Mina ütlen, et ei saa olla, et 'läti jalgpallikoondis asub XX(sportlase) näol ründama!' No selle genereerimiseks peab alla keskmise intelligents olema?? Ja et vanade seadmete ootamatu ülesütlemine tekitab rohkem segadust (kui uute seadmete ootamatu ülesütlemine??). Jne jne. Et selliseid asju kirjutada, lihtsalt peab kerge vaimse puudega inimene olema, eks! Sõbrad ajakirjanikud, lugege ajalehti :) ja siis saate isegi aru,m is ma mõtlen ;)

Posted by: Kiiska at 11.02.04 09:52

Vot sellise toreda asja leidsin historyst. Et siis kui sa julged kritiseerida oled nõme, kui julged vabandust paluda (võibolla) kohatu kriitika eest, siis tuleb sind üles puua. Tänan!!

kuus sada miljonit krooni

Tegelt kirjutatakse see kuus ja sada kokku, aga 'kuus sada' on palju väljendusrikkam kui 'kuussada'. See selleks.

Nii hea äriidee. Teeme riigiaktsiaseltsi, anname talle 600miljonit ja siis on kõik Eestimaa koolid nagu hopsti! korras, päevapealt. Onju. Mõnel mehel ikka taskud nii erikuradimoodi sügelevad, et enam üldse mõistlikku mõtet ei poeta. Võtame nüüd nii. Kõigepealt peab olema mingine nõukogu, vähemalt 5 inimest, aga kindlasti paaritu arv, et hääled pooleks ei langeks. Siis tegevjuht, kes teeb .... midagi. St sama mida ntks H. Danilov Haigekassa eesotsas, ja seda vähemalt 30 tuhande krooni eest kuus. Siis peab olema üks raamatupidaja-finantsist, kes raha jagab. Aga et rahajagamine ei oleks ainuisikuline, siis peab tal olema vähemalt 3 alama astme alluvat, kes tegeliku töö ära teevad. Seega on meil 1 osakonnajuhataja (vähemalt 10tuhat kuus) ning kolm ametnikku (vähemalt 6tuhat kuus). Siis peavad kõik koolid hakkama kõigepealt tõestama selelle ASile, et nad on ikka koolid. Nende tõestuste läbivaatuseks peab olema vähemalt 3 ametnikku (palk vt. eelnevast) ja nende ametnike töö koordineerimiseks vähemalt 1 osakonnajuhataja (palk vt. eelnevast) Võibolla isegi et on mitu bürood, siis lisandub veel vähemalt 2 büroojuhatajat (palk vähemalt 8tuhat kuus) ning veel kolm ametnikku.

Kui kõik koolid on tõestanud,e t nad on koolid, peavad nad kõik hakakma raha taotlema. Taotlused tuleb vastu võtta ja läbitöötada. Selleks on omakorda vaja 1 osakond vähemalt 2 bürooga (1 osakonnajuhataja, 2 büroojuhatajat, 6 ametnikku), et kontrollida, et kas taotlused on korrektselt esitatud. Ja siis tuleb välja nuputada, et kas taotlus rahuldada või lükata tagasi. (jälle 1 osakond 2 bürooga)

Ning siis selgub, et kogu lugu on nii suureks paisunud, et on vaja laiendada finantsosakonda (2 büroojuhatajat + 3 ametnikku) ja siis veel iga suunajaoks oma tegevjuhi abi (vähemalt 15tuhat kuus), kes vastutab oma valdkonna kaitsmise arendamise eest tegevjuhi juures.

Nii, lööme nüüd arvud kokku:
1 X 30 000
3 X 15 000
4 X 10 000
8 X 8 000
24 X 6 000
-------------
324 000 krooni kuus palkadeks (+ lisatasud muidugi)
Et sots.maksu peab ka maksma, siis korrutame summa kahega (no selguse ja lihtsuse huvides)

646 000 krooni kuus palkadeks, seda 12 kuud aastas
7 752 000 krooni aastas palkadeks ja tuleb prognoosida ka võimalikku personali juurdevoolu, seega vähemalt 9 miljonit on aastas, s.o. esimese aasta jooksul palgakulusid. Edaspidi need tõusevad, sest eduka töö eest makstakse ka preemiaid jne.

Kokkuvõtteks - on see kuussada miljonit ikkagi nii suur summa, et selleks era-riigi firma luua??? Tunduvalt odavam oleks palgata mõni matemaatik tähtajaliselt ministeriumisse, kes töötaks välja valemi, mille alusel raha koolidele otse ministeriumist kätte jagada. Valemi, mis võtaks arvesse kooli asukohta, õpilaste arvu, viimast remondiaega ning maja füüsilist täituvust. Et ntks Tallinna Saksagümnaasium, mis töötab pea kahekordse täituvuskoormusega saaks lisaraha vähem kui mõni Kapa-Kohila Gümnaasium, kus maja töötab 0,1kordse täitumuskoormusega ja mida pole viimase 20 aasta jooksul keegi remontida jõudnud?!

Mehed, tegudele!


_____________
Parandus: tegevjuhil peab olema ka sekretär-asjaajaja, peenema nimega juhi abi. Kuna kaadervärk paisub nii suureks, siis moodustub temast ja temale alluvast 2-st büroost terve sekretariaat, kes tegeleb sisenevate-väljuvate kirjade tembeldamise, nende arhiveerimise ning õigetele (tegelt valedele) inimestele edastamisega. Lisaks veel kantseleitarvete soetamisega. Mis omakorda tingib eraldi majandusosakonna loomise, sest varustamine ei ole üldse sekretäride rida. Lisaks veel see, mille esialgu unustasin, et kuna on 21. sajand ja arvutiajastu, siis on kindlasti vajalik ka IT-osakond 2 bürooga. Mida need 9 inimest kõik tegema peaksid, pole aimugi. Tõenäoliselt mängivad võrgus duke-nukemit ja panevad järjest võimsamaid servereid püsti, sest töötajad kurdavad liiga aeglast internetikasutust. Ja muidugi veel välissuhete osakond. Sest keegi peab ka suhtlema. Väljas. Selle osakonna 9-t inimest on harva majas näha, sõltuvalt nende tööst.

Mis siis tuli kokku?? Veel 4 osakonda, s.o. 4 osakonnajuhatajat, 8 büroojuhatajat ning 24 ametnikku, kokku 496 000 krooni eest kuus ehk 5 952 000krooni eest aastas.

Koos eelnevaga kokku siis 7 752 000 + 5 952 000= 13 704 000, ümmarguselt 14 miljonit aastas palgakuludeks. (kindlasti on nii suurele organisatsioonile juba 3-st tegevjuhiabist vähe, aga seda teemat ei jaksa praegu edasi arendada, põhimõte on ju selge??) Kui suur see 600 000 000 oligi???

Remont

Lõpuks. Nüd on siis 10 aastat kestnud moosimine lõpuks viljakandnud. (mingid Vilja-kandmise võistlused nähtavasti) Et köögiremont käib täie hooga. St. et kõik kohad on tolmu täis, seinad on nagu ussidest (või siis koidest) ära aetud, vesi on kinnikeeratud (õnneks ainult köögis) aga muidu on vaikus..... St remondimehi justkui pole näha kuskilt otsast ;)

Igal õhtul tõstetakse söögilaud kööki sisse, et oleks mugavam süüa ja hommikul peale hommikusööki uuesti tuppa tagasi. Et ette ei jääks. Kui remondimehed tulema peaksid kogemata. Aga nemad on meil Tartust ja iga päev nägu ei näita. Eile näiteks ei olnud neist päev otsa ei kippu ega kõppu kuulda. Aga pühapäeval see-eest tehti elektritöid ja torumehed lõhkusid veetoru ära. Sest nad arvasid, et põranda seest tulev tsentraaltoru on see, mis kööki läheb ja tuleb ümber suunata. Ja no lõikasid siis pooleks. Alumine naaber oli nagu kõpsti! kohal, et 'mulle tilgub vesi kaela, lõpetage kohe ära!'. No lõpetasid siis. Ja köögi solgitoru oli nii umbes, et tea kuidas sealt üldse vesi ära voolas. Ja üleüldse pidi vesi vastumäge ära voolama (ime siis,e t muudkui umbes ja umbes). Ja vannitoa kranikausi äravoolutorul oli ka auk sees, suure solgipüstiku juures. Ja meie imestasime (umb. 10 aastat tagasi, või no 15) et miks vannialune kogu aeg märg on ;)

Niih.. vist sai kõik .... Igatahes - sõjaseisukord. Kodus olla ei taha, parema meelega ööbiks kah tööl, aga nälg kipub majja niimoodi :(

Ja töö tappiski inimese...

Või no mitte just päris, aga ikkagi. Esimene üllatus oli see, et käigust on väljas Tallinnast kell 6.25 startiv Pärnubuss. Mis tähendas, et olin pool tundi liiga vara (või siis hilja) tõusnud. Et eelmine läks kell 6.00 ja järgmine kell 7.00 Vist oli nii. Igatahes sai Pärnus vähemalt mõnusa sooja kõhutäie enne pikka tööpäeva. No et ta pikk on, ma ei osanud küll arvata. Vähemalt mitte kell hommikul. (PS. Pärnu bussijaamas on kell 7 avatav putka, kust saab talutavat kohvi, suht häid pirukaid (mis tehakse isegi soojaks kui paluda) ja natuke muud träni kaa söögiks.)

Niisiis, kui mina Torisse jõudsin, hakaks rahvas alles tasapisi kogunema. Võeti vastu Otsus, et teeme need tõuraamatud nii korda, et oleks korras ja keegi ei saaks enam kirjavigade ja numbrite rohkuse üle kurta. Nii ka läks.

No päeva võib tegelikult kordaläinuks lugeda, sest tööd sai tehtud kõvasti. Noh ja lisaks veel see, et nii peenesse kohta ma omal algatusel iial sööma ei läheks, sest no lihtsalt ei ole sellist rahakotti mis need lõunad välja kannaks. Aga söök oli hea ja kõht sai täis.

Koju jõudsin kell 3 öösel. Asjaomased isikud sõidutasid ilusasti treppi. Kuigi ise pidid juba kell 9.00 hommikul uues Eestimaa nurgas tööl olema ja loomad tahavad ju hommikul talitamist ka.

Ja minul kulus kõigest ülesaamiseks tubli nädal. Et noh end uuesti selgeks magada. Hea, et väiksed lapsed ilma loodud on ;)

Mood??? Või no eiteamis...

Aastal '93 võis Tallinna kaubandusvõrgust püüda 'buutse'. Noh, sellised western-stiilis saapad või kingad. Hirmkallid olid, vähemalt minu jaoks. Aga neid oli tol a'al alates numbrist 35. No vblla 36. Muusikastiili ei oska ka kõige parema tahtmise juures kommenteerida, sest siis ma muusikat ei kuulanud.

Nüüd, aastal '04 võib ka 'buutse' osta.... alates jalanumbrist 42. Vaieldamatult liiga suur, ka siis kui porolon saapaninna toppida. Samas, kindel mis kindel, et kantri on out. Rahvas kuulab mingit jaburat tümakat.

Siiani oli sheipingu programmi tempotegijaks mingi mõnus latiino-tümps. Et tabad end selellt, et üritad kaasa laulda (mis sest et sõnadest aru ei saa). Aga uues programmis on taustaks mingi steriliseeritud* kantritümps. Et tea, kas püüavad kantri stiili populariseerida seda teed mööda?? Et noh, arvestades kohalkäivat kontingenti (noored ja nooremas keskeas naisterahvad), siis kindlasti neile hakakb see muusika meeldima, kui küllalt kaua pinda käia??? Nõme :)

__
*just steriliseeritud, e. steriilseks e. mittefertiilseks** muudetud.
** fertiilne = viljakas, järglasi andev

Sussid

Aegajalt kingitakse mulle susse. No reeglina siis, kui eelmine, armsaks saanud paar on jõudnud olukorda, kus ülejäänud kodakondsed hakkavad neid minu enda ja ka nende elu ohustavateks pidama.

Niisiis - majja kolib uus sussipaar. Nii moe pärast, et kinkijat mitte solvata, katsun mõnda aega nendega ka püüdlikult toas käia. Nädal, vblla kaks. Kõige kauem õnnestus mul vist uute susidega kuu aega järjest igal õhtul ringi kooserdada;) Igatahes, peale seda avastusperioodi (et oooooo.... sussid..) avastan, et tegelikult on kõigis minu hädades just nimelt see uus sussipaar süüdi. (Vanu ka enam kasutada ei saa, sest vanad on juba ammu prügimäele e. välja kolinud) Ja nii ma siis liigun järgneva umbmäärase pikkusega aja sokkis-palja jalu ringi. Vaatamata ähvardavale pinnuohule. Kuni ma ühel hetkel leian, et sussid on ikka äärmiselt toredad asjad (reeglina sõltuvuses toatemperatuuri katastroofilise langemisega). Eriti armsaks muutuvad nad siis, kui neil mingi viga ilmneb....

Ma olen juba mitu päeva tundnud,e t kuidagi kummaline on liikuda toas, et jalg jääb muudkui vaiba taha kinni. Eile siis leidsin ka põhjuse - nimelt on sussitald pealse küljest irdunud, umbes 79% ulatuses. Aga seda armsam on nedega toaas liigelda ja kurge mängida. Samal ajal ise oma peas kihlveokontorit pidades, et arvutada välja võimalusi tervelt ning komistamata toast kööki jõudmiseks.

Üks unenägu

Mul hakkas hammas valutama. Niimoodi nõudlikult, aegamisi 'volüümi' juurde keerates, nagu ainult pealtnäha terved hambad valutada oskavad. Lisaks valule hakkas põsk paistetama. Ja mina käisin ringi ja toimetasin omi asju, tehes püüdlikult sellist nägu, et tegelikult mul ju ei ole midagi viga (nagu ainult hambavalus vaevlevad inimesed oskavad, vist). Lõpuks, siis kui ema sööma hõikas, vaatasin peeglisse - põsk hiigelsuur nagu oleks sinna kolm keskmist põrsast peidetud ja ohkasin - sellisest näost saab pime kah aru, et inimesel on hammas haige ja ta tuleks kiiremas korras hambaarstile organiseerida.

Selle peale ma ärkasin üles. Omas voodis, ümberringi pimedus. Ja põsk oli paistes. Katsusin keeleotsaga ettevaatlikult haiget hammast ja .... ei midagi!! Katsusin natuke kõvemini.... Ikka ei midagi!! Aga põsk oli ju paistes!? Katsusin käega põske - paistes mis paistes! Katsusin keelega põske seestpoolt..... Põses oli viiner. Teate küll, selline jupike, mida tänapäeval täisväärtusliku viineri pähe müüakse. Ma olin õhtusöögi ajal omale viineri põske unustanud!! Ma ohkasin kergendatult - viiner põses pole ikkagi nii hull, kui haigest hambast paistes põsk. Sõin viineri ära ja uinusin endamisi mõeldes, et küll ma olin ikka kaval, et omale õhtul viineri põske pistsin - ei pidanud selleks voodist välja ronima, et öösel kerget öö-einet võtta!!

Ja siis ma ärkasin. Kell oli 3 öösel ja kõht oli pisut tühi ;o)

Selline kummaline unenägu. Haigeid hambaid ma näen tavaliselt siis unes, kui ma olen õhtul iseenda pärast muretsenud. Aga midagi nii jaburat pole veel olnud :)

Enne keka tundi . . .

Niisiis.
Tegevuskoht: tütarlaste garderoob
Tegevusaeg: enne keka tundi
Tegelased: Tydruk nr 1, Teised ja Mina

T1 - Issand, kui paks ma olen, vaata!!
T - No ei ole ju!!
T1 - No olen ju küll!! Vaata, nii pakus reied ja millised voldid kõhu peal!!!!
T - Sa oled jummala normaalne ju, vaata minul on hoopis jämedamad reied!
T1 - sa oled ju jummala normaalse kehaga, aga minul ....
T - a sa vaata kui koledad lihastes (!?!??!) reied minul on.....
T1 - aga nad ei ole vähemalt sellised....

Ja mina vaatan kõrvalt ja imestan, et küll mõnel on ikka raske elu. Et küll on hea, et minul nii palju nii totraid probleeme ei ole, sest elu oleks siis ju märksa keerulisem....

Üleüldse tundub, et teatud kontingent naisinimesi peab ikka kõvasti vaeva nägema, et neid kiidetaks (Tulevad meelde hüüatused tasemel "Ma olen nii kole/paks/loll!!!" ja vastused "Ei ole, sa oled jummala normaalne, aga vot mina olen ju küll hoopis pakem/koledam/lollim!!"??) Palju enam väärt on tunnustus ilma kerjamiseta. Ja spontaanne arvamuseavaldus.

- No ütle, kas ma olen ka selline, kas mina ka kerjan niimoodi tähelepanu????
+ Erandid kinnitavad reeglit .... :)

Sheiping

No mina olen kuri. Tõsiselt. Kas siis selle pärast ma mingit suht-koht kõva raha maksan??? Aga alustame algusest ikka, eks!

Sheipingus oli 'uus programm'. St enamus harjutusi on nüüd selili ja jalad taevapoole tehtavad, rasked, aga see polegi probleem. Probleemiks on see, et ma lihtsalt ei suuda teha nii. Ei saa, nii väga kui ma seda väljendit ka vihkan, ma lihtsalt ei saa nii teha, ei kanna välja kuidagi. Ma saan aru, et trenni on oodatud 'normaalsed' inimesed, aga sellepärast ei tohi veel 'teistsugustele' trenniskäimist vastikuks teha!! Puudega inimestele. Mitte et ma arvaks, et mul midagi puudu on, aga no nii lihtsalt öeldakse. (Ma arvan, et inimesed kes mind näinud on, ei arva, e t mul midagi puudu oleks - mõistus või jalg või pool maksa vms) Samas harjutuste ebakorrektne kordamine ei anna õiget tulemust. Trenni tegemise isu kadus täiesti ära selle eileõhtu pärast.

Lisaks veel see, et oled just jõudnud elmise kavaga automaat-taasesituse programmi ja nüüd hakka otsast peale õppima. Kui ma tahan oma peaga mõelda, siis ma lähen mängin korvpalli või tennist või midagi muud meeskondlikult loomingulist. Aeroobika on vaimupuhkus. Keha teab ise liigutusi muusika järgi juba ja sa ei pea selle peale mõtlema, et kuidas 'õige' oleks. Sa lihtsalt oled muusika sees, nagu tantsiks :) Ja uue kava muusikavalikpole ka teab kui rõõmustav. Vähemalt minu jaoks mitte.

Ühesõnaga, nagu ma ütlesin - ma OLEN KURI!!!! Kuu lõpuni käin nüüd ära ja pärast vaatan mis edasi teen ja mis siis saab....

Ernie

Ehk siis, mitte koomiksi-Ernie, vaid inimene kes võttis omale jutukanime selle koomuski järgi.

Tuttavaks saime kunagi hiigelammusel ajal Randomi jutukas. (hiigelammune aeg=aeg kui Random oli 'popp' ja pidevalt rahvast täis, aasta võis olla '96 või ka '97) Igatahes lahe tegelane. Võibolla liiga lahe. Või olin mina liiga lahe, ma ei tea.
Ma olen selle üle mõelnud ja juurelnud (kas 'juurdlema' on kuidagi Juure või juurtega seotud sõna??) et mida ta minus leidis?? Et noh, et kõik niimoodi läks ja mitte kuidagi teisiti. Et 'aga mina ju...' jne. Ma arvan,e t olen lõpuks ka vastuse leidnud. Ma lihtsalt olin ilus (st. ilu on ikka vaataja silmades, right??), alati rõõmus, (pisut nipsakas?), hiljuti oma esimese armastuse läbi elanud ja selle pärast pisut liiga enesekindel ning meestesse üleolevalt suhtuv piiga. Ja peamine - ma ei vaadanud endast nooremaid sel hetkel ;o) Ühesõnaga - ma olin mina ise ja sealjuures hukutav. Neile keda ma ei pidanud 'sellise' tähelepanu vääriliseks. Võibolla,e t kui ma oleksin olnud väheke arukam, ei oleks kõik nii läinud, aga mõistus tuleb alels aastatega, keegi pole sünnipäraselt tark, kõike tuleb õppida. Ka oma võimu ja jõu kasutamist. St. mida tugevam sa oled, seda suuremad piirangud on selle jõu kasutamisele.

Ma tahaks temaga kokku saada, et teada saada kuidas ta elab. Et teada saada, kas ma olen endast midagi temale 'ära andnud', et temale seda tagasi anda, mis tema minule andnud on. Aga vaevalt, et ta minuga suhelda tahaks. Ise ka ei tahaks vanu haavu lahti rebida omal vabatahtlikult. Niiet - tõenäoliselt võibolla järgmise 10 asata pärast kohtume :-D

Kiri auto kojamehe vahelt

Tere!
Soovin osta Teie Moskvitshi, kui nõus olete siis helistage numbril 56XXXXXX Hannes.

Selline kiri siis. Hiljem tuli välja, et tegelikult olid nad tüübile ise helistanud ajalehekuulutuse peale, et meil on, kas tahate. Ja öelnud, kus kohas seisab. Ju oli üle vaadanud. Aga kiri oli naljakas ikakgi :)

. o O (Läheks paneks mõne ntks. riigikogulase auto kojamehe vahele sellise kirjakese.... ) O o .

. . . .

Ma pidin juba minema IT-ipoissi kolkima, et miks ma ei saa oma Ettekannet arvutist kätte, et mis tähendab, et ma ei saa 'üldisele' võrgukettale ligi. Ka 10 korda proovides mitte. Ja siis leidsin rõõmuga, et keegi oli võrgukaabli arvuti tagant lahti sikutanud, aga seina kinni jätnud :o)

Tundub, et EPMÜ arvutikoolitus on ikka päris heal tasemel ;)

Kas jõulud on varsti?!

Hommikul tööle jõudes avastasin, et keegi on mu akna lahti muukinud. Tea, kas päkapikud käivad omale tööpõldu ette valmistamas, et saaks kottide kaupa komme hakata tassima mulle??

Üllatused

Mida päev edasi, seda kindlam ma olen, et ajakirjanduseks töötamiseks (või siis seal karjääri tegemiseks) lihtsalt PEAB olema kas puhtasooda või no, kerge hälbega kinlalt. (Siinkohal palun vabandust, neilt, kes tegelikult ei ole idioodid jas eda ka oma artiklites kajastada üritavad.)

Elcoteq'i töötajad said kohvist keedusoolamürgituse?!
Keedusooalst on võimalik mürgitust saada küll. Mu kodune ekspert koolist puudumise alal väitis, et kui ikka supilusikatäis (!!) keedusoola ära süüa, hakkab paha jah ja oksele ajab ka. Aga et keegi sellist kohvi jooks, ei usu ma elu seeski!!

Lätiga peetud jalgpallikohtumises asusid lätlased iga natukese aja tagant mõne oma mängija näol ründama. Vaesed jalgpallurid, on neilvast tervistkahjustav amet. Kui mul poiss peaks sündima, ma teda küll jalgpalli mängima ei luba - sellise larhviga tal küll hilisemas elus tüdrukute hulgas enam lööki pole ;o)

Kogenud autovaras tabati teolt!
No see on selline vaieldav koht, eks. Et mida ta selle teoga seal tegi?! Loomakaitse rida rohkem ikka, mitte otseselt politsei ;o)

Ah,m a olen täna norivas tujus. Aga kuidas ikkagi saab juua kohvi, kus soola kontsentratsioon on selline, et lusikas jääb sisse püsti seisma?!

Kat-tass-trooof!!!!!!!!

No naine võib ju loll olla. Või no vähemalt lolli juttu ajada oma tarkuses, et mehed end targemalt tunda saaksid, aga loll mees (või no selline kes omas rumaluses LIIGA lolli juttu ajab) on küll katastroof, ausõna!!

Või noh, kuidas sa saad pidada targaks inimest (loe:meest) kes räägib tõsimeeli, et lihakehade realiseerimise probleemi lahendab see, kui piima reklaamida??? Eriti teades tõsiasja, et piima (antud juhul kitsepiima) ei pea reklaamima - ostjaid on alati, kui on müüjaid. Samas ei ole müüjal mõtet kuigi palju piim toota, sest kõrvalsaadusena saadava lihaga (loe: talled ja vanad tootmiseks kõlbmatud loomad) pole midagi peale hakata - auku ajada ei tohi niisama, põletada ammugi mitte, tapamajad vastu ei võta, müüa ei tohi, sest pole vet. arsti templit peal, et tegemist ohutu lihaga. Aga kui me piimale küllalt palju reklaami teeme, siis see probleem laheneb justkui iseenesest ;o)

Midagi uut silmadele

Et otsustasin 'eriti teaduslikku' kräppi koguda pealkirja alla Teaduslik realism kõverpeeglis. Niisiis. Kui tunned, et sul oleks sinna midagi kirja panna, siis meili mulle ja ma katsun kuidagi selle blogi kaasautoriks organiseerida :)

huvitaval kombel ma luban endale rohkem 'vabadust' kui varem. Võibolla sellepärast, et ma olengi vabam?? Et ma ei karda enam kogemata üle piiri minna. Ainult et ma ei ole kindel, kas sellepärast, et ma juba olengi piiri ületanud või siis selle pärast, et piirid on lihtsalt palju kaugemale nihkunud, kui nad enne olid. Võibolla, et ma olen sama lahe tegelane jälle kui ma kunagi varem olin, võibolla midagi hoopis enamat (või ka vähemat?) - no mina ei oska adekvaadselt ennast hinnata :)

mõnikord ma mõtlen sellest, et kes ma oleksin siis, kui ma oleksin keegi teine ;o) Et kui ma oleksin 'normaalne', kas ma siis 'meeldiksin rohkem', kas mul oleks siis teine iseloom, kas ma oleksin siis sama laisk, kas ma teeksin samasuguseid võllanalju jnejne. Jube põnev oleks teada saada, et mis siis ikkagi oleks teisiti. Isegi mitte ise tegelikult see keegi teine olla, vaid et saaks korraks 'pralleelreaalsust' piiluda :)

Ettepanek

Et võiks hakata kiiruse ületajaid ja muidu 'nõelujaid' 'karistuskes' trammiparki tööle suunama. Et las litsuvad trammi'roolis' olles gaasi ja kõik on rahul - saavad segamatult 'gaasitada' ja kliendid (s.o. trammireisijad) on õnnelikud, et trammid lõpuks ometi normaalse tempoga sõidavad.

Eile jäin 12 bussist selle pärast maha, et trammijuht tegeles trammi'roolis' ei-tea-millega. Igatahes mitte sõitmisega. Et tramm uinus nii aegamööda et sure ära sinna. Trammi siis. Ma olen näinud, et tehakse maniküüri, tehakse meiki, tehakse soengut. Tõenäoliselt teeb mõni pediküüri ka. Kuulujutud käivad 'intimtegevusest' trammi'roolis'. Aga vot sellised kõvad mehed omale sellist tegevust juba ei lubaks!! Nemad on karmid kujud ja harjunud kihutama!!

Tegelikult on trollijuhid täpselt sama uimased. Ja mõned loksutavad sealjuures veel nii, et sisikond vahus pärast ja ei mahu oma loomulikku kohta ära. *shrug*

Aga huvitavaim leid trollis oli majapidamisgaasi balloon juhikabiinis. Tea kas tal on seal väike priimus mille peal omale kuuma kohvi teha, et mitte magama jääda poole liini peal??

Väikesed lapsed tulevad taevast

Et sellise peakirjaga raamat pidada olemas olema, isegi eesti keelde tõlgitud. Lugenud ma seda kahjuks ei ole, nii et sisust tean ainult teiste juttude põhjal. Laste psühholoogiast, et miks nad just nii käituvad, nagu nad käituvad ja kuidas seda käitumist oma huvides rakendada, ilma, et last 'ahistaks'.

üldiselt - olgu need lapsed nii rtaevast kui tahes (kasvõi stratosfäärist :P) ja mis siis, et 20-selt nad enam nii ei tee, aga ikkagi. Uni on. Ja magada ma tahan PRAEGU mitte 10 v. 20 asata pärast. ööd ON MÕELDUD magamiseks, mitte unenägude rääkimiseks, või pasundamiseks teemal 'tahan et sa mind beebi moodi sülle võtaks, oma süles ära potitaks ja siis (süles!) oma (st. minu) voodisse tõstaks ja kaissu võtaks!!'. Ja seda kell 4 öösel!!!!!

On liig mis liig nõuda, et ma võtaksin sellist käitumist 'jumala õnnistusena'. Eriti kui see toimub mitte 1 või 2 korda nädalas, vaid iga jumala öö, juba 2 aastat peaaegu!! Huvitaval kombel on 2-ne tunduvalt iseseisvam ja julgem kui 4,5-ne!

Piljardist ja piljardilauast :)

Ühesõnaga, kui mul see seik pühapäeval kodu poole vantsides (laulmast!) meelde tuli, pidin peaaegu kõva häälega naerma hakkama. Ja peaaegu ainult selle pärast, et tegelikult ju midagi nii väga naljakat, et kaine peaga päevavalges naerda, ei olnudki :)
Märksõnad olid (vist) järgnevad:
- Ma vaatasin, et peale teist õlut mu mänguoskus kahaneb oluliselt, aga sul tuleb üha paremini välja!
- Sa ei arva ära mis see mees seal selle lauaga tegi... Mul on häbi öelda!
- No ma arvasin, et see on rohkem NAISTE rida nii teha, aga et mehed ... See on ju piljardilaua vägistamine!!
- Kuuled, üks juba põgeneb sealt, nii kuidas jalad võtavad!!

No ei ole naljakas, ega ju?! Aga ometi me naersime. Eks pool pange õlut teeb ikka oma töö, kui teda piisavalt harva manustada ;o)

Sügis

Lapsed õpivad lasteaias sügiseluuletusi. Mulle hommikul kell 6 deklameeriti, aga peale selle, et 'oktoobri kuu' ma sellest rohkem ei mäleta. Seda mäeltan ka, et jube pikk oli ja ilus.

Hommikuti on taevas selge, veenus sirab nagu kükloobi silm keset taevast ja lombid on jääs. Kõrvad külmetavad ja pealagi samuti, kui müts ununeb kiirustamise käigus pähe panemata.

Pähe ... Inimesed istuvad endiselt pähe. Õigemini lasen ma neilmingil müstilisel põhjusel omale pähe istuda, aga sellele kavatsen ma siiski lõpu teha. Kuidagi. Ma veel ei tea kuidas, aga kuidagi ma teen sellele jamale lõpu peale. No ei ole normaalne, et mulon kooli pärast plaan Tartusse minna, ja mnd sujuvalt libistatakse hoidma last, kes mind silma otsaski ei salli,sest ma 'varastan' ta ema ära. Aga eks ma räägin selle emaga asjad sirgu, kui ta vähegi kuulamislainel juhtub olema, vot nii!

Ja kaalu oleks vaja, mul on vaja teisipäeva õhtuks end ära kaaluda, siis saab sheipingus testimise ära teha. Nii tore. Eile mõõtsin end - ei ole 160 cm ega 164 cm vaid 163,2 ;o)

Laste kasvatamisest

Millised on siis 'tõeterad' internetist?

1. ei tohi last lüüa, sest see põhjustab füüsilist ja psüühilist traumat
2. ei tohi lapsele halvasti öelda, sest se põhjustab psüühilist traumat
3. ei tohi tutistada, sest see põhjustab juuste väljalangemist ja on lapsele alandav
4. ei tohi last nurka panna, sest see alandab last
5. ei tohi last üksinda oma tuppa 'järele mõtlema' saata, sest see on alandav ja põhjustab psüühilist traumat

No neid väited leiaks veel. Minu küsimus seejuures on tagasihoidlik - et kes ütles, et karistus ei pea alandav olema. Selles alandamisehirmus ju jäetaksegi järgmine pahategu tegemata. Ntks. vangiminek on ka ju alandav ja paljud potensiaalsed kurjategijad jätavad oma kuriteo tegemata, et mitte vangi minna, s.o. alandatud saada. Laps ka inimene ma ütleks!!

Mnjahh. Tramiga Stokist mööda oli jube sõita, kui päris aus olla. Ühe lapse rõõmuskiljatus nende õhku täis aetud hiidkonsumentide kohta, et 'emme kas sa nägid seda seal!?' oli ... ütleme nii, et natuke õõvastav. Ja hämmeldus tuli peale vaadates neid kollaste, pungil mingit träni täis kilekottidega varustatud mammisid, õigemini mammidehorde, kes Stockmanist välja valgusid. Trammi poole. Õnneks oligi mulaeg maha minna, aga peale mind jäi tramm pooltühjaks (enne oli üle keskmise täis) - kaubapäevad poodides, teadagi. Miskipärast meenutas kogu lugu "Daamide õnne" sügishooaja avapäevi.

Mailboxi oli laekunud kaubamaja kaubapäevade reklaam. Kui enne Stockist möödasõitu oli mõte, et võiks ju ikka vaatama minna, siis nüüd on küll tune, et 'no way, not me!!'

Trolliga Vabakale sõites oli minu kõrval mingi armund (teismeliste?) paarike miilustamas. Neil endil oli jube huvitav. Mina nägin vaeva nende mittejõllitamisega. Et mida sa ikka seal nii vahid, aga muud vahtida ka ei ole. Ja tabasin end klaasistunud pilguga akent jõllitamas. Mis on peaaegu sama tobe ;o)

ID-piletil on üks suur puudus - kui sa iga päev internetipangas kontrollimas ei käi, et millal makstud sõidukuu otsa saab ning paberile ka üles pole märgitud, et millal ostetud, sõidad pahaaimamatult paar nädalat 'jänest' sest sa lihtsalt ei tea, et makstud sõidukuu läbi sai. Et nad võiksid bussidesse, no vähemalt express bussidesse paigaldada lugejad, mis näitaksid nii kaardi sisestajale kui ka bussijuhile, et kas kehtib või ei. Reisijale võiks seda ka näidata, et kui kaua veel kehtib. Paberkuukaardi eelis oli, et iga kord seda näidates hommikul, tuli kohe meelde,e t 'näe, täna oleks juba uue pidanud putkast ostma!'.
Ah et otsekorraldus ja püsikorraldus ja muud ahvimõnud?? Aga samas - kui kaart lõpeb reedel, siis mul ntks laupäev-pühapäev ju uut pole vaja, sest siis ma käin jala! Või ntks puhkuse ajal või kui on mingi välisreis täpselt nii, et kaart saab samal (või ka eelmisel päeval) enne reisi otsa... Selleks pole mulju Tallinna bussipiletit vaja, et ntks Vilniuses ringi sõita?!

Hommikul oli piiga viimane mure see:
- Emme, kui sa õhtul mulle järgi tuled, kas sa siis mulle mõne looma ka ostad?
-???????
- Nojahh, päris, elus looma??

Selgituseks nii palju, et kodus on pehmelt öeldes segadus, sest on algamas (lähema 2 kuu jooksul) köögiremont ja kööki pakitakse kokku, pappkastidesse. Terve elamine saab köögikraami täis.

Jõulud südames :)

Eile käisin ringi nagu jõuluvana. Kõigepealt käisin Tartu maanteel lastejopede poes ja ostsin pisi-Liisile talveks paksud kilepüksid ja oma piigale sele sallija krae hübriidi, mis ilusti kurgu soojas hoiab. otse loomulikult lõin omal käe poolvigaseks, kui trammist maha ronisin, eksju, see nagu kuuluks asja juurde kuidagi. Ja siis käisin ostsin lilli. No oli selline lilleostmise tuju peal. Sealt, Vabaduse väljakult, Jaani kiriku taga. Seal üks väheseid kohalike lillede müüjate kantse veel. Tädil oli päris hea meel, et pea 100.- eet talt krüsanteeme ära võtsin. Ja siis trolli peale. See aga oli pilgeni rahvast täis, et pole omal kuskilt kinnigi hoida, aga pikali kukkumiseks on ruumi rohkem kui küll.

Üks armas tädi pakkus, et pange kott minu sülle (käekott+pükstekott+veel mingi kila-kola :) ), aga ma olin kade ja umbusklik, ainult lilli usaldasin käest ära anda:p

Nii me siis loksusime Mustamäeni. Kui maha läksin andsin ühe lille talle ära. Et nagu tänutäheks või nii. Pealegi olid ilusad lilled, tundku teised ka rõõmu pisut :)

Ja lasteaias sai kasvataja teise lille omale. Et tal ka rõõmsam tuju oleks :)

Ja nüüd istun kodus ja laulan: On laual mul punaõites kolm roosi
Kuigi roose ei ole, on krüsanteemid ja punased nad ka ei ole - üks kollakasvalge, üks tumepunane ja üks kirju :)

:)

Ma avastasin, et ma peaaegu ei vihasta enam piiga peale. St teinekord ta teeb küll kõik endast sõltuva, et mind endast välja viia, aga tal ei õnnestu. Olen ta lihtsalt tuppa jätnud, kui mõistlikust jutust aru ei saa ja muud tegemist leidnud. pärast tuleb üks nutetud näoga aga väga armas piiga häbelikult ligi uurima, et mis teen ja kas talle ka süüa on jäetud :)

Tea, kas ma olen lihtsalt ise tasakaalukamaksmuutunud, või on asi selles, et ma neelan tõesti ohjeldamatult igasuguseid vitamiine ja asju. Kahtlustan, et sel teisel asjaolul on ka oma suur tähtis roll. Et füsioloogiline tasakaal põhjustab väiksemat emotsionaalset labiilsust. Või noh nii ma vähemalt arvan. :)

Päkapikud

- Emme, ma arvan, et päkapikud tõid mulle öösel kingituse aknalauale!
- ?????
- Nojahh, ma arvan et tõid!
- Miks sa nii arvad?
- Eile sadas ju lund!!
- ?????
- No sa ise ütlesid, et kui lumi maha tuleb, siis hakakvad päkapikud ka käima!
- Aga oled sa kindel et ikka sadas?
- JAAAAA!!!

Vot selline lugu siis. Ja täna, päevake hiljem, oli 'uskmatule emmel' ainult hea meel,e t otsustas jopi alla kampsuni selga panna (mitte vesti) ja mütsi ka veel omale pähe. Sest juba eile oli selline tunne, et pealagi külmab ära "ja saba nagu polekski!" .

Selguse hetk

Hmm. Ma saan aru küll, et kõigile inimestele pikad bussisõidud ei istu. Ma saan isegi sellest aru, MIKS neile need ei istu. Peale eilset sõitu siis.

Kõigepealt oli mingine mammi oma lapse-lastega, kes võitles nagu lõvi selle eest, et ta saaks tema oma kohtadele istuma. Koos lastega. Lapse-lastega siis. Ja siis neil oli veel sõber, kes pidi ilmtingimata nende juures istuma. Muidugi oli neiukesest äärmine jultumus istuda suvalisele vabale kohale (üleval eespool) ja mitte pöörata tähelepanu kohanumbritele, milles mõned (vanaema TM) nii kinni on. (No need 'mõned' nõuaks vist vetelpäästelt uppujate järjekorras päästmist ka, et 'aga mul on rannapile nr. 17 te peate mu enne nr 350 uppujat ära päästma!!')

Igatahes oma tahtmise nad said. Ja siis läks lahti mingi paaniline kommi- või ka krõpsukottidega krõbistamine. 2,5 tundi. Ja kui hakati filmi näitama (olude sunnil Ämblikmees, kuigi pandora laegast oleks rohkem näha tahtnud), siis seletati kõva häälega üle terve bussi kogu loo puänt ära. No mis mõnu pakub inimesele teistele loo sisu ette ära jutustada??

Ja siis läkutati terve filmivaatamise aja mingit nõmedat iba, kusjuures Vanaema (TM) ei suutnud ka oma jõnglastele selgeks teha,e t mõned inimesed sooviksid rahu ja vaikust et magama jääda (või filmi rahus vaadata). No mina ei tea, tänapäeva vanaemad on ikka hukkaläinud rahvas küll. Sisi kui mina väike olin ja vanaemaga reisisin, sisi mul küll nii häbematu olla ei lubatud!!

Ja siis veel see, et bussis põlesid terve tee tuled. Lae'armatuur' noh. Tallinnas selgus, et seda annab veelgi heledamaks panna, kuigi sõiduajal oli tunne, et kustutataks ometi see jama seal ära ja pangu öötulede peale asi.

Igatahes kurnas see bussisõit rohkem kui iial ükski kurnanud on. Ja et ma ei viitsinud alumisele korrusele kobistada, jäi Cebe oma suurest teenistusest (yhe või kak kaks pakki kartulikrõpse) ilma. Paras neile.

Lood elust enesest

• kas on imelik, kui mina, 35-asatane 2 lapse ema, ülikooli õppima lähen?
• mis mu koeral viga on? ta muudkui küsib välja. Muidu olin tööl ja käisime 2 korda päevas temaga jalutamas, nüüd olen kodune ja ta muudkui kiunub uksejuures, ei lase mul rahus olla!
• kas 7-aastane peaks kodustes töödes kaasa aitama?
• millist beebide purgitoitu anda pooleteise (1,5!!) aastasele lapsele?
• Mul on olemas jahu, munad, piim, jogurt, või, õunad. Kas neist saab õunakooki teha?? Paluks retsepti!!

No neid kilde leiks veel, ei viitsi meelde tuletada kõiki. Oleks mul ka sellised probleemid, mitte ületamatu laiskus ;o)

Trennis, 2. nädal

Nüüd on siis kaks nädalat käidud. Trennis. Tulemused:
1. kiirkõnd paneb hingeldama. Ei mäleta et seda enne oleks olnud ;)
2. suudan vabalt harjutusi kaasa teha, kuigi pean erinevaid raskusastmeid omavahel kombineerima
3. suudan juba selili olles ka parema jala peaaegu kõhule venitada :)
4. saan istuda kandadel, ilma et jalad igavese röögatuse saatel krampi tõmbvaks :D
5. ka vasakut jalga annab tagumiku alla kõveraks tõmmata :)
6. energiat on rohkem.
7. olen laisem kui iial enne
8. pidev unenälg hakkab närvidele käima
9. olen paremas tujus ja ei riidle nii palju kui muidu
10. tänaval vaadatakse mulle järele.

Selle viimase punkti põhjust ma ei tea - no nii hirmsasti ma ju nüüd ka jalga järel ei vea, et peaks jõllitama, ega ju!?! Oma arust vahet välimuses eriti ei ole, võibolla et käitumises on, aga ise ma sellest aru ei saa. Kui keegi saab aru, et midagi muutunud, siis andke mulle ka teada, et 'enne' ja 'nüüd', nagu need KJ pildid alati on ajakirjades ;o)

Eila trennist kodu minnes sattusin naabrimehega koos sisenema. No meil ei ole erilist jutustamist iial olnud. Et tere ütleme ja vahepeal, kui piiga nendepool mängimas käis, siis oli natuke juttu, minimaalselt. Ja no korra käisin nendepool Prostokvashino multikaid vaatamas. Kõik. No tegi juttu, et kas seal (st. SK Aeg) jõusaal ka on ja et kas ma võiksin talle teene teha ja hinnad üles märkida. et ta tahab ka trenni hakata tegema ;o)

Kuidagi selline .. tähtsa ja ilusa naise tunne tuli peale, kui te nüüd aru saate asjast.
/kiiska naerab laginal/

Järjekordne teaduslik uurimus

No vanu ajalehti tasub uurida. Näiteks eilases lehes oli jutt sellest, et suitsetamine põhjustab norskamist.Viidi läbi küsitlus (just küsitlus, mitte uuring) selel kohta, et kuidas iimesed magavad ja kas ja kui palju nad suitsetavad. Küsimus oli täpsemalt, et 'kui tihti norskate häirivalt' vms. Ja tehti rõõmus järeldus, et suitsetamine põhjustab norskamist, sest iga 4. suitsetaja norkas 'häirivalt' 3 või enamal ööl nädalas, samas kui mittesuitsetajatel juhtus seda igal 5. inimesel. Kõva uuring küll, eks. Iseasi, kui oleks kodakondsetelt järgi küsinud, et kuidas magavad ;)

Kusjuures oli mitu erinevat teooriat selle kohta, et miks nii. Kõige eredam neist oli, et nikotiinisõltuvuses organism tahab uut 'laksu' saada ja see muudab une pinnapealseks ja siis hakkabki inimene norskama. Teine hea versioon oli, et kunanikotiin on närvimürk, siis see muudab suulae ja kurgu lihased lõdvaks ja siis tekib hingamisteede sulgus ja sellega seoses norskamine. Selel teise versiooni kohta tekkis mul küsimus, et nikotiin levib ju kogu organismis, miks siis ei uurita ntks voodimärgamise seost suitsetamisega???

Samas puudus absoluutselt viide sellele, et oleks vastupidise seose võimalikust isegi kaalutud - et inimesed, kes norskavad hakkavad soodsate asjaolude kokkulangedes varem või hiljem suitsetama?? Et norskamise (hingamisteede sulguse) tõttu ei puhka öösel välja ja siis on päeval hädasti mingit ergutit vaja (mida nikotiin ju kahtlemata on!), et üldse päev üle elada.

Seega, võetakse kaks teineteisest suht. sõltumatut näitajat ja püütakse asi keerata omale soodsas suunas. See pole teadus, see on alkeemia, kallid ajakirajnikud!!

Reklaam posti teel

Eila oli meil hästi tore KoduExtra reklaamleheke postkastis. Seal oli kirjas, et nad müüvad suurt pesukaussi. No info tundus selle kausi kohta igatahse kummaline. Eestlastele müüakse seda kaussi 60ml-se mahutavusega, venelastele aga 60-liitrise. Mine sa võta kinni nüüd. Et mine või sealt seda vene keeles küsima, et näeks kah 60-liitrist silmapesukaussi! No 50-liitrist potti olen näinud, see oli igavene vaat. Aga kauss...

Või siis 60-ml pesukauss oleks ka huvitav vaatamisväärsus. St. meil on kodus 100-ml mensuur, mille sisse ikka lapsele viinasokkide tegemiseks viina lahjendatakse. Kui seal paras lahus sees (100ml!) siis sokid enam sinna sisse ei mahu. 60 ml on vist veelgi väiksem??

See saar, see ei olegi päris saar, see on rohkem nii poolsaare moodi saar, ehk vandenõuteooriad

Niisiis. Kogu minu vaevata arendatud kiirteooria idee oli selles, et inimesed on ise ühed parajad parasiidid. Et kui hakata üks-ühele võrdlema, siis meie Suur ja Lõputa Universum on ainult mõne temast endast surema oganismi rakk (galaktikad kui molekulid ja päikesesüsteemid kui aatomid ja päikesed kui aatomituumad ja planeedid kui elektronid). Ja siis kogu Suur ja Võimas Inimkond oleks midagi nii .... noh, nagu mingid parasiitsed bakterid selle Suure Olevuse pärasooles näiteks. Ja meie suur tsivilisatsioon hävib siis, kui me teeme selle Suure Olevuse nii haigeks, et ta omale peoga antibiotsi sisse kallab. Võibolla mõni jääb ellu ka ja arendab uue, sellele ABtüvele immuunse tsivilisatsiooni.

-> duke asks you: millest tulevad sellised mõtted?
-> You tell duke: niisama, lihtsalt nad on olemas
-> You smile to duke: st. need mõtted on kogu aeg olemas, aga praegu 'ujuvad pinnale' sest mul paha olla - syda on paha pisut, a see vist kergest näljast
-> duke tells you: masendavalt lollid mõtted
-> You ask duke: päikesesysteem ju on enam-vähem aatomi ehitusega - tuum/päike ja selle ümber tiirlevad elektronid/planeedid??
-> You tell duke: galaktika on päikesesüsteemide kogum - yhesõnaga aatomid moodustavad ju ka mingi ... struktuuriyksuse
-> You tell duke: galaktikad moodustavad universumi
-> You ask duke: ja keegi pole tõestanud,e t universumeid on ainult yksainus. Neid võib ka mitu olla, right?
-> You tell duke: nagu rakud
-> duke tells you: väga primitiivne maailmavaade
-> duke tells you: elektronid on teatavasti ühesugused, planeedid on erinevad
-> duke tells you: there goes your theory -- BANG
-> You tell duke: tead, ma pakun, et kui elektrone LÄHEDALT vaadata, oleksid nad vägagi erinevad
-> You tell duke: st kui sa saaksid elektroni vaadata samast vaatepunktist, nagu me planeete vaatame
-> You ask duke: teadsid sa, et inimene koosneb tegelikult tyhjast ruumist??
-> duke asks you: kui sa teed võidujooksu ja lähed teisel kohal olijast mööda
-> duke asks you: mitmendal kohal sa nüüd oled?
-> You tell duke: kuidas ta saab olla esimene kui alles NYYD mahajääjale järele jõudis?? :H
-> duke tells you: ma ei rääkinud esimesest ..
-> duke tells you: äärmisel juhul oled sina bakter kellegi pärasooles
-> You ask duke: aga sina??
-> duke tells you: mina olen lilleke keset kogu seda pasamerd
-> duke exclaims to you: #¤&%¤%¤!!!
-> duke tells you: ja see vestlus on umbes 5a lapase tasemel

Selline armas vestlus siis. (millest see algne jutt ka inspireeritud). MDKS oli minu tänane horoskoop olnud, et ma ei peaks inimesi oma loli jutuga tüütama vaid selle vaikselt üles kirjutama. Ja kui küsitakse, siis vabalt arutlema teemal ;)

Filmid

Soome TV on võtnud oma tänuväärseks kohuseks tutvustada kasvavale noorsoole Itaalia vesternitoodangu paremikku. "For few dollars more" oli selell laupäeval, "The Good, the Bad and the Ugly" on järgmisel laupäeval. Soovitan vaadata. See on tõesti aegumatu filmiklassika,m is tegi omal ajal kuulsaks sellise 'seebika-näitleja' jagu seda on C. Eastwood. (Idapuit ;) )

(Sep 29 08:32) From duke: sina oledki see kirkaim kriit karbis!

Sa mõtled. Sa nuputad. Et mida see võiks tähendada. See=mida selle lausega öelda on tahetud... Sa uurid ja puurid ja kiusad inimest oma pärimistega.... Ja kui siis ära seletatakse (peale tunde kestnud ajurünnakut), siis .... Avastad, et see teadasaamine ei olnud sellist vaeva väärt. Ei, mitte et ma ei suudaks iseenda üle naerda. Mitte et ma solvuksin selle peale, kui keegi minu kohta suvalisi märkuseid teeb, aga .... Kui mõte praktiliselt puudub, või kui sa oled ise juba peaaegu lahenduseni jõudnud, siis ei ole enam üldse lõbus.

Aga see oli ka hea:

LSD says: milline siis on järgmine mõte mida mäletad .. "kust õlut saaks?"

Teise mõtte kohta. Esimest mõtet peale sündimist ei olnud. Mind lihtsalt polnud seal kohal (kuigi igasugused laimavad oma juttudega, kuidas see ja see kell, nii ja nii pikk ja oi kui raske titt olevat olnud)

Aga tulles esialgse teema juurde - kas ütle kohe või ära ütle üldse. Mõlemal juhul saab paraja lõuatäie naerda. Aga selline venitades ütlemine, et no kui sa just hirmsasti päev otsa peale käid ... ;)

Ah p****e, eks ma lähe ja arene kuskil ja ei ole üldse solvunud ;)

Hmm. Muudkui jahuvad sellest, kuidas kinnisvarahinnad tõusevad ja peab laenu võtma ja laenukoormus nii ja naasugune jnejne. Nüüd siis tuleb välja, et 'tõusnud kinnisvara hinnast' moodustab 30% vahendustasu, mille panevad maaklerid ja kinisvarafirmad oma taskusse. Elik kui sa ostad omale 1 miljoni eest mingi vana majakökatsi, siis selle tegelik hind on 700 000, aga turuväärtus on 1 miljon, sest maakler tahab ka millestki ära elada.

Ja ärge tulge mulle enam rääkima mingist kinnisvara hinna tõusust ja inflatsioonist jms. udu-pasast. Inimesed on lihtsalt ahnemaks läinud, kui nad olid umbes 5 aastat tagasi. Eriti need 'vahendaja-inimesed'.

Ja ärge tulge rääkima, et kogu aeg on ju vahelt võetud. Muidugi on. Ainult ma eiarvanud, et see vaheltkasu nii suur on. Mina oleks arvanud nii 10-15% oma 'nõrga naesterahvaaruga'. (mis teeb siis 1miljonist 'kõigest' 100-150K vaheltkasu)

Kinnisvaraarendajad seebiks,ma ütlen!!

KAKS päeva peale teist trenni ...

.... on lihased nii haiged,e t ... Oi appi-appi, uud ei oska öelda.

Mõted jälle :)

mnjahh. Leidsin, et ühel inimesel keda ma kunagi peaaegu tundsin, on täna sünnipäev. Palju õnne, Hallsilm! Aga sellega seoses ründas mind terve tulv igasuguseid kummalisi mõtteid ja mälestusi.

Nimelt kohtusime siis, kui ma mingil ajal Tartus LARPis mõõka keerutamas käisin. Tema oli üldiselt tuntud kui 'kõva käega mees' ja naesterahvad eriliselt teda omale treeningupartneriks ei tahtnud. (No neid oli teisigi, keda ei tahtnud, ntks Dooker, ja teisigi kes ei tahtnud, ntks Angel.) Mäletan veel seda virinat, et 'löö nõrgemalt, muidu on ju valus, ma ei saa muidu võidelda!' ja vastulasuset 'Aga ma löön täpselt sama kõvasti ja valusasti kui sa isegi'. (Ausõna, mina ei virisenud. Selles ju pareerimise põhimõte ongi, et haiget ei saaks;o) )

Noh ja hakkasin praegu mõtlema. Et võtame sellise näite: Tormiga PEAD linnas liikuma ja äkki puu kukub. Kas siis puule ütled ka, et "kuku kõrvale!" või "ära mulle nii kõvasti otsa kuku, sest ma olen naine ja saan haiget!"?? Või et "kuku mõnele mehele peale, sest naised saavad haiget kui puu neile peale kukkub!"??? Või ütled välgule, et "ära väga valusasti mulle sisse löö!"? Või ... noh neid asju on ju palju, mis võib juhtuda, kõigiga. Aga põhjendada kellelegi, et ära nii tee, sest MINA, NAINE saan haiget muidu, on pisut .... jabur. Kõik saavad haiget ja ära surevad ka kõik. Kunagi. Ei ole nii, et mina ei sure, sest ma olen naine ;o)

Muna

• Müüt, et muna on "kolesteroolipomm", mille tarbimist tuleb võimalusel piirata, ei vasta tõele - munas on keskmiselt 0,3 g kolesterooli, inimese organism toodab aga ise ~1 g kolesterooli päevas. Kolesterool on inimorganismi funktsioneerimiseks hädavajalik ja seda leidub igas rakus.
• Vere üldisest kolesteroolisisaldusest hoopis olulisem on erinevate kolesterooliliikide vahekord - mida rohkem on veres kõrge tihedusega kolesterooli (HDL-kolesterool) , seda tervem on inimene.
• Kolesteroolisildaus veres tõuseb üle "lubatud" piiri ainevahetushäirete puhul. S. Teesalu ja T. Vihalemma andmetel aitab kolesteroolirikaste toitude vältmine vaid 1/3 inimestele.
• Päevas 1 muna söömisega lisanduv 0,3g kolesterooli ei mõjuta kuidagi vere kolesteroolisisaldust - kui seda saadakse toiduga rohkem, sünteesib organism ise vähem.
• Vere liiga kõrge kolesteroolisisalduse korral soovitatakse tänapäeval kasutada letsitiinikapsleid. (Letsitiinil on teadaolevalt kolesterooli tasdakaalustav mõju)
• Munas leidub inimesele väga vajalikku letsitiini ja lüsosüümi.
• Kolesteroolirikkad on veel paljud levinud toiduained - nt. või, koor, kohupiim, jäätis, koogid, loomade siseelundid (maks, neerud).
• Soome teadlased hoiatavad liigsepiimarasva tarbimise eest.
• Rootsi teadlased soovitavad hoiduda vere liiga madalast kolesteroolisisaldusest, sest see loob soodsa pinna mitmete haiguste tekkele.
• Mida vähem on organismis kolesterooli, seda tõenäolisem on vähktõve teke, haigestumine hingamisteede haigustesse ja langemine depressiooni.

Nii palju siis munadest. Lisainfoks veels eda, et nn. tervisemunade tootmisel on kanadele söödetud sisse lina- ja rapsiõliga rikastatud sööta,mis sisaldab tunduvalt rohkem "kasulikke oomega-3-rsavhappeid" kui 'tavaline' kanasööt.

Keskmine kanamuna sisaldab:
7,5 g valku
6 g rasva
0,6g süsivesikuid
sellest saab 70 kcal energiat
1 muna annab 2 punkti Kaalujälgijate (TM) arvestuses.
Munavalge rasva ei sisalda - munavalgest 90% on vesi ja 10% valgud

Munas sisaldub suhteliselt suures koguses A,D,E,H ja B-grupi vitamiine, munakollases on palju letsitiini, mikroelementidest - Fosfor, Kaltsium, Magneesium, Fluor, Jood, Raud, Vask, Tsink, Mangaan

1 kanamuna toiteväärtus võrdub 4 vutimunaga. Vutimunades on aga rohkem B1 ja B2 vitamiini ning vutimunad ei tekita allergiat ka neil, kes on kanamunade suhtes allergilised.

Nii palju siis teadust :)

Üks päeva peale TEIST trenni

Hmm. Kas ma käisin eile trennis või tõmbas lihtsalt tuul millaski seljast läbi?? Ei, lihased EI OLE valusad. Uni natukene on, aga millals eda ei oleks hommikul kella 6-se ärkamise puhul. Nii et - algus on raske, aga pärast läheb ainult paremaks ;)

Peale järjekordset nöökimise-näägutamise tuuri tekkis küsimus, et kuidas sellega ikkagi on. Keda on mõnusam aasida ja nöökida, kas seda, kes sellest närvi läheb ja püüab vastu 'äsada' või seda, kellest on kindel, et ta kindla peale ei lähe närvi, ta kindla peale ei solvu, mis sest et võibolla natuke mossitab. Ma nagu ei ole kunagi sellele mõelnud. Aga ega ma omateada vähemalt pole ka kellegi kallal sedamoodi naaksunud ka, et võiks mingit reaktsiooni oodata. Ja no kui mõni on solvunud mu ütlemiste peale (seda on juhtunud kusjuures!! Mul õnnestus kord oma vanatädi südame põhjani solvata. Kogemata) ei suuda aru saada, et ma ei mõtle midagi pahasti, ma isegi ei nöögi vaid .... noh näiteks sattus kogemata natuke teistsugune hääletoon kui ma ise tahtsin ...

PS. Ära mõtle et ma mõtlen. Ma olen. Ole sina ka. Ja ülepldse, ära ärritu igasugu asjade peale ;)

Oleks ...

Oleks tädil rattad, oleks omnibuss
Oleks seal küüned p***es, istuks siga laes

Oleksid sa minust 20 aastat vanem, kutsuksin sind oma Õpetajaks (võibolla ka guruks, kes teab). Praegu oled lihtsalt üks väga hea sõber, kes aitab nii mõnestki "probleemist" ja Probleemist jagu saada :)

Inimene kasvab ja areneb

Niisiis. Seda ta teeb, right? Ja mite ainult oma esimese 16 eluaasta jooksul, vaid kogu elu.

20-selt In Boili kontserdil käies oli tunne, et noh, jahh, mõned laulud on väga head aga.... no oleks ikka võinud ju mitte tulla, sest ega ikka ei ole päris minu maitse see värk. Nüüd aga ....

Et kõik ilusti algusest ära rääkida tuleb kõik kirja panna, onju.

Otsisin tulutult omale kaaslast kontserdile minekuks, et laupäeval Jää Boiler Tallinnas jne .... Otsisin maa alt ja maapealt, sõprade ja vaenlaste (loe: võõraste) hulgast. Aga ei leidnud. Inimesed jagunesid enamvähem 4 rühma:

1. kes seda muusikat üldse ei seedi
2. kes muidu kuulaks küll, kui nende maitse midagi muud ei oleks (või siis immits, ei tea)
3. kes kontserdile minna ei viitsi, sest plaadilt tuleb ju sama muss (??)
4. kes läheks kontserdile küll, aga on juba mitu aastat ette mingid muud plaanid paika pandud, mida ei saa kohe kuidagi ümberplaneerida.

Ja nii siis. Laupäeva õhtul ma ikkagi läksin ja ihuüksi ja jube kummaline tunne oli. Vot niimoodi pole ma oma 8 aastat vähemalt end tundud (nagu oleks neljapäeva õhtul EPA-klubisse diskule läinud - siukene kerge võbin sees). Ja musika OLI hea, parem kui ma mäletasin ja kui ma üldse arvata oskasin. Igatahes oli lahe õhtu :)

Elu ja surm, surm ja elu

Ma ei pea end teb kui ühiskonna-närviliseks inimeseks aga mõned ütlemised ja mõtlemised teevad tigedaks küll. Ja hämmastama panevad. Ntks see tibin, kes lehes kommenteeris, et "Eestis on miskipärast sündimine ja suremine väga tabuteemad. Neist peaks ikka rohkem rääkima!!". Et kui antud inimesel endal keegi lähedane sureks või kui antud tegelasel omal mingi suvalise arenguhälbe pärast sünniks surnud laps, kas ta siis oleks kangesti õnnelik ja läheks seda kohe suure häälega kuulutama ja reklaamiima igal pool?

Samuti küsimused-kommentaarid tasemel 'kuule kas see kärvand titt on aknalt maha võetud vä?'. Oksele ajab inimeste suhtumine. Me oleme tegelikult väga, väga julmad, kui jutt läheb teiste kannatuste pealt teenimisele või kalihtsalt nende murede/kannatuste kajastamisele...

Üks päev peale esimest trenni

.... on selline tunne et ... "Oi appi, appi! Eks see kõik tule ikka sellest, kui seda mett nii väga armastad!" ütles üks raamatukangelane.

