Need armsad kuulujutud

Niisiis, alguseks nii palju, et proua U. juurest olid kaks või kolm tema meessõpra minema kõndinud. Oli ta siis kõndinud ühe seltsingulise asutuse töötaja, hr. I. juurde ja nõudnud, et see talle ***** annaks. Siis oli hr. I. segaduses oma ülemusele hr. A.le helistanud, et mida teha. Ja hr. A., kes on 24 tundi rahva teenistuses, olevat öelnud, et hr. I. peab kõik klientide soovid rahuldama. Nii avalikud kui salajased, nii seltsingulised kui ka isilikud.

Mis loost edasi sai ma ei tea, aga pr. U. on siiani hr. I. peale tige, hr. A.st on hakanud viimasel ajal paremini mõtlema ja on ühe teatava härrasmehega, keda siin mainitud ei ole, kihlatud. Kõik on õnnelikud. Peale minu, sest mina pean lugupeetud kodanike vahel siis suhtekorraldajaks olema!

Ülesküntud ..... teadagi mis!

Et siis sellised uudised töörindelt:
1. tõuraamat tehakse korda;
2. tõuraamatut pidama ei hakata;
3. tõuraamat tehakse korda.

Seda viimsat lähen ma täna Türile arutama hr. A. Kallastega, olgu tema teed ja rajad issandaloomaaias ikka eriti käänulised ja auklikud!

Ühesõnaga - kohtumiseni homme!!!

Vabandus

Tegelikult ei olnud see eelmine postitus mitte mõeldud üleskutsena noortele neidudele, et murdke oma konte selleks et noormehed teid tähele paneks, ammugi siis üleskutsena sado-maso mängudele. Lihtsalt korraks käis peast läbi, et kui midagi tõsist vaja oleks, siis ..... Noh Ta ei saa siis ju lihtsalt öelda, et sorry, aga ma ei või sind aidata,s est ma tean, et sa lähed ogaraks/tõlgendad valesti ;o)

Mõnikord ma mõtlen sellele, et kui minuga peaks mingi suurem jama juhtuma, või siis kasvõi palavikus/unes sonima peaks, et keda ma siis kutsun, kes on kõige hingelähedasem, et keda ma igatseksin oma voodi kõrvale kätt hoidma....

Kinoelamus

Nojahh. Tegin Talle ettepaneku, et lähme õige kinno. Et on kange tahtmine kodust välja saada ja puha. Film oli hea. Võiks isegi öelda et korraga huvitav ja pisut naljakas ja ei mingit lamedat tordiga_vastu_nägu ja jalaga_p***e, maandumine_otse_poriloiku-nalja. Aga mul kummaline oskus ilus õhtu enda jaoks ära rikkuda. Ma ei tea, kas ma Sinu õhtu ka ära rikkusin. Sellega, et lihtsalt on kevad ja tegelikult on ikkagi üsna täiskuine aeg alles ja .... Ah noh. Sa küsid, et miks ma keran vahepeal selja või miks ma püüan kuhugi mujale vaadata või miks ma ikkagi teen suitsu kui ma (väidetavalt) ei suitseta..... Ja mina tean, et sina tead, et mina tean, et sa tead milles asi on tegelikult. Ja naerad. Ja see ajab asja ainult hullemaks. Ja naljakamaks ja .....

Täna öösel ma ei maganud. Sest ma mõtlesin lihtsalt, et aga äkki siiski. Ja ma tean, et sina magasid, sest sina ei mõelnud sellest. Või kui mõtlesid, siis sellest, et enam sa kino-provokatsioonile ei allu. Et võibolla ainult sportlikud üritused... Krt, aga see 'sport' on ka selline, et kunagi ei juhtu midagi. Et kukuks siis ja murraks käeluu ja Sa lihtsalt pead olema hea ja hoolitsev ja et mina võin siis südamerahus tõlgendada nii nagu parasjagu pähe tuleb ja keegi saa selle peale kurjaks, mina ise kõige vähem.

Oh, et see elu ka nii raske peab olema ;o)

Vanemate patud ....

Vaatan oma piigat ja näen kurbusega temas neid vigu, mis on minu vanemad minu kasvatamisel teinud. Et ei oska seltskonnas adekvaatselt käituda ja edvistab ja ei oska sõprust sõlmida ning omapead teiste lastega mängida.... Ja tõsiselt kurvastan, sest teda ootab siis vist ikkagi sama saatus mis mindki - täiskasvnud naisena oma vanemate-vanavanemate kaelal oleskleda ja mitte midagi teha .... Kurvaks teeb :(

:(

Vanasti ma mõnikord ärkasin tundega et on hea ja et mõnus on kaisus olla. Nüüd ma isegi ei unista enam sellest.

Kõik meie patud nuheldakse meie lastele setsmendast põlvest alates.

Tähtis, vähem tähtis, kõige tähtsam

Et siis KAs tähtis on laps, vanaema, töö või kõik korraga? Laupäeval on vanaema matused. Pühapäeval on Toris tori hobuse veokatsed (töiselt tähtis üritus ja kohtub ka 'päris inimestega', natuke sest ametnikutööst kõrval). Tõenäoliselt on õde oma perega (matuste raames) siin. Piiga nuiab iga kord kui kuhugi lähen, et ma ta kaasa võtaksin. Nii et OK, laupäeval olen matustel. Aga pühapäeval??? Tahaks nagu minna.... Ja tahaks piiga ka kaasa võtta, aga kui teised inimesed siin on Tartus, kas ma ise tahan siis minna? Kas piiga tahab siis minna?? Raske see ilmaelu. Möödunud aastal jäid rakendikatsed nägemata 'tänu' hobuste gripilainele, tänavu matused...... Ei tea mis järgmisel aastal vahele tuleb?!

Mida mu lehel huvitavat on siis??

Leidsin, et minu lehel on käinud inimene kuugel-otsingu kaudu. Hämmastav, sest ma pole kordagi maininud paljaid pepusid, turvaseksi, kondoomide kasulikkust tervisele, hobuste intiimsuhteid ega suitsetamisest loobumise meetmeid. Või no ma ei tea. Seda kahjuks pole kirjas, et mis otsinguga mind siis üles leiti ja kas oli ka huvitav lugemine. Et noh, inimesed, kui te satute siia nüüd otsides märksõnu 'hobused'+'intiimelu'+'turvaseks' siis olge head ja jätke siia oma andmed (koos otsingus kasutatud sõnadega), ma edastan need teie eest ise Paldiski maantee haiglasse ;o)

Veel meenutusi Piiterist

Niisiis. Panin selle loo inglise keeles kirja ja sain enam-vähem oma keeleprobleemist lahti. No enamvähem. Öösel unise peaga tahtsin küll piigaga vales keeles rääkida, aga see läheb üle.
Tegelt oli ilus. Ja viimasel päeval tuli pähe mõte, et tegelikult olen ma kõik need kohad ikkagi läbi käinud küll, ainult et aastad teevad oma töö, nagu öeldakse. Ka mina pole täna enam see, kes ma olin eile ;o)
Tegelikult kui mõned tõrvatilgad välja arvata, oli selles pütis ikkagi mesi mis mesi. Ja järgmisel aastal peaks siiski oma osakonna reisiga ühinema, seda enam et reis tuleb Lätti, või siis Leetu, ma enam väga kindel ei ole selles kumb õige oli.