"Let there be light!" ....

Niisiis, et kõik algusest peale ära rääkida, tuleb kõik algusest peale ära rääkida, eks ole ju!

Niisiis, aastal 1989 loodi Selts. Peamiselt Vana eestvedamisel ja algatusel. Vanal oli kaks tütart - üks oli lemmiktütar ja teine noorem. Võibolla ka vastupidi, et teine oli vanem, aga seal ei olegi niiväga tähtsust. Igatahes see teine õppis keemikuks. Nimetamegi siis teda edaspidi nii. Niisiis, olid Vanal tütred - Lemmik ja Keemik. Ja muidugi nende Ema. Seda aega mina ei mäleta. Siis ma polnud neist kellestki veel kuulnud.

Vana sai õnnetult surma umbes 1994. aastal. Endiselt Seltsi peamine jõud. Endiselt väge täis. Endiselt kahe tütre ja naisega. See päev peaks olema ajalooannaalidesse musta värviga kirjutatud. Õigemini veel mustema värviga, kui must üleüldse olla saab. Sest siis algasid (minu arusaamist mööda) Tõeliselt Jamad Ajad.

Keemik oli vahepeal (tõenäoliselt soovist ise Vana lemmikuks saada) õppinud ja koