neljapäev, 30. september 2004

(Sep 29 08:32) From duke: sina oledki see kirkaim kriit karbis!

Sa mõtled. Sa nuputad. Et mida see võiks tähendada. See=mida selle lausega öelda on tahetud... Sa uurid ja puurid ja kiusad inimest oma pärimistega.... Ja kui siis ära seletatakse (peale tunde kestnud ajurünnakut), siis .... Avastad, et see teadasaamine ei olnud sellist vaeva väärt. Ei, mitte et ma ei suudaks iseenda üle naerda. Mitte et ma solvuksin selle peale, kui keegi minu kohta suvalisi märkuseid teeb, aga .... Kui mõte praktiliselt puudub, või kui sa oled ise juba peaaegu lahenduseni jõudnud, siis ei ole enam üldse lõbus.

Aga see oli ka hea:

LSD says: milline siis on järgmine mõte mida mäletad .. "kust õlut saaks?"

Teise mõtte kohta. Esimest mõtet peale sündimist ei olnud. Mind lihtsalt polnud seal kohal (kuigi igasugused laimavad oma juttudega, kuidas see ja see kell, nii ja nii pikk ja oi kui raske titt olevat olnud)

Aga tulles esialgse teema juurde - kas ütle kohe või ära ütle üldse. Mõlemal juhul saab paraja lõuatäie naerda. Aga selline venitades ütlemine, et no kui sa just hirmsasti päev otsa peale käid ... ;)

Ah p****e, eks ma lähe ja arene kuskil ja ei ole üldse solvunud ;)
Hmm. Muudkui jahuvad sellest, kuidas kinnisvarahinnad tõusevad ja peab laenu võtma ja laenukoormus nii ja naasugune jnejne. Nüüd siis tuleb välja, et 'tõusnud kinnisvara hinnast' moodustab 30% vahendustasu, mille panevad maaklerid ja kinisvarafirmad oma taskusse. Elik kui sa ostad omale 1 miljoni eest mingi vana majakökatsi, siis selle tegelik hind on 700 000, aga turuväärtus on 1 miljon, sest maakler tahab ka millestki ära elada.

Ja ärge tulge mulle enam rääkima mingist kinnisvara hinna tõusust ja inflatsioonist jms. udu-pasast. Inimesed on lihtsalt ahnemaks läinud, kui nad olid umbes 5 aastat tagasi. Eriti need 'vahendaja-inimesed'.

Ja ärge tulge rääkima, et kogu aeg on ju vahelt võetud. Muidugi on. Ainult ma eiarvanud, et see vaheltkasu nii suur on. Mina oleks arvanud nii 10-15% oma 'nõrga naesterahvaaruga'. (mis teeb siis 1miljonist 'kõigest' 100-150K vaheltkasu)

Kinnisvaraarendajad seebiks,ma ütlen!!

KAKS päeva peale teist trenni ...

.... on lihased nii haiged,e t ... Oi appi-appi, uud ei oska öelda.

kolmapäev, 29. september 2004

Mõted jälle :)

mnjahh. Leidsin, et ühel inimesel keda ma kunagi peaaegu tundsin, on täna sünnipäev. Palju õnne, Hallsilm! Aga sellega seoses ründas mind terve tulv igasuguseid kummalisi mõtteid ja mälestusi.

Nimelt kohtusime siis, kui ma mingil ajal Tartus LARPis mõõka keerutamas käisin. Tema oli üldiselt tuntud kui 'kõva käega mees' ja naesterahvad eriliselt teda omale treeningupartneriks ei tahtnud. (No neid oli teisigi, keda ei tahtnud, ntks Dooker, ja teisigi kes ei tahtnud, ntks Angel.) Mäletan veel seda virinat, et 'löö nõrgemalt, muidu on ju valus, ma ei saa muidu võidelda!' ja vastulasuset 'Aga ma löön täpselt sama kõvasti ja valusasti kui sa isegi'. (Ausõna, mina ei virisenud. Selles ju pareerimise põhimõte ongi, et haiget ei saaks;o) )

Noh ja hakkasin praegu mõtlema. Et võtame sellise näite: Tormiga PEAD linnas liikuma ja äkki puu kukub. Kas siis puule ütled ka, et "kuku kõrvale!" või "ära mulle nii kõvasti otsa kuku, sest ma olen naine ja saan haiget!"?? Või et "kuku mõnele mehele peale, sest naised saavad haiget kui puu neile peale kukkub!"??? Või ütled välgule, et "ära väga valusasti mulle sisse löö!"? Või ... noh neid asju on ju palju, mis võib juhtuda, kõigiga. Aga põhjendada kellelegi, et ära nii tee, sest MINA, NAINE saan haiget muidu, on pisut .... jabur. Kõik saavad haiget ja ära surevad ka kõik. Kunagi. Ei ole nii, et mina ei sure, sest ma olen naine ;o)

Muna

  • Müüt, et muna on "kolesteroolipomm", mille tarbimist tuleb võimalusel piirata, ei vasta tõele - munas on keskmiselt 0,3 g kolesterooli, inimese organism toodab aga ise ~1 g kolesterooli päevas. Kolesterool on inimorganismi funktsioneerimiseks hädavajalik ja seda leidub igas rakus.
  • Vere üldisest kolesteroolisisaldusest hoopis olulisem on erinevate kolesterooliliikide vahekord - mida rohkem on veres kõrge tihedusega kolesterooli (HDL-kolesterool) , seda tervem on inimene.
  • Kolesteroolisildaus veres tõuseb üle "lubatud" piiri ainevahetushäirete puhul. S. Teesalu ja T. Vihalemma andmetel aitab kolesteroolirikaste toitude vältmine vaid 1/3 inimestele.
  • Päevas 1 muna söömisega lisanduv 0,3g kolesterooli ei mõjuta kuidagi vere kolesteroolisisaldust - kui seda saadakse toiduga rohkem, sünteesib organism ise vähem.
  • Vere liiga kõrge kolesteroolisisalduse korral soovitatakse tänapäeval kasutada letsitiinikapsleid. (Letsitiinil on teadaolevalt kolesterooli tasdakaalustav mõju)
  • Munas leidub inimesele väga vajalikku letsitiini ja lüsosüümi.
  • Kolesteroolirikkad on veel paljud levinud toiduained - nt. või, koor, kohupiim, jäätis, koogid, loomade siseelundid (maks, neerud).
  • Soome teadlased hoiatavad liigsepiimarasva tarbimise eest.
  • Rootsi teadlased soovitavad hoiduda vere liiga madalast kolesteroolisisaldusest, sest see loob soodsa pinna mitmete haiguste tekkele.
  • Mida vähem on organismis kolesterooli, seda tõenäolisem on vähktõve teke, haigestumine hingamisteede haigustesse ja langemine depressiooni.
Nii palju siis munadest. Lisainfoks veels eda, et nn. tervisemunade tootmisel on kanadele söödetud sisse lina- ja rapsiõliga rikastatud sööta,mis sisaldab tunduvalt rohkem "kasulikke oomega-3-rsavhappeid" kui 'tavaline' kanasööt.