Et oleks ma teadnud, et enne trenni minekut tuleb end korralikult vormi ajada, et seal üleüldse end liigutada jaksaks, siis ma VIST ei oleks läinud sinna ;) Aga teades ette oma nõrkust, maksin ettenägelikult kuukaardi ära ENNE trenni algust ja ..... noh nüüd on vähemalt motivatsioon see 4 korda ära käia - kui asi endiselt nii hull tundub, siis leian peale neid nelja korda omale mingi kergema tegevuse. Aga vähemalt ei ole lihased haiged :)

Hmm

Kui palju me arvestame inimestele, nende sõnadele ja tegudele hinnangu andmisel sellega, kes nad tegelikult on, sellega mida me neist tegelikult arvame ja sellega mida nad lasevad endast arvata?? Kas inimene, kes kogu aeg klouni mängib ongi kloun või ainult üks äärmiselt õnnetu inimene kes ei oska teisiti tähelepanu võita? Kas tagasihoidlik on tagasihoidlik või lihtsalt arg või küllalt julge, et tunnistada endale oma hirmusid? Kas ülekeev julgus on ikkagi julgus, või ainult kometimäng oma sisemiste kõhkluste varjamiseks???

Sügis :)

Ja lumetulekuga lumiseks said palged
mis enne kaunid olid, kuigi kortse täis
ja valge lumi langes langes langes
on kortsud jääd ja lund ja lörtsisegu täis

On küll, et tuhast uuesti kord leek peaks tõusma
on küll, et külmun'd juurtest jälle puhkeb õis
kuid kuhu, kuhu küll see tee peab jõudma
kas enne algust lõppeda ta võis??

Roosal kassil olid pojad
üsna karvased ja soojad
sirgusid ja vigurdasid
põranda peal ukerdasid

Kus küll kus küll on me kodu
karjus terve kassirodu
lakkus piima, tegi pätti
jõuluks kolis ära Lätti

Lätis elu oli karm
sabalt kulus maha karv
mustaks meel läks kassiperel -
kere tihti oli hele

Kere nõnda tihti hele
et siis lõpuks - tohoo pele!
pleekis valgeks mamma kass -
sama valgeks kui ta tass!!!!

Oeh. Ja täna olen ma kurb ja õnnetu ja .... Ma ei tegi, mis täna lahti on. Tööd teha ei taha, inimestega suhelda ei taha... Tundub, et ma ikka ei ole veel nii 'terve' kui ma arvasin. Võion lihtsalt niru tähtede seis. Et noh, sõltub täiesti mille kaela ajada oma halba tuju. Nii väga tahaks olla keegi teine, aga ma ei saa ju olla keegi teine, kui ma olen mina ise. Kõigi oma halbade omadustega. Mõned on vast head ka. Halba on vaieldamatult rohkem (vähemalt täna tundub nii) kui head.

Kodukat tahaks teha :(

Aga 1. pole aega (*laugh* - kellel seda ikka nii jalaga segada on?), 2. pole kohta kuhu üles panna ja 3. ma ei oska teha sellist, nagu ma ise tahaks. St nagu meeles mõlgub :)

Aga üldiselt olen ma endaga rahul :)

:)

Kõigi loogikareeglite kohaselt peaks ma olema surmväsinud. VÕi natuke veel väsinumgi. Aga ei ole miskipärast. Kuigi on uni, sest üks piigadest otsustas kell kolm öösel röökima hakata. Või oli see kell kaks, ma enam ei tea täpselt. Igatahes oli seda kisa tubli pool tundi (Emmee juuuuurdeeeee! Tahan oma kojuuuuuuu! jne) ja lõppes sama ootamatult kui algaski. Kahtlustan, et tegemist oli lihtsalt halva unenäoga millele lisandus nn. unehäire.
Muidu olid piigad äärmiselt aktiivsed lollusi tegema ja haiget saama. Neil nimelt arusaam (eakohane ;p) et täiskasvanud keelavad lapsi, sest neile meeldib keelata. Ja pärast kisa pilvini, et miks te ulle ei öelnud, et kukkudes haiget saab ;o(
Õhtune jalutuskäik oli super - mina jooksin ees, pisem jooksis järel ja suurem karjus täiest kõrist, et 'emme tule siiiiiiaaaaaa!'. Ja rahavas vaatas silmad punnis, et näe kuidas emme lapsi piinab ;o) Ja poes avaldusid nende mõlema altruistlikud iseloomujooned - väiksele Siimule peab süüa ka ostma, sest muidu ta jääb ju nälga! ;o) Armas :)

Igatahes avastasin, et õhtul magama minnes oli igati tore ja reibas tunne ning olemine. Loo moraal - peabki õhtuti jooksmas hakkama käima, et siis nagu end positiivselt laadida või nii :)

Peale poolteist nädalat pidevat punases töölkäimist mind lõpuks märgati.

- Sa oled täna NIII punane... :)
-No mis parata, keegi peab ju punases ka käima!
-???
- No keegi PEAB ju punases ka käima!!
- Aga ma olen kandnud küll pnast ...
- OK, oled, aga kas sa täna oled punases?
-Ei...
- Aga eile??
- Ei....
-Aga reedel??
- Ei...(Siis oleks nagu ideele pihtsa saanud ja naeratas) ja homme ka ei ole punases...

Nii et - kui küllalt visalt oma põhimõtteid selgitada, siis saavad ka lootusetumad põikpead aru, et su jutus on iva sees ;)

Huvitavad leiud

Nüüd, kui mul juba hulk aega tagasi PowerPoint-esitlus valmis ja mind isegi välja reklaamitud osakonas, kui inimene, kes valdab seda 'tarkvara' perfektselt (muidugi 'loll-vara' kõlaks hoopis kohasemalt anud asjanduse osas, aga see selleks), avastasin netist, et 1800 eegu eest tehakse koolitusi selle kasutamise omandamiseks. Koolitus maksab, nagu öeldud, 1800 raha ja kestab 6 tundi. Minul kulus kokku umbes sama kaua aega samade asjade väljaselgitamiseks, mis seal kursusel õpetatakse. Kas ma peaksin nüüd siis selle 1800.- omale küsima 'iseõppimise kulude katteks ja koolidusrahade kokkuhoidmise eest preemiaks' ???+

Võiks ju küsida, aga ma ei usu, et ülemus maksaks. Või kui tema veel oleks nõus maksma, siis raamatupidamine ajab end tagajalagadele (nigunii!) ja kukub protestima ;-)

Plaan

1. istuda
2. ...
3. saada palju raha
4. kulutada 'palju raha' ära ja alustada uuesti punktist 1.

Ajalehed üllatavad, ikka ja jälle!

Eilses Postimehes oli suur pealkiri kuidas "põrutuskindel arvuti võib laualt maha kukkuda". Ma igaks juhuks ei hakanud uurima, miks ta seda teha võib. Äkki siis minuoma üritab pärast põrandalt maha kukkuda. No milleks mõelda välja ja konstrueerida kompuuter, mis ühel hetkel otsustab su laualt jalutama minna ja lihtsalt unustab ära, et laualt ronitakse alla mitte ei kukuta?! ;)

Unenägu

Istusime mingil perekondlikul koosviibimisel ja äkki hakkas ema pärima, et kui palju mul vaba raha on investeerimiseks. (Saage aru, see ei ole üleüldse tema moodi - ta põhimõtteliselt kogub aga ei investeeri!!) Arvutasin kokku, kandsin ette ja pärisin, et milleks tal seda vaja on. Tema seletas vastu, kuidas neil tööjuures üks tante oli kohe 5 päevaga 100K raha teeninud mingisuguste aktsiatega, et ma võiks ju kaa niimoodi.... (See inimene kellest jutt oli on selline ... 'aktiivse hullu' kuulsusega tädi, kes lasi endale ka pensionifondi 61. sünnipäeval pähe määrida!)

Igatahes jabur unenägu oli :)

Jama on majas

Ma ei saa enam Puhhi jutukasse sisse - mingi jama on kaela sadanud :(

Ja siis veel see, et reedel olen tõenäoliselt Tartus. Koolis. prof. H. Tikuga 'kohtamas'. Et ma siis katsun kuidagi kooliskäimisega järje peale saada - kohustuslikud ained ära teha lõpuks, erialaained sisse võtta matriklisse ja hankida marterjalid ning hakata magistrit kokku kirjutama. Ühtlasi harjutada seda, kuidas end 100 ja 1 ülesande vahel optimaalselt jagada.

Kuidas saada endaga läbi?!?

Niisiis. Eneseabi seltuse koha pealt on selline nõks, kuidas kõik 'joone peale' saada. Et kui sul on (näitlikult) kannutäis teed, siis kõigepealt kalla oma tass täis, siis järgmiseks oma abikaasa/elukaaslase oma ja alles seejärel hakka täitma laste, vanemate, vana-vanemate, õded-vendade jne tasse. St kõigepealt tuleb rahuldada iseenda vajadused, siis on kõik inimesed ümberringi hoopis õnnelikumad, sest sa suudad sel juhul ka nede vajadusi arvestada, mitte et ei mossita ainult selle pärast, et 'mina tahan ju kaa natuke omale saada, aga näe kõik on otsas juba!'.

Omaette probleem on see, et mida su 'tass' sisaldab ja kuidas sa ennast oma erinevate 'vajaduste' vahel jagama peaksid. Et on ju töö (8t päevas) ja on perekond (24 t päevas) ja siis tahaks veel omale ka aega leida ja siis on veel hädasti vaja koolis käia ning mõned huviringid oleks hea eneseteostus jnejne.

Ma pakun, et paljud inimesed kadestaksid minu võimet pühendada end 100% mingile tegevusele, vähesed aga taipaksid kui halb see on kui nii teha. St kui ma olen 100% millegagi hõivatud ei tegele ma ju teiste asjadega, mul lihtsalt pole selleks enam aega!!! St tööl ma olen 8 t ööpäevast, 100% sel ajal. Ülejäänud ajast olen ma siis 16 t oma 'pere' päralt ja jälle ei jää aega iseenda jaoks. Nö. oma aeg on pool tundi hommikul tööleminekuks, pool tundi õhtul kojuminekuks + see aeg, kui kõik teised magavad juba. Muul ajal peaksin justkui olema 100% oma lapse ja vanemate 'teenistuses' ja aega iseenda arendamiseks ei jäägi. Ja siis ma olengi niimoodi tige ja kõigi peale solvunud, et hoia ja keela... Ja nüüd peaks veel kuidagi mahutama ära kooliaja, millal oma magistritööd kokku kirjutada ja mõned eksamid ära teha. Kust ma võtan selle aja sellise päevatäitumuse juures????

Aidake inimest, kuidas siis ikkagi pühenduda 50% intensiivsusega millelegi (või kellelegi) ja kuidas viia lõpule kõik see,m is kunagi ette on võetud??

Asjad mis mind häirivad, kõigele vaatamata

Noh, ntks. see, kui bussipeatuses ronivad suitsetajad sinna katuse alla, eriti kui oled koos lapsega. Värskes õhus suitsetamine on tervislikum ja ei põhjusta nii palju pahameelt, ega ju!

Siis mind häirib see, et venelased bussis täiest kõrist oma voodiprobleeme arutavad ja kurdavad. mIs sest et venelased, aga vaikselt võiks ju ikkagi rääkida?!

Siis mind häirib, kui väikesed lapsed jaluli tooli peal kõõluvad, sest 'nad ju muidu ei näe aknast välja'. Huvitav, kuidas meie oleme beebist peale saanud hakkama nii, et toolid on ISTUMISEKS ja põrand on seismiseks, teised sellest aru ei saa?? Ja ärge tulge mulle rääkima, kuidas väljas pole üldse porine. Need pehmed istmed bussides võtavad nii erikuradihästi tolmu sisse, et pärast oleks sotsiaalne enesetapp heledate pükstega ringi käia. Veel hullem kui valgel miniseelikul sellised jalajäljed peal oleks.

Siis mind härib ka peale aastaid harjutamist see, et kui mulle mingi lible saadetakse neti kaudu asutusest, sisi on peamisteks vorminduselementideks tühikud ja lõiguvahetus-enterid. Ja mõnikord on Word nii osavalt ülekavaldatud, et pole ei otsa ega aru, mis seal tehtud on, sest miski väja ei tule.

AAAAAA.. Midagi 'sissevaatamieksperdile' ka.

Peale kõiki neid aastaid mind ikkagi häirib, kui hambaid pestes on osavalt pool vannituba hambapastaga kokku määritud. Tavaliselt ka puhastamata, muidu ei häiriks, ega ju.

Siis mind häirib veel see, et kisatakse hirmsa häälega 'tahan juua!' selle asemel, et tass kätte võtta ja jooma hakata. Sama pissimisega - selle asemel et pissile minna, hakatakse suure häälega nutma, et pissihäda on. :p Inimene võiks ju 3 aastaga midagi omandada omenese heaolu saavutamise vallas!!