Keskmine kanamuna sisaldab:
7,5 g valku
6 g rasva
0,6g süsivesikuid
sellest saab 70 kcal energiat
1 muna annab 2 punkti Kaalujälgijate (TM) arvestuses.
Munavalge rasva ei sisalda - munavalgest 90% on vesi ja 10% valgud

Munas sisaldub suhteliselt suures koguses A,D,E,H ja B-grupi vitamiine, munakollases on palju letsitiini, mikroelementidest - Fosfor, Kaltsium, Magneesium, Fluor, Jood, Raud, Vask, Tsink, Mangaan

1 kanamuna toiteväärtus võrdub 4 vutimunaga. Vutimunades on aga rohkem B1 ja B2 vitamiini ning vutimunad ei tekita allergiat ka neil, kes on kanamunade suhtes allergilised.

Nii palju siis teadust :)

Üks päeva peale TEIST trenni

Hmm. Kas ma käisin eile trennis või tõmbas lihtsalt tuul millaski seljast läbi?? Ei, lihased EI OLE valusad. Uni natukene on, aga millals eda ei oleks hommikul kella 6-se ärkamise puhul. Nii et - algus on raske, aga pärast läheb ainult paremaks ;)

teisipäev, 28. september 2004

Peale järjekordset nöökimise-näägutamise tuuri tekkis küsimus, et kuidas sellega ikkagi on. Keda on mõnusam aasida ja nöökida, kas seda, kes sellest närvi läheb ja püüab vastu 'äsada' või seda, kellest on kindel, et ta kindla peale ei lähe närvi, ta kindla peale ei solvu, mis sest et võibolla natuke mossitab. Ma nagu ei ole kunagi sellele mõelnud. Aga ega ma omateada vähemalt pole ka kellegi kallal sedamoodi naaksunud ka, et võiks mingit reaktsiooni oodata. Ja no kui mõni on solvunud mu ütlemiste peale (seda on juhtunud kusjuures!! Mul õnnestus kord oma vanatädi südame põhjani solvata. Kogemata) ei suuda aru saada, et ma ei mõtle midagi pahasti, ma isegi ei nöögi vaid .... noh näiteks sattus kogemata natuke teistsugune hääletoon kui ma ise tahtsin ...

PS. Ära mõtle et ma mõtlen. Ma olen. Ole sina ka. Ja ülepldse, ära ärritu igasugu asjade peale ;)

esmaspäev, 27. september 2004

Oleks ...

Oleks tädil rattad, oleks omnibuss
Oleks seal küüned p***es, istuks siga laes

Oleksid sa minust 20 aastat vanem, kutsuksin sind oma Õpetajaks (võibolla ka guruks, kes teab). Praegu oled lihtsalt üks väga hea sõber, kes aitab nii mõnestki "probleemist" ja Probleemist jagu saada :)

Inimene kasvab ja areneb

Niisiis. Seda ta teeb, right? Ja mite ainult oma esimese 16 eluaasta jooksul, vaid kogu elu.

20-selt In Boili kontserdil käies oli tunne, et noh, jahh, mõned laulud on väga head aga.... no oleks ikka võinud ju mitte tulla, sest ega ikka ei ole päris minu maitse see värk. Nüüd aga ....

Et kõik ilusti algusest ära rääkida tuleb kõik kirja panna, onju.

Otsisin tulutult omale kaaslast kontserdile minekuks, et laupäeval Jää Boiler Tallinnas jne .... Otsisin maa alt ja maapealt, sõprade ja vaenlaste (loe: võõraste) hulgast. Aga ei leidnud. Inimesed jagunesid enamvähem 4 rühma:

1. kes seda muusikat üldse ei seedi
2. kes muidu kuulaks küll, kui nende maitse midagi muud ei oleks (või siis immits, ei tea)
3. kes kontserdile minna ei viitsi, sest plaadilt tuleb ju sama muss (??)
4. kes läheks kontserdile küll, aga on juba mitu aastat ette mingid muud plaanid paika pandud, mida ei saa kohe kuidagi ümberplaneerida.

Ja nii siis. Laupäeva õhtul ma ikkagi läksin ja ihuüksi ja jube kummaline tunne oli. Vot niimoodi pole ma oma 8 aastat vähemalt end tundud (nagu oleks neljapäeva õhtul EPA-klubisse diskule läinud - siukene kerge võbin sees). Ja musika OLI hea, parem kui ma mäletasin ja kui ma üldse arvata oskasin. Igatahes oli lahe õhtu :)

reede, 24. september 2004

Elu ja surm, surm ja elu

Ma ei pea end teb kui ühiskonna-närviliseks inimeseks aga mõned ütlemised ja mõtlemised teevad tigedaks küll. Ja hämmastama panevad. Ntks see tibin, kes lehes kommenteeris, et "Eestis on miskipärast sündimine ja suremine väga tabuteemad. Neist peaks ikka rohkem rääkima!!". Et kui antud inimesel endal keegi lähedane sureks või kui antud tegelasel omal mingi suvalise arenguhälbe pärast sünniks surnud laps, kas ta siis oleks kangesti õnnelik ja läheks seda kohe suure häälega kuulutama ja reklaamiima igal pool?

Samuti küsimused-kommentaarid tasemel 'kuule kas see kärvand titt on aknalt maha võetud vä?'. Oksele ajab inimeste suhtumine. Me oleme tegelikult väga, väga julmad, kui jutt läheb teiste kannatuste pealt teenimisele või kalihtsalt nende murede/kannatuste kajastamisele...

Üks päev peale esimest trenni

.... on selline tunne et ... "Oi appi, appi! Eks see kõik tule ikka sellest, kui seda mett nii väga armastad!" ütles üks raamatukangelane.

Et oleks ma teadnud, et enne trenni minekut tuleb end korralikult vormi ajada, et seal üleüldse end liigutada jaksaks, siis ma VIST ei oleks läinud sinna ;) Aga teades ette oma nõrkust, maksin ettenägelikult kuukaardi ära ENNE trenni algust ja ..... noh nüüd on vähemalt motivatsioon see 4 korda ära käia - kui asi endiselt nii hull tundub, siis leian peale neid nelja korda omale mingi kergema tegevuse. Aga vähemalt ei ole lihased haiged :)

neljapäev, 23. september 2004

Hmm

Kui palju me arvestame inimestele, nende sõnadele ja tegudele hinnangu andmisel sellega, kes nad tegelikult on, sellega mida me neist tegelikult arvame ja sellega mida nad lasevad endast arvata?? Kas inimene, kes kogu aeg klouni mängib ongi kloun või ainult üks äärmiselt õnnetu inimene kes ei oska teisiti tähelepanu võita? Kas tagasihoidlik on tagasihoidlik või lihtsalt arg või küllalt julge, et tunnistada endale oma hirmusid? Kas ülekeev julgus on ikkagi julgus, või ainult kometimäng oma sisemiste kõhkluste varjamiseks???

Sügis :)

Ja lumetulekuga lumiseks said palged
mis enne kaunid olid, kuigi kortse täis
ja valge lumi langes langes langes
on kortsud jääd ja lund ja lörtsisegu täis

On küll, et tuhast uuesti kord leek peaks tõusma
on küll, et külmun'd juurtest jälle puhkeb õis
kuid kuhu, kuhu küll see tee peab jõudma
kas enne algust lõppeda ta võis??

kolmapäev, 22. september 2004

Roosal kassil olid pojad
üsna karvased ja soojad
sirgusid ja vigurdasid
põranda peal ukerdasid

Kus küll kus küll on me kodu
karjus terve kassirodu
lakkus piima, tegi pätti
jõuluks kolis ära Lätti

Lätis elu oli karm
sabalt kulus maha karv
mustaks meel läks kassiperel -
kere tihti oli hele

Kere nõnda tihti hele
et siis lõpuks - tohoo pele!
pleekis valgeks mamma kass -
sama valgeks kui ta tass!!!!
Oeh. Ja täna olen ma kurb ja õnnetu ja .... Ma ei tegi, mis täna lahti on. Tööd teha ei taha, inimestega suhelda ei taha... Tundub, et ma ikka ei ole veel nii 'terve' kui ma arvasin. Võion lihtsalt niru tähtede seis. Et noh, sõltub täiesti mille kaela ajada oma halba tuju. Nii väga tahaks olla keegi teine, aga ma ei saa ju olla keegi teine, kui ma olen mina ise. Kõigi oma halbade omadustega. Mõned on vast head ka. Halba on vaieldamatult rohkem (vähemalt täna tundub nii) kui head.

esmaspäev, 20. september 2004

Kodukat tahaks teha :(

Aga 1. pole aega (*laugh* - kellel seda ikka nii jalaga segada on?), 2. pole kohta kuhu üles panna ja 3. ma ei oska teha sellist, nagu ma ise tahaks. St nagu meeles mõlgub :)

Aga üldiselt olen ma endaga rahul :)

:)

Kõigi loogikareeglite kohaselt peaks ma olema surmväsinud. VÕi natuke veel väsinumgi. Aga ei ole miskipärast. Kuigi on uni, sest üks piigadest otsustas kell kolm öösel röökima hakata. Või oli see kell kaks, ma enam ei tea täpselt. Igatahes oli seda kisa tubli pool tundi (Emmee juuuuurdeeeee! Tahan oma kojuuuuuuu! jne) ja lõppes sama ootamatult kui algaski. Kahtlustan, et tegemist oli lihtsalt halva unenäoga millele lisandus nn. unehäire.
Muidu olid piigad äärmiselt aktiivsed lollusi tegema ja haiget saama. Neil nimelt arusaam (eakohane ;p) et täiskasvanud keelavad lapsi, sest neile meeldib keelata. Ja pärast kisa pilvini, et miks te ulle ei öelnud, et kukkudes haiget saab ;o(
Õhtune jalutuskäik oli super - mina jooksin ees, pisem jooksis järel ja suurem karjus täiest kõrist, et 'emme tule siiiiiiaaaaaa!'. Ja rahavas vaatas silmad punnis, et näe kuidas emme lapsi piinab ;o) Ja poes avaldusid nende mõlema altruistlikud iseloomujooned - väiksele Siimule peab süüa ka ostma, sest muidu ta jääb ju nälga! ;o) Armas :)

Igatahes avastasin, et õhtul magama minnes oli igati tore ja reibas tunne ning olemine. Loo moraal - peabki õhtuti jooksmas hakkama käima, et siis nagu end positiivselt laadida või nii :)

neljapäev, 16. september 2004

Peale poolteist nädalat pidevat punases töölkäimist mind lõpuks märgati.

- Sa oled täna NIII punane... :)
-No mis parata, keegi peab ju punases ka käima!
-???
- No keegi PEAB ju punases ka käima!!
- Aga ma olen kandnud küll pnast ...
- OK, oled, aga kas sa täna oled punases?
-Ei...
- Aga eile??
- Ei....
-Aga reedel??
- Ei...(Siis oleks nagu ideele pihtsa saanud ja naeratas) ja homme ka ei ole punases...

Nii et - kui küllalt visalt oma põhimõtteid selgitada, siis saavad ka lootusetumad põikpead aru, et su jutus on iva sees ;)

kolmapäev, 15. september 2004

Huvitavad leiud

Nüüd, kui mul juba hulk aega tagasi PowerPoint-esitlus valmis ja mind isegi välja reklaamitud osakonas, kui inimene, kes valdab seda 'tarkvara' perfektselt (muidugi 'loll-vara' kõlaks hoopis kohasemalt anud asjanduse osas, aga see selleks), avastasin netist, et 1800 eegu eest tehakse koolitusi selle kasutamise omandamiseks. Koolitus maksab, nagu öeldud, 1800 raha ja kestab 6 tundi. Minul kulus kokku umbes sama kaua aega samade asjade väljaselgitamiseks, mis seal kursusel õpetatakse. Kas ma peaksin nüüd siis selle 1800.- omale küsima 'iseõppimise kulude katteks ja koolidusrahade kokkuhoidmise eest preemiaks' ???+

Võiks ju küsida, aga ma ei usu, et ülemus maksaks. Või kui tema veel oleks nõus maksma, siis raamatupidamine ajab end tagajalagadele (nigunii!) ja kukub protestima ;-)

Plaan

1. istuda
2. ...
3. saada palju raha
4. kulutada 'palju raha' ära ja alustada uuesti punktist 1.