PARANDUS:
See häirib ka, kui 'ei' öeldakse ise 'jaa' mõeldes ning vastupidi. Et kui kõht on tühi ja sult küsitakse, kas süüa tahad, siis vastad rõõmsalt EI ja pärast hakkad vinguma, et kõht on tühi ja süüa tahaks.... Soovitavalt siis, kui kõik söödav on otsa saanud. Me kõik teame, et 'tõeline naine' ei ütle iial JAA ja 'tõeline diplomaat' ei ütle iial EI, aga mingid pirid võiks siiski olla, eksol!!

Ma rohkem praegu ei kirjuta, et ehk jääb sul omalgi midagi teada saada ja avastada, et mis mind häirib ;o)

Oma arvamus

Ma arvan viimsel ajal igasugu asju.
1. võiks lollid ministrid seebiks keeta... St seepi niigi palju, aga äkki õnnestub neist puskarit ajada??
2. võiks med-töötajate streigi korraldada nii, et igasuguse arstiabita jääksid riigikogujad, valitsuse liikmed, haigekassa juhtivametnikud ning nende kõigi lähemad sugulased-perekonnaliikmed. Siis oleks kohe kokkulepe olemas palgatõusuks ja raha oleks kah jalaga segada.
3. Putini võiks üles puua
4. igasugused mõrtsuktornaadod võiks kah üles puua. Kui see ei õnnestu, siis vahelduseks ajakirjanikele keele toimimise mõtet selgitada (Kui tornaado tapab inimesi, siis äkki võiks olla ka sellest jutt, kuidas telliskivid inimesi tapavad, pussitavad ehk koguni??)
5. igas linnas sõitvas autos võiks olla 4 inimest sees, autode hulk linnas kahaneks peaaegu 3 korda kohe ja ummikud oleks ka 3 korda väiksemad
6. kui inimene peaks meeles kõik selle, mida ta on õppinud / lugenud, siis ta läheks lihtsalt hulluks

Ühesõnaga, mul ei tule ylejäänud head asjad meelde, millest ma viimasel ajal mõelnud olen :)

Aaaa... Pole olemas probleemi, mis ei laheneks iseenesest peale mõningast mõttetööd ja enda veenmist, et probleemi pole olemas ;o)

Netikatkestus

Kui nüüd klassikat eeskujuks võtta siis ...
Kui mina hommikul tööle jõudsin, oli nett juba maas. Üles kohvi tegema tõtates nägin koridoris me IT-büroo päälikut ja küsisin talt, et mis võrguga lahti on. Jumal ise teab, et tema "Ma ei tea! Ma just jõudsin tööle!" ei olnud just päris see vastus, mida ma ootasin. Igatahes oodata ühenduse taastamist andis oma 6 tundi vast?? Ja seda päris täpselt ei teagi, et kas probleem oli lokaalne (ITipoiss otsustas serverit buutida, aga see keeldus uuesti üles minemast) või siis sub-lokaalne (kaevetööd Väike-Paala tänavas) või juba lausa globaalne (ntks. terve Lasnamäe ilma võrguühenduseta).

.

Trenditeadlik noorus

Kolleeg rääkis hommikul oma probleemist. Tema 'trenditeadlik' 14-aastane lapselaps tahab omale keelerõngast panna. Sellepärast, et 'kellelgi pole', et 'erineda massidest', sest 'kui kõrini saab ja ära võtta ei jää märki järgi nahale' ja 'nabarõngas hakkaks hõõruma, jääks riiete külge kinni ja üleüldse pole nii ilusat kõhtu mida näidata'. Sellised mured siis 'tänapäeva noorusel'.

Ise hakaksin mõtlema, et tule taevas appi, mul on ju ka need probleemid varsti tulemas, kaugel see aeg enam?! Et mida mina siis teeks? Lubaks panna, et saavutada mainet 'minu ema küll lubab mul ükskõik mida teha'? Saadaks kuu peale sellise jutuga? Soovitaks midagi sellist teha, millega teised kohe kindlasti hakkama ei saa?? No selle 'mulgustamisega' ju nii, et ega ehted inimest eriliseks ei muuda vaid ikka tema isiksus ja teod.... Aga mida ma oskaksin talle soovitada nendeks 'tegudeks'?? Mitte kõige vähematki ju!!

Elu on ikka ..... Noh, 'keeruline' polegi päris täpne sõna selle kirjeldamiseks ;o(

Niisiis, ta ütles, et temale kohe hirrrrrrmsasti meeldis ja tema tahab seal käima küll hakata. Laulmas. Nõmmel. Muidugi, lõpuks teatas ta ainult väikelastele omase ülbusega hääles, et temal on kohe KAKS nime, Tiiu ja Mirjam ka veel. Kuigi alguses väitis kaljukindlalt, et ega emme ka tema nime ei tea, on lihtsalt ära unustanud. Samasuguse ülbusega hääles teatas üks teine piiga (anna andeks, aga mul ei seisa nimed meeles!) et tema oskab rohkem ka kui seitsmeni lugeda.
Algul oli muidugi nii, et 10-st lapsest 8 istus ringis maas, minuoma oli mul lõuaall (nii halvasti kui ta sinna mahubki) ja üks poiss oli veel häbelikum. Aga palli püüdis, kuigi tahatis mul käest ka kinni hoida, aga siis ju käed kinni (loogika!!) ja ei saa palli püüda. Ja muidugi aitas see, et anti pilt värvida lõpus vist 'murdis viimasegi vastupanu' sest emme ütles, et tema sinna laua taha ei mahu ja peab ikka üksi istuma.
Ära minnes teatas, et temale meeldis. Aga pallilaulu sõnu ei mäletanud küll sugugi. Ja kodus rääkis targalt, et tema käis puu otsas männiokkaid söömas. A see vist oli olulisel määral tingitud sellest, et onu Erik oli külas ja oli hädasti vaja esineda tema ees :)

Mõtted, mõtted, mõtted.....

Ma vist ikkagi võlgnen väikese (lühema või pikema, peaasi, etväike) selgituse oma seisukoha kohta.

"Kas sind häiriks, kui sinusse (kui naisesse) kui seksobjekti suhtutakse?"
St minu seisukoht (vabandan kõigi paadunud feministide ees, kui minu seisukoht nendeomaga ei ühti) oli, et naised selleks ilma loodud ongi, et mehed nendega seksida saaks.

Naine on õige naine ainult siis, kui ta on koos mehega, muidu on ta poolik, kui sa nüüd aru saad mida ma täpsemalt mõtlen. Samamoodi on mees üksinda poolik. Samamoodi on keha ilma käteta või peata või jalgadeta poolik.

Meestele üldiselt meeldivad naised, kes on ilusad (see on kangesti subjektiivne), targad ja pisut vähem haritud, kui nad ise (et saaks ikka hiilata teadmistega tasemel kui pikk ikkagi oli Peeter Suur ja kes algatas Põhjasõja). Et väga hea haridusega naist vaadatakse miskipärast nagu ..... tsirkusehobust - tore on, aga omale küll sellist koju ei tahaks, hakkab veel trikka tegema. Meestele meeldivad ilusad naised, välimuselt ilusad - nendega saab sõprade ees uhkeldada, nagu .... ütleme näiteks nagu autode, arvutite, jahtlaevade jm. sellise kolaga. Meestele meeldivad arusaajad, st. targad naised, kes ei tõsta meeletut kisa iga apsu peale. Et kui juhtub et kogemata mõne võõra tibiga voodi pugenud või lihtsalt pole olnud viitsimist koju tulla peale tööd või raha kõik maha joonud. Aga eelkõige peab iga naine, kellega vähegi läbikäiakse ja keda ka oma tuttavate seltskonda viiakse ikkagi nö. pandav olema. Kuidas sa saad tunnistada, et sul on üks tuttav naisterahvas, kes ei ole pandav. Kellest sa ka oma kõige hullemates palavikupainajates ei kujutata ette, et sa võiksid temaga voodit jagada, seksida.

Muidugi mind häiriks see, kui minu parim(ad) sõbr(ad) minus ainult, st. AINULT seksobjekti näeks(id). Aga, ma kordan, naised kui 'olevused' on ju selleks et mehed nendega seksiksid. St karjäär ja töö ja lapsed ja oma arvamus jne on ju kõik toredad asjad, aga kui inimene ei rahulda oma 'ürgseid vajadusi' siis .... Olgem ausad - ta pole enam päris inimene või nii. Sama moodi oleks hea küsimus, et kas mehed solvuksid, kui naised neis ainult seksobjekti näeksid??? Mehed on ju sama moodi 'naiste vajaduste rahuldamiseks' ilma loodud....

Ok, segane jutt tuli. Kunagi ehk suudan selle vähe selgemalt lahti seletada, et mida ma selle jutuga siin mõtlen/mõtlesin.

Terror, küünlad aknal ja pisarad kukuvad (Perekooli foorum TM)

Et siis järjekordselt ....

Minul tekkis kogu kohutava (TM) looga seoses rida küsimusi:

1. Kas siis 'terroristid' tõesti ei ole veel aru saanud, et Vene vägede jaoks on inimelu -24 yhikulise väärtusega. St peasi, et 'terroristid' surnud, kui palju süütuid kannatab pole üldse oluline (keda see 10tuhat afgaani ikka kotib).

2. kuidas saadi teada 'terroristide' rahvused? Kujutan ette, et iga inimene, kes tahab kuskil mingit terroriakti korda saata laseb oma rahvuse omale kaenlaalla tätoveerida, et FSB saaks pärast öelda, et mis rahvusest see nahatükk oli?? Või oli sündmuste käik hoopis selline:
-Terrorist oled??
-EI!
-Valetad, raisk! (Põmm!)
-Mis rahvusest oled?
-Grusiin!
-Valetad raisk, araablane oled! (Põmm!)
-Kus sa elad?
-Lomonossovi 17-29
- Valetad raisk, niikuinii oled Bakuust!! (Põmm!)
jne

3. Miks räägitakse kogu aeg 'tshetsheeni terroristides'. Kui ma oleks Föderaalse Sala Bolitsei (FSB) päälik, siis ma peaks küll isiklikuks solvanguks väidet, et FSB kui selline ei tuleks selliste operatsioonide korraldamisega toime. Liiati veel nii, et süü aetakse kellegi teise kraesse. Ja kuidas muidu teatakse nii täpselt kõigi terroristide rahvusi (vaat et nimesidki!), kui neid töölepingus kirjas ei ole!?

Ühesõnaga, tõe nede terrorisündmuste kohta (kus tõeliselt terroristlikult tegutsesid küll ainult vene väed, kes lihtsalt tapsid palju pantvange, kõik pantvangistajad ja mõned niisama pealtvaatajad) Saame teada ehk 100, võib olla ka 200 aasta pärast....

Nädalavahetus

Niisiis, et kõik ausalt ära rääkida, tuleb päris alusest peale hakata.
1. tekkis tööl probleem nädal enne augusti lõppu, et ülemus peab Sloveeniasse sõitma, aga oleks vaja Ülenurme näitusel karikad üle anda. KEs annab?? See ei olegi nii oluline, kes siis andis või ei andnud. Oluline on hoopis see, et kui Ülenurme üritus on 2-6 Sept. Siis Luigel on alati samal ajal samalaadne üritus. Seega olid plaanid selged ja sihid kõverad, nagu öeldakse. Rääkisin siis veel kodus emaga asja läbi, et läheks laupäeval ja et kohe autoga, et ei pea siis bussiühendusele lootma jääda (see võib teinekord igavesi vimkasid visata, see bussiühendus) ja tema vastu, et 'jajahh, ainult et bensukast tuleb siis läbi käia'. OK
2. Laupäevahommikul selgus, et nemad ikkagi lähevad panka isaga, mitte Luigele (Eesti Panga lahtiste uste päev vms) ja nii läksime ikkagi bussiga. (PS. Buss mööda viljandi maanteed väljub kell 10.30. Balti jaama bussipargist, 3. posti alt.) Ja nii me siis läksime.

Näitus oli kehvem kui eelmine asata, laat oli väiksem kui eelmisel aastal, Eesti oma hobusetõuge ei eksponeeritud, poniga sõita sai, värskeltlüpstud piima pakuti paadunud linnalastele (Poepiim on ikka parem! teatas mu kallis tütreke, kui oli 'lehmapiima' maitsnud) ja siis ploome sai osta ja õhupalle ja maasikaid ja suitsupekki ja põdravorsti ja tuulehaugi. Ühesõnaga - päev oli ilus ent kurnav.