Ajalehed üllatavad, ikka ja jälle!

Eilses Postimehes oli suur pealkiri kuidas "põrutuskindel arvuti võib laualt maha kukkuda". Ma igaks juhuks ei hakanud uurima, miks ta seda teha võib. Äkki siis minuoma üritab pärast põrandalt maha kukkuda. No milleks mõelda välja ja konstrueerida kompuuter, mis ühel hetkel otsustab su laualt jalutama minna ja lihtsalt unustab ära, et laualt ronitakse alla mitte ei kukuta?! ;)

teisipäev, 14. september 2004

Unenägu

Istusime mingil perekondlikul koosviibimisel ja äkki hakkas ema pärima, et kui palju mul vaba raha on investeerimiseks. (Saage aru, see ei ole üleüldse tema moodi - ta põhimõtteliselt kogub aga ei investeeri!!) Arvutasin kokku, kandsin ette ja pärisin, et milleks tal seda vaja on. Tema seletas vastu, kuidas neil tööjuures üks tante oli kohe 5 päevaga 100K raha teeninud mingisuguste aktsiatega, et ma võiks ju kaa niimoodi.... (See inimene kellest jutt oli on selline ... 'aktiivse hullu' kuulsusega tädi, kes lasi endale ka pensionifondi 61. sünnipäeval pähe määrida!)

Igatahes jabur unenägu oli :)

esmaspäev, 13. september 2004

Jama on majas

Ma ei saa enam Puhhi jutukasse sisse - mingi jama on kaela sadanud :(

Ja siis veel see, et reedel olen tõenäoliselt Tartus. Koolis. prof. H. Tikuga 'kohtamas'. Et ma siis katsun kuidagi kooliskäimisega järje peale saada - kohustuslikud ained ära teha lõpuks, erialaained sisse võtta matriklisse ja hankida marterjalid ning hakata magistrit kokku kirjutama. Ühtlasi harjutada seda, kuidas end 100 ja 1 ülesande vahel optimaalselt jagada.

Kuidas saada endaga läbi?!?

Niisiis. Eneseabi seltuse koha pealt on selline nõks, kuidas kõik 'joone peale' saada. Et kui sul on (näitlikult) kannutäis teed, siis kõigepealt kalla oma tass täis, siis järgmiseks oma abikaasa/elukaaslase oma ja alles seejärel hakka täitma laste, vanemate, vana-vanemate, õded-vendade jne tasse. St kõigepealt tuleb rahuldada iseenda vajadused, siis on kõik inimesed ümberringi hoopis õnnelikumad, sest sa suudad sel juhul ka nede vajadusi arvestada, mitte et ei mossita ainult selle pärast, et 'mina tahan ju kaa natuke omale saada, aga näe kõik on otsas juba!'.

Omaette probleem on see, et mida su 'tass' sisaldab ja kuidas sa ennast oma erinevate 'vajaduste' vahel jagama peaksid. Et on ju töö (8t päevas) ja on perekond (24 t päevas) ja siis tahaks veel omale ka aega leida ja siis on veel hädasti vaja koolis käia ning mõned huviringid oleks hea eneseteostus jnejne.

Ma pakun, et paljud inimesed kadestaksid minu võimet pühendada end 100% mingile tegevusele, vähesed aga taipaksid kui halb see on kui nii teha. St kui ma olen 100% millegagi hõivatud ei tegele ma ju teiste asjadega, mul lihtsalt pole selleks enam aega!!! St tööl ma olen 8 t ööpäevast, 100% sel ajal. Ülejäänud ajast olen ma siis 16 t oma 'pere' päralt ja jälle ei jää aega iseenda jaoks. Nö. oma aeg on pool tundi hommikul tööleminekuks, pool tundi õhtul kojuminekuks + see aeg, kui kõik teised magavad juba. Muul ajal peaksin justkui olema 100% oma lapse ja vanemate 'teenistuses' ja aega iseenda arendamiseks ei jäägi. Ja siis ma olengi niimoodi tige ja kõigi peale solvunud, et hoia ja keela... Ja nüüd peaks veel kuidagi mahutama ära kooliaja, millal oma magistritööd kokku kirjutada ja mõned eksamid ära teha. Kust ma võtan selle aja sellise päevatäitumuse juures????

Aidake inimest, kuidas siis ikkagi pühenduda 50% intensiivsusega millelegi (või kellelegi) ja kuidas viia lõpule kõik see,m is kunagi ette on võetud??

neljapäev, 9. september 2004

Asjad mis mind häirivad, kõigele vaatamata

Noh, ntks. see, kui bussipeatuses ronivad suitsetajad sinna katuse alla, eriti kui oled koos lapsega. Värskes õhus suitsetamine on tervislikum ja ei põhjusta nii palju pahameelt, ega ju!

Siis mind häirib see, et venelased bussis täiest kõrist oma voodiprobleeme arutavad ja kurdavad. mIs sest et venelased, aga vaikselt võiks ju ikkagi rääkida?!

Siis mind häirib, kui väikesed lapsed jaluli tooli peal kõõluvad, sest 'nad ju muidu ei näe aknast välja'. Huvitav, kuidas meie oleme beebist peale saanud hakkama nii, et toolid on ISTUMISEKS ja põrand on seismiseks, teised sellest aru ei saa?? Ja ärge tulge mulle rääkima, kuidas väljas pole üldse porine. Need pehmed istmed bussides võtavad nii erikuradihästi tolmu sisse, et pärast oleks sotsiaalne enesetapp heledate pükstega ringi käia. Veel hullem kui valgel miniseelikul sellised jalajäljed peal oleks.

Siis mind härib ka peale aastaid harjutamist see, et kui mulle mingi lible saadetakse neti kaudu asutusest, sisi on peamisteks vorminduselementideks tühikud ja lõiguvahetus-enterid. Ja mõnikord on Word nii osavalt ülekavaldatud, et pole ei otsa ega aru, mis seal tehtud on, sest miski väja ei tule.

AAAAAA.. Midagi 'sissevaatamieksperdile' ka.

Peale kõiki neid aastaid mind ikkagi häirib, kui hambaid pestes on osavalt pool vannituba hambapastaga kokku määritud. Tavaliselt ka puhastamata, muidu ei häiriks, ega ju.

Siis mind häirib veel see, et kisatakse hirmsa häälega 'tahan juua!' selle asemel, et tass kätte võtta ja jooma hakata. Sama pissimisega - selle asemel et pissile minna, hakatakse suure häälega nutma, et pissihäda on. :p Inimene võiks ju 3 aastaga midagi omandada omenese heaolu saavutamise vallas!!

PARANDUS:
See häirib ka, kui 'ei' öeldakse ise 'jaa' mõeldes ning vastupidi. Et kui kõht on tühi ja sult küsitakse, kas süüa tahad, siis vastad rõõmsalt EI ja pärast hakkad vinguma, et kõht on tühi ja süüa tahaks.... Soovitavalt siis, kui kõik söödav on otsa saanud. Me kõik teame, et 'tõeline naine' ei ütle iial JAA ja 'tõeline diplomaat' ei ütle iial EI, aga mingid pirid võiks siiski olla, eksol!!

Ma rohkem praegu ei kirjuta, et ehk jääb sul omalgi midagi teada saada ja avastada, et mis mind häirib ;o)

Oma arvamus

Ma arvan viimsel ajal igasugu asju.
1. võiks lollid ministrid seebiks keeta... St seepi niigi palju, aga äkki õnnestub neist puskarit ajada??
2. võiks med-töötajate streigi korraldada nii, et igasuguse arstiabita jääksid riigikogujad, valitsuse liikmed, haigekassa juhtivametnikud ning nende kõigi lähemad sugulased-perekonnaliikmed. Siis oleks kohe kokkulepe olemas palgatõusuks ja raha oleks kah jalaga segada.
3. Putini võiks üles puua
4. igasugused mõrtsuktornaadod võiks kah üles puua. Kui see ei õnnestu, siis vahelduseks ajakirjanikele keele toimimise mõtet selgitada (Kui tornaado tapab inimesi, siis äkki võiks olla ka sellest jutt, kuidas telliskivid inimesi tapavad, pussitavad ehk koguni??)
5. igas linnas sõitvas autos võiks olla 4 inimest sees, autode hulk linnas kahaneks peaaegu 3 korda kohe ja ummikud oleks ka 3 korda väiksemad
6. kui inimene peaks meeles kõik selle, mida ta on õppinud / lugenud, siis ta läheks lihtsalt hulluks

Ühesõnaga, mul ei tule ylejäänud head asjad meelde, millest ma viimasel ajal mõelnud olen :)

Aaaa... Pole olemas probleemi, mis ei laheneks iseenesest peale mõningast mõttetööd ja enda veenmist, et probleemi pole olemas ;o)

kolmapäev, 8. september 2004

Netikatkestus

Kui nüüd klassikat eeskujuks võtta siis ...
Kui mina hommikul tööle jõudsin, oli nett juba maas. Üles kohvi tegema tõtates nägin koridoris me IT-büroo päälikut ja küsisin talt, et mis võrguga lahti on. Jumal ise teab, et tema "Ma ei tea! Ma just jõudsin tööle!" ei olnud just päris see vastus, mida ma ootasin. Igatahes oodata ühenduse taastamist andis oma 6 tundi vast?? Ja seda päris täpselt ei teagi, et kas probleem oli lokaalne (ITipoiss otsustas serverit buutida, aga see keeldus uuesti üles minemast) või siis sub-lokaalne (kaevetööd Väike-Paala tänavas) või juba lausa globaalne (ntks. terve Lasnamäe ilma võrguühenduseta).

.

teisipäev, 7. september 2004

Trenditeadlik noorus

Kolleeg rääkis hommikul oma probleemist. Tema 'trenditeadlik' 14-aastane lapselaps tahab omale keelerõngast panna. Sellepärast, et 'kellelgi pole', et 'erineda massidest', sest 'kui kõrini saab ja ära võtta ei jää märki järgi nahale' ja 'nabarõngas hakkaks hõõruma, jääks riiete külge kinni ja üleüldse pole nii ilusat kõhtu mida näidata'. Sellised mured siis 'tänapäeva noorusel'.

Ise hakaksin mõtlema, et tule taevas appi, mul on ju ka need probleemid varsti tulemas, kaugel see aeg enam?! Et mida mina siis teeks? Lubaks panna, et saavutada mainet 'minu ema küll lubab mul ükskõik mida teha'? Saadaks kuu peale sellise jutuga? Soovitaks midagi sellist teha, millega teised kohe kindlasti hakkama ei saa?? No selle 'mulgustamisega' ju nii, et ega ehted inimest eriliseks ei muuda vaid ikka tema isiksus ja teod.... Aga mida ma oskaksin talle soovitada nendeks 'tegudeks'?? Mitte kõige vähematki ju!!

Elu on ikka ..... Noh, 'keeruline' polegi päris täpne sõna selle kirjeldamiseks ;o(
Niisiis, ta ütles, et temale kohe hirrrrrrmsasti meeldis ja tema tahab seal käima küll hakata. Laulmas. Nõmmel. Muidugi, lõpuks teatas ta ainult väikelastele omase ülbusega hääles, et temal on kohe KAKS nime, Tiiu ja Mirjam ka veel. Kuigi alguses väitis kaljukindlalt, et ega emme ka tema nime ei tea, on lihtsalt ära unustanud. Samasuguse ülbusega hääles teatas üks teine piiga (anna andeks, aga mul ei seisa nimed meeles!) et tema oskab rohkem ka kui seitsmeni lugeda.
Algul oli muidugi nii, et 10-st lapsest 8 istus ringis maas, minuoma oli mul lõuaall (nii halvasti kui ta sinna mahubki) ja üks poiss oli veel häbelikum. Aga palli püüdis, kuigi tahatis mul käest ka kinni hoida, aga siis ju käed kinni (loogika!!) ja ei saa palli püüda. Ja muidugi aitas see, et anti pilt värvida lõpus vist 'murdis viimasegi vastupanu' sest emme ütles, et tema sinna laua taha ei mahu ja peab ikka üksi istuma.
Ära minnes teatas, et temale meeldis. Aga pallilaulu sõnu ei mäletanud küll sugugi. Ja kodus rääkis targalt, et tema käis puu otsas männiokkaid söömas. A see vist oli olulisel määral tingitud sellest, et onu Erik oli külas ja oli hädasti vaja esineda tema ees :)

esmaspäev, 6. september 2004

Mõtted, mõtted, mõtted.....

Ma vist ikkagi võlgnen väikese (lühema või pikema, peaasi, etväike) selgituse oma seisukoha kohta.

"Kas sind häiriks, kui sinusse (kui naisesse) kui seksobjekti suhtutakse?"
St minu seisukoht (vabandan kõigi paadunud feministide ees, kui minu seisukoht nendeomaga ei ühti) oli, et naised selleks ilma loodud ongi, et mehed nendega seksida saaks.