Läbi sombuse linna bussi peale vantsides homikul 'püüdsin' antit kah Luigele 'meelitada'. ('Kuule, pilves on, sa nikuinii ei hüppa pilvedega, tule kah Luigele!') A ta arvas (miskipärast ma olin surmkindel et teda see üritus apsaluutselt ei koti, eriti veel mingite jõnglastega koos ja nii kaugel) et üritab pärastpoole ikkagi Ämarisse kobistada ja - voilé - ilm läkski ilusaks ja selgeks, niie t me piigaga saime oma vattisid kotis kaasa tassida (st. mina tassisin, tema ei tassinud isegi oma õhupalle mitte!) nii et nahk märg. Ja tema päev läks samuti korda. Selle üle on jällegist minul ainult hea meel :)

Nii et - kena lennuuilma teilegi :)

Kaalu (n)jälgimine

Et siis muidu nälgiks ja jälgiks, nii et silm sinine ja veremaitse suus, aga keegi on kaalu (omale?) persse pand. Kui enne olid probleemid ainult kümneliste deshifreerimisega, siis nüüd on ühelised täiesti loetamatuks muutunud.

Aga muidu on nii, et (kahjuks või õnneks?) pole ühtegi 'täismõõdus' peeglit leidnud, et end vaadata. Muidu ma vast ei käiks kah nii riides nagu praegu käin - kenad heledad(!!) liibukad jalas ja 'puuvillased augud' seal ülemiseks otsaks. Kolleegid vahivad iga kord, kui mind koridoripeal näevad selliste nägudega, et 'ei noh, tibi, tule mõistusele, keda sa siin niimoodi võrgutad!?!' aga minul on mõnus olla ja see on peamine. Ja selline .... ilusa inimese tunne on peal ja puha :)

10 põhjust miks Mõtlev Naine on hullem kui Loll Mees

1. Loll Mees (edaspidi LM) elab, samal ajal kui Mõtlev Naine (edaspidi MN) Mõtleb
2. LM lihtsalt on, samal ajal kui MN arutleb teemal 'Miks on (nii ja mitte teisiti)'
3. LM teeb midagi, ükskõik on see siis hea või halb. MN ei saa millegagi hakkama, sest enne tuleb Mõelda (teada ju, et 9 korda mõõda ...)
4. LM kasutab vaba aega vabalt, samal ajal kui MNil kunagi vaba aega ei olegi, sest töö sumbub rahus ööunne (kui viimast üldse eksisteerib)
5. MN on enamuse ajast depressioonis, sest mõtted ei vii kuhugi (või ainult ummikusse). LM teadupärast ei mõtle!
6. MN loodab imele ja unistab valgest printsist. Mehed üldiselt printse ei oota ;o)
7. MN võib igasugu asju välja mõelda, eriti selliseid asju mida (veel?) olemaski pole. LM end mõtlemisega ei vaeva - elu on niisamagi keeruline ju!
8. MN mõtleb, et väljamõeldud asi on ehtne, LM seevastu .... (vt. punktid 1; 2; 5; 7)
9. MN satub kergelt depresiooni, LM seevastu ei oska seda sõna kirjutada (mis siis veel selle tähenduse sügavamate aspektide mõistmisest rääkida)
10. MN oskab alati igale tähendusele ende välja mõelda. LM ei leiaks endeid ka siis üles, kui nad talle juhtumisi sepahaamriga vasta pead peaks valama

Erinevusi oleks kindlasti rohkemgi, aga 10-st peaks piisama. Ja küllap nüüd saavad ka kõik aru, miks ma olen pigem MN kui LM. Nii lihtsalt on. Ja nii on parem. Loll ja Inetu naine on hullem kui Mõtlev ja inetu naine, right??

PS. LM tõenäoliselt teeb omale otsa peale, kui depressiooni sügavamast tähendusest natukenegi aimu saab. ;o)

Hehh...

Nii head 'ravi' pole ammu olnud, ma ütleks. Et tulemused?? Pesuehtne null :) Aga kõigest lähemalt....

Et kui ma tigeda ja (pool?)õnnetuna töölt ära kõndisin, helistas AVONi piirkonnakoordinaator, et "Halloo, Maarja?? Kas sa täna meigikoolitusele tahad tulla? Mul on kohti üle, sest paljud kes lubasid kindlalt tulla ei saa tulla ja ... Ei see ei maksa midagi, ma pean niikuinii maksma ise...Jah?? OOtan siis!!" Ja nii ma siis läksingi - käisin mustamäelt läbi, viisin tirtsu koju, lubasin uneajaks tagasi tulla ja ... Off i went!

So, mul pole tõesti nii lõbus ja huvitav olnud peale .... Oot.. See oli lõbustuspargis nii, right?? Et unustad ära kellega oled ja naudid seda kus sa oled?? Vot seal oli TÄPSELT sama moodi - unustad ära, et kurb ja tige ja õnnetu oled, kuulad suu ammuli ja siis tunned mõnu teisele inimesele meigi tegemisest. Peeglit ees ei olnud ja ta ei saand vastu kah hakata ;o) Aga tulemusega jäi rahule, kuigi ütles, et harjumatu on.

Ja koju jõudsin omaplaneeritud 20.00 asemel kell 22.00 ;o)

Aga tuju on täna super.. vähemalt praegu. Ei, ma olen ikkagi enda ja oma eluga rahul. Et ma suudan veel olla spontaanne ja teha seda mis ma tahan teha, selle asemel et põdeda, mida keegi teine tahaks et ma teeks....

*Kiiska on praegast .... rõõmus, really!!*

PS. Mul on nüüd kõik diplom selle kohta kodus, et olen 'väljaõppinud jumestaja' ja AVONI 2. astme koolituse läbi teind ja puha. Et siis teate, kellest suure kaarega mööda käia, kui vaja meiki teha omale :p

Nii, nüüd ma hingan seitse korda sügavalt sisse, hoian hinge kinni ja hingan välja tagasi. Ma ei ole kurb, ma ei ole kuri, ma ei ole õnnetu. Ma olen rõõmus, ma olen hea, ma olen tubli, ma olen tugev, ma olen ilus. Ja kes vastu vaidleb, saab vastu koonu, ausõna. Ei ole viisaksa vana kuu ajal naesterahvaid endast välja ajada. Ei ole viisakas seda tahtmatult teha. Kui juba, siis mõnuga, eksole!

Teinekord pea meeles ja ütle siis juba halvasti kui sa üleüldse midagi ütlema pead!!

Ja siis veel see põhjus miks ma ei taha või ka kardan hüpata - ma kardan, et ma tahaks hüpata lihtsalt selle pärast, et sina seda teed, mitte sellepärast et see mulle meeldiks. Ja pealegi ma kardan. Sa lihtsalt ei kujuta seda ette, et ma võiksin seda karta, ega ju?? Eriti peale benzhit??

Ja tegelt ma olen lihtsalt loll tibi, eksju ja ... OK, täna ma hakkan end ravima sellest :o7

Mõnikord ma mõtlen sellest, et mida inimesed minust mäletavad ja meenutavad. Et kui ma näiteks täna öösel omale otsa peale teeks, kas siis saaks ma sellepärast kuulsaks?? No, OK, enesetapp pole veel inimest teab kui kuulsaks teinud, aga ütleme, et suren AIDSi või süstin omale üledoosi mingit saasta sisse või jään lihtsalt 'autoga auto alla'???

Kas siis keegi loeb seda blogi ja ütleb, et näe, vaeseke, tema jaoks oligi parem, et tal niimoodi läks?? Kas keegi nutab mu järele või olen ma tõepoolest täiesti ilma asjata siin ilmas vedelenud?

Ja kui Sina teaksid ette, et ma täna öösel niikuinii ära suren, kas see muudaks siis Sinu käitumist praegusel momendil?? Kas see muudaks minu käitumist, kui ma teaksin??

Persse :) Ma igatsen taga seda aega kui ma ei teadnud; kui ma ei teadnud et sa tead; kui sa ei teadnud et ma tean et sa tead jnejne. Küll elu võis sel hetkel mõnus olla... Aga ma praegu isegi mäleta seda aega enam....

Purusta aken vasaraga!!

Igal hommikul vaatan siti bussiaknal, mis ütleb, et "Avarii korral purusta aken vasaraga". Ja kaasreisijad vaatavad mind nagu väikest hullukest, sest see lihtsalt paneb vaiksed itsitama, nii omaette. Vot kui ikka oli see suur avarii, et buss põrutas tagant ühele sõiduautole sisse ja bussijuht astus bussi sisse teatega "Vsjoo!"... Et kui siis kõik reisijad oleks nagu üks mees kuvaldad hõlmaalt välja tõmmanud ja bussiaknaid puruks hakanud peksma, sest et oli avarii ja käsk on kirjas, et tuleb purustada aken...???

Kuidas panna nööpe

No keegi oli eriti mürgine nende 'tahan panna linnukest ja seda siis jälle ära võtta' tegelaste peale. Nüüd olen ise juba 3.dat päeva samas seisus, et 'kuhu ma pean linnukese panema' et midagi saada, ära muuta või kustutada. Powerpoindis. Powerpoint on vastik!!! Millal mõeldakse midagi paremat välja, kus ei peaks igasugu asju muudkui tegema ja tegema ja tegema .... Et ntks. Kui ütled 'select all' (ctrl+a) siis valitaks hulka ka tabelite kriipsud. Ja tehakse nad teist värvi. Või noh ... misiganes. Tigedaks teeb. Või siis, et select all'iga valitud tekst kõik kontrollitaks vastavas sõnaraamatus ära, mitte et tegelikult ikkagi ainult üks slaid. Jumamla tüütu kõik lehed eraldi käsitsi ära muuta :(

Mitte millelgi pole enam tähtsust. Ainult et, miks ma siis ikakgi kõike nii oluliseks pean?! Kuidas saab olla, et sa lihtsalt ootad mitteootamist?? Kuidas saab olla võimalik, et naeratanud rõõmsalt ja öelnud "Ma olen normaalne!" vaatad peeglisse ja sealt vaatab vastu kuue silmaga kretiin??? Kas mind on mitu või ma näengi seitsmekordselt?! Andke andeks, aga paistab, et hakkame tasapisi kuhugi jõudma. Kuhu just, seda ei tea.....

Ajakirjandus vol. 2

"Aavo Pikkuus sõitis autoga naisele otsa!" oli tänane pommuudis. Aga kui naisel autot poleks olnud, kas siis oleks olnud uudiseks vastavalt "Aavo Pikkuus sõitis ilma autota naisele otsa!" või "Aavo Pikkuus sõitis koeraga naisele otsa!" ?

Kui ma oleksin dr. Freud

.... siis ma teaks küll täpselt, millest on tingitud minu rohkem või vähem lollakad, suuremad ja väiksemad probleemid. Lapsepõlvest, just. Sellest eluetapist pole mul (kahjuks?) mööda õnnestunud hiilida. Aga selle probleemiga on vist kõik kimpus.

A kui nüüd tõsiselt rääkida, siis - Ma arvan, et iga 10 psühholoog 5-st oleks nõus, et võimetus (suutmatus või oskamatus, mis vahet seal lõpeks on?!) intensiivseid sõbrasuhteid luua ja hoida on otseselt seoses lapsepõlveläbielamistega. Seega - pikem hala sellel teemal siia:

Episood nr. 1
Oli meil kunagi eelajaloolistel aegadel majas poiss nimega Martin (kuisa seda loed, siis tea, et ma lehvitan sulle sealt kaugest minevikust!) Seda võib nimetada esimeseks purunenud suhteks, sest nad (st tema vanemad ja tema koos nendega) kolisid ära. No mina võisin siis umbes 4-ne olla, või ka viiene. Ta oli peaaegu et parim sõber tol ajal ja ma tegin kõik endast sõltuva, et seda varjata.

Episood nr. 2
Kunagi ema-isa asutuse lastenääripeol (näeh, oleks peaaegu 'jõulupidu' kirjutanud!) sain tuttavaks ühe nende kolleegi tütrega. Ta oli aasta või ka kaks minust vanem ja käisime samas koolis. Umbes pool astat hiljem ta vahetas kooli. Ma tõesti ei tea miks. Tõenäoliselt kolisid, aga mis vahet seal ikka on, sest edaspidi me enam ei kohtunud...

Episood nr. 3
Mingil hetkel (4. klass ehk??) tekkis peaaegu suhtlemine jututasandil mingi aasta vanema klassi kutiga. Ei noh, suht-koht norm. tegelane oli (ma nime TÕESTI enam ei mäleta!!) ja noh .... Vist mingi 2-3 kuud hiljem ta vahetas kooli.

Rohkem ei mäleta, aga see on muarust juba piisav põhjus mitte suhelda inimestega - nikuinii kolivad ära või vahetavad töökohta või noh misiganes.