Naine on õige naine ainult siis, kui ta on koos mehega, muidu on ta poolik, kui sa nüüd aru saad mida ma täpsemalt mõtlen. Samamoodi on mees üksinda poolik. Samamoodi on keha ilma käteta või peata või jalgadeta poolik.

Meestele üldiselt meeldivad naised, kes on ilusad (see on kangesti subjektiivne), targad ja pisut vähem haritud, kui nad ise (et saaks ikka hiilata teadmistega tasemel kui pikk ikkagi oli Peeter Suur ja kes algatas Põhjasõja). Et väga hea haridusega naist vaadatakse miskipärast nagu ..... tsirkusehobust - tore on, aga omale küll sellist koju ei tahaks, hakkab veel trikka tegema. Meestele meeldivad ilusad naised, välimuselt ilusad - nendega saab sõprade ees uhkeldada, nagu .... ütleme näiteks nagu autode, arvutite, jahtlaevade jm. sellise kolaga. Meestele meeldivad arusaajad, st. targad naised, kes ei tõsta meeletut kisa iga apsu peale. Et kui juhtub et kogemata mõne võõra tibiga voodi pugenud või lihtsalt pole olnud viitsimist koju tulla peale tööd või raha kõik maha joonud. Aga eelkõige peab iga naine, kellega vähegi läbikäiakse ja keda ka oma tuttavate seltskonda viiakse ikkagi nö. pandav olema. Kuidas sa saad tunnistada, et sul on üks tuttav naisterahvas, kes ei ole pandav. Kellest sa ka oma kõige hullemates palavikupainajates ei kujutata ette, et sa võiksid temaga voodit jagada, seksida.

Muidugi mind häiriks see, kui minu parim(ad) sõbr(ad) minus ainult, st. AINULT seksobjekti näeks(id). Aga, ma kordan, naised kui 'olevused' on ju selleks et mehed nendega seksiksid. St karjäär ja töö ja lapsed ja oma arvamus jne on ju kõik toredad asjad, aga kui inimene ei rahulda oma 'ürgseid vajadusi' siis .... Olgem ausad - ta pole enam päris inimene või nii. Sama moodi oleks hea küsimus, et kas mehed solvuksid, kui naised neis ainult seksobjekti näeksid??? Mehed on ju sama moodi 'naiste vajaduste rahuldamiseks' ilma loodud....

Ok, segane jutt tuli. Kunagi ehk suudan selle vähe selgemalt lahti seletada, et mida ma selle jutuga siin mõtlen/mõtlesin.

Terror, küünlad aknal ja pisarad kukuvad (Perekooli foorum TM)

Et siis järjekordselt ....

Minul tekkis kogu kohutava (TM) looga seoses rida küsimusi:

1. Kas siis 'terroristid' tõesti ei ole veel aru saanud, et Vene vägede jaoks on inimelu -24 yhikulise väärtusega. St peasi, et 'terroristid' surnud, kui palju süütuid kannatab pole üldse oluline (keda see 10tuhat afgaani ikka kotib).

2. kuidas saadi teada 'terroristide' rahvused? Kujutan ette, et iga inimene, kes tahab kuskil mingit terroriakti korda saata laseb oma rahvuse omale kaenlaalla tätoveerida, et FSB saaks pärast öelda, et mis rahvusest see nahatükk oli?? Või oli sündmuste käik hoopis selline:
-Terrorist oled??
-EI!
-Valetad, raisk! (Põmm!)
-Mis rahvusest oled?
-Grusiin!
-Valetad raisk, araablane oled! (Põmm!)
-Kus sa elad?
-Lomonossovi 17-29
- Valetad raisk, niikuinii oled Bakuust!! (Põmm!)
jne

3. Miks räägitakse kogu aeg 'tshetsheeni terroristides'. Kui ma oleks Föderaalse Sala Bolitsei (FSB) päälik, siis ma peaks küll isiklikuks solvanguks väidet, et FSB kui selline ei tuleks selliste operatsioonide korraldamisega toime. Liiati veel nii, et süü aetakse kellegi teise kraesse. Ja kuidas muidu teatakse nii täpselt kõigi terroristide rahvusi (vaat et nimesidki!), kui neid töölepingus kirjas ei ole!?

Ühesõnaga, tõe nede terrorisündmuste kohta (kus tõeliselt terroristlikult tegutsesid küll ainult vene väed, kes lihtsalt tapsid palju pantvange, kõik pantvangistajad ja mõned niisama pealtvaatajad) Saame teada ehk 100, võib olla ka 200 aasta pärast....

Nädalavahetus

Niisiis, et kõik ausalt ära rääkida, tuleb päris alusest peale hakata.
1. tekkis tööl probleem nädal enne augusti lõppu, et ülemus peab Sloveeniasse sõitma, aga oleks vaja Ülenurme näitusel karikad üle anda. KEs annab?? See ei olegi nii oluline, kes siis andis või ei andnud. Oluline on hoopis see, et kui Ülenurme üritus on 2-6 Sept. Siis Luigel on alati samal ajal samalaadne üritus. Seega olid plaanid selged ja sihid kõverad, nagu öeldakse. Rääkisin siis veel kodus emaga asja läbi, et läheks laupäeval ja et kohe autoga, et ei pea siis bussiühendusele lootma jääda (see võib teinekord igavesi vimkasid visata, see bussiühendus) ja tema vastu, et 'jajahh, ainult et bensukast tuleb siis läbi käia'. OK
2. Laupäevahommikul selgus, et nemad ikkagi lähevad panka isaga, mitte Luigele (Eesti Panga lahtiste uste päev vms) ja nii läksime ikkagi bussiga. (PS. Buss mööda viljandi maanteed väljub kell 10.30. Balti jaama bussipargist, 3. posti alt.) Ja nii me siis läksime.

Näitus oli kehvem kui eelmine asata, laat oli väiksem kui eelmisel aastal, Eesti oma hobusetõuge ei eksponeeritud, poniga sõita sai, värskeltlüpstud piima pakuti paadunud linnalastele (Poepiim on ikka parem! teatas mu kallis tütreke, kui oli 'lehmapiima' maitsnud) ja siis ploome sai osta ja õhupalle ja maasikaid ja suitsupekki ja põdravorsti ja tuulehaugi. Ühesõnaga - päev oli ilus ent kurnav.

Läbi sombuse linna bussi peale vantsides homikul 'püüdsin' antit kah Luigele 'meelitada'. ('Kuule, pilves on, sa nikuinii ei hüppa pilvedega, tule kah Luigele!') A ta arvas (miskipärast ma olin surmkindel et teda see üritus apsaluutselt ei koti, eriti veel mingite jõnglastega koos ja nii kaugel) et üritab pärastpoole ikkagi Ämarisse kobistada ja - voilé - ilm läkski ilusaks ja selgeks, niie t me piigaga saime oma vattisid kotis kaasa tassida (st. mina tassisin, tema ei tassinud isegi oma õhupalle mitte!) nii et nahk märg. Ja tema päev läks samuti korda. Selle üle on jällegist minul ainult hea meel :)

Nii et - kena lennuuilma teilegi :)

reede, 3. september 2004

Kaalu (n)jälgimine

Et siis muidu nälgiks ja jälgiks, nii et silm sinine ja veremaitse suus, aga keegi on kaalu (omale?) persse pand. Kui enne olid probleemid ainult kümneliste deshifreerimisega, siis nüüd on ühelised täiesti loetamatuks muutunud.

Aga muidu on nii, et (kahjuks või õnneks?) pole ühtegi 'täismõõdus' peeglit leidnud, et end vaadata. Muidu ma vast ei käiks kah nii riides nagu praegu käin - kenad heledad(!!) liibukad jalas ja 'puuvillased augud' seal ülemiseks otsaks. Kolleegid vahivad iga kord, kui mind koridoripeal näevad selliste nägudega, et 'ei noh, tibi, tule mõistusele, keda sa siin niimoodi võrgutad!?!' aga minul on mõnus olla ja see on peamine. Ja selline .... ilusa inimese tunne on peal ja puha :)

10 põhjust miks Mõtlev Naine on hullem kui Loll Mees

1. Loll Mees (edaspidi LM) elab, samal ajal kui Mõtlev Naine (edaspidi MN) Mõtleb
2. LM lihtsalt on, samal ajal kui MN arutleb teemal 'Miks on (nii ja mitte teisiti)'
3. LM teeb midagi, ükskõik on see siis hea või halb. MN ei saa millegagi hakkama, sest enne tuleb Mõelda (teada ju, et 9 korda mõõda ...)
4. LM kasutab vaba aega vabalt, samal ajal kui MNil kunagi vaba aega ei olegi, sest töö sumbub rahus ööunne (kui viimast üldse eksisteerib)
5. MN on enamuse ajast depressioonis, sest mõtted ei vii kuhugi (või ainult ummikusse). LM teadupärast ei mõtle!
6. MN loodab imele ja unistab valgest printsist. Mehed üldiselt printse ei oota ;o)
7. MN võib igasugu asju välja mõelda, eriti selliseid asju mida (veel?) olemaski pole. LM end mõtlemisega ei vaeva - elu on niisamagi keeruline ju!
8. MN mõtleb, et väljamõeldud asi on ehtne, LM seevastu .... (vt. punktid 1; 2; 5; 7)
9. MN satub kergelt depresiooni, LM seevastu ei oska seda sõna kirjutada (mis siis veel selle tähenduse sügavamate aspektide mõistmisest rääkida)
10. MN oskab alati igale tähendusele ende välja mõelda. LM ei leiaks endeid ka siis üles, kui nad talle juhtumisi sepahaamriga vasta pead peaks valama

Erinevusi oleks kindlasti rohkemgi, aga 10-st peaks piisama. Ja küllap nüüd saavad ka kõik aru, miks ma olen pigem MN kui LM. Nii lihtsalt on. Ja nii on parem. Loll ja Inetu naine on hullem kui Mõtlev ja inetu naine, right??

PS. LM tõenäoliselt teeb omale otsa peale, kui depressiooni sügavamast tähendusest natukenegi aimu saab. ;o)

Hehh...

Nii head 'ravi' pole ammu olnud, ma ütleks. Et tulemused?? Pesuehtne null :) Aga kõigest lähemalt....

Et kui ma tigeda ja (pool?)õnnetuna töölt ära kõndisin, helistas AVONi piirkonnakoordinaator, et "Halloo, Maarja?? Kas sa täna meigikoolitusele tahad tulla? Mul on kohti üle, sest paljud kes lubasid kindlalt tulla ei saa tulla ja ... Ei see ei maksa midagi, ma pean niikuinii maksma ise...Jah?? OOtan siis!!" Ja nii ma siis läksingi - käisin mustamäelt läbi, viisin tirtsu koju, lubasin uneajaks tagasi tulla ja ... Off i went!

So, mul pole tõesti nii lõbus ja huvitav olnud peale .... Oot.. See oli lõbustuspargis nii, right?? Et unustad ära kellega oled ja naudid seda kus sa oled?? Vot seal oli TÄPSELT sama moodi - unustad ära, et kurb ja tige ja õnnetu oled, kuulad suu ammuli ja siis tunned mõnu teisele inimesele meigi tegemisest. Peeglit ees ei olnud ja ta ei saand vastu kah hakata ;o) Aga tulemusega jäi rahule, kuigi ütles, et harjumatu on.

Ja koju jõudsin omaplaneeritud 20.00 asemel kell 22.00 ;o)

Aga tuju on täna super.. vähemalt praegu. Ei, ma olen ikkagi enda ja oma eluga rahul. Et ma suudan veel olla spontaanne ja teha seda mis ma tahan teha, selle asemel et põdeda, mida keegi teine tahaks et ma teeks....

*Kiiska on praegast .... rõõmus, really!!*

PS. Mul on nüüd kõik diplom selle kohta kodus, et olen 'väljaõppinud jumestaja' ja AVONI 2. astme koolituse läbi teind ja puha. Et siis teate, kellest suure kaarega mööda käia, kui vaja meiki teha omale :p

neljapäev, 2. september 2004

Nii, nüüd ma hingan seitse korda sügavalt sisse, hoian hinge kinni ja hingan välja tagasi. Ma ei ole kurb, ma ei ole kuri, ma ei ole õnnetu. Ma olen rõõmus, ma olen hea, ma olen tubli, ma olen tugev, ma olen ilus. Ja kes vastu vaidleb, saab vastu koonu, ausõna. Ei ole viisaksa vana kuu ajal naesterahvaid endast välja ajada. Ei ole viisakas seda tahtmatult teha. Kui juba, siis mõnuga, eksole!

Teinekord pea meeles ja ütle siis juba halvasti kui sa üleüldse midagi ütlema pead!!

Ja siis veel see põhjus miks ma ei taha või ka kardan hüpata - ma kardan, et ma tahaks hüpata lihtsalt selle pärast, et sina seda teed, mitte sellepärast et see mulle meeldiks. Ja pealegi ma kardan. Sa lihtsalt ei kujuta seda ette, et ma võiksin seda karta, ega ju?? Eriti peale benzhit??

Ja tegelt ma olen lihtsalt loll tibi, eksju ja ... OK, täna ma hakkan end ravima sellest :o7
Mõnikord ma mõtlen sellest, et mida inimesed minust mäletavad ja meenutavad. Et kui ma näiteks täna öösel omale otsa peale teeks, kas siis saaks ma sellepärast kuulsaks?? No, OK, enesetapp pole veel inimest teab kui kuulsaks teinud, aga ütleme, et suren AIDSi või süstin omale üledoosi mingit saasta sisse või jään lihtsalt 'autoga auto alla'???

Kas siis keegi loeb seda blogi ja ütleb, et näe, vaeseke, tema jaoks oligi parem, et tal niimoodi läks?? Kas keegi nutab mu järele või olen ma tõepoolest täiesti ilma asjata siin ilmas vedelenud?

Ja kui Sina teaksid ette, et ma täna öösel niikuinii ära suren, kas see muudaks siis Sinu käitumist praegusel momendil?? Kas see muudaks minu käitumist, kui ma teaksin??

Persse :) Ma igatsen taga seda aega kui ma ei teadnud; kui ma ei teadnud et sa tead; kui sa ei teadnud et ma tean et sa tead jnejne. Küll elu võis sel hetkel mõnus olla... Aga ma praegu isegi mäleta seda aega enam....

Purusta aken vasaraga!!

Igal hommikul vaatan siti bussiaknal, mis ütleb, et "Avarii korral purusta aken vasaraga". Ja kaasreisijad vaatavad mind nagu väikest hullukest, sest see lihtsalt paneb vaiksed itsitama, nii omaette. Vot kui ikka oli see suur avarii, et buss põrutas tagant ühele sõiduautole sisse ja bussijuht astus bussi sisse teatega "Vsjoo!"... Et kui siis kõik reisijad oleks nagu üks mees kuvaldad hõlmaalt välja tõmmanud ja bussiaknaid puruks hakanud peksma, sest et oli avarii ja käsk on kirjas, et tuleb purustada aken...???

Kuidas panna nööpe

No keegi oli eriti mürgine nende 'tahan panna linnukest ja seda siis jälle ära võtta' tegelaste peale. Nüüd olen ise juba 3.dat päeva samas seisus, et 'kuhu ma pean linnukese panema' et midagi saada, ära muuta või kustutada. Powerpoindis. Powerpoint on vastik!!! Millal mõeldakse midagi paremat välja, kus ei peaks igasugu asju muudkui tegema ja tegema ja tegema .... Et ntks. Kui ütled 'select all' (ctrl+a) siis valitaks hulka ka tabelite kriipsud. Ja tehakse nad teist värvi. Või noh ... misiganes. Tigedaks teeb. Või siis, et select all'iga valitud tekst kõik kontrollitaks vastavas sõnaraamatus ära, mitte et tegelikult ikkagi ainult üks slaid. Jumamla tüütu kõik lehed eraldi käsitsi ära muuta :(

kolmapäev, 1. september 2004

Mitte millelgi pole enam tähtsust. Ainult et, miks ma siis ikakgi kõike nii oluliseks pean?! Kuidas saab olla, et sa lihtsalt ootad mitteootamist?? Kuidas saab olla võimalik, et naeratanud rõõmsalt ja öelnud "Ma olen normaalne!" vaatad peeglisse ja sealt vaatab vastu kuue silmaga kretiin??? Kas mind on mitu või ma näengi seitsmekordselt?! Andke andeks, aga paistab, et hakkame tasapisi kuhugi jõudma. Kuhu just, seda ei tea.....

Ajakirjandus vol. 2

"Aavo Pikkuus sõitis autoga naisele otsa!" oli tänane pommuudis. Aga kui naisel autot poleks olnud, kas siis oleks olnud uudiseks vastavalt "Aavo Pikkuus sõitis ilma autota naisele otsa!" või "Aavo Pikkuus sõitis koeraga naisele otsa!" ?

Kui ma oleksin dr. Freud

.... siis ma teaks küll täpselt, millest on tingitud minu rohkem või vähem lollakad, suuremad ja väiksemad probleemid. Lapsepõlvest, just. Sellest eluetapist pole mul (kahjuks?) mööda õnnestunud hiilida. Aga selle probleemiga on vist kõik kimpus.

A kui nüüd tõsiselt rääkida, siis - Ma arvan, et iga 10 psühholoog 5-st oleks nõus, et võimetus (suutmatus või oskamatus, mis vahet seal lõpeks on?!) intensiivseid sõbrasuhteid luua ja hoida on otseselt seoses lapsepõlveläbielamistega. Seega - pikem hala sellel teemal siia:

Episood nr. 1
Oli meil kunagi eelajaloolistel aegadel majas poiss nimega Martin (kuisa seda loed, siis tea, et ma lehvitan sulle sealt kaugest minevikust!) Seda võib nimetada esimeseks purunenud suhteks, sest nad (st tema vanemad ja tema koos nendega) kolisid ära. No mina võisin siis umbes 4-ne olla, või ka viiene. Ta oli peaaegu et parim sõber tol ajal ja ma tegin kõik endast sõltuva, et seda varjata.

Episood nr. 2
Kunagi ema-isa asutuse lastenääripeol (näeh, oleks peaaegu 'jõulupidu' kirjutanud!) sain tuttavaks ühe nende kolleegi tütrega. Ta oli aasta või ka kaks minust vanem ja käisime samas koolis. Umbes pool astat hiljem ta vahetas kooli. Ma tõesti ei tea miks. Tõenäoliselt kolisid, aga mis vahet seal ikka on, sest edaspidi me enam ei kohtunud...

Episood nr. 3
Mingil hetkel (4. klass ehk??) tekkis peaaegu suhtlemine jututasandil mingi aasta vanema klassi kutiga. Ei noh, suht-koht norm. tegelane oli (ma nime TÕESTI enam ei mäleta!!) ja noh .... Vist mingi 2-3 kuud hiljem ta vahetas kooli.

Rohkem ei mäleta, aga see on muarust juba piisav põhjus mitte suhelda inimestega - nikuinii kolivad ära või vahetavad töökohta või noh misiganes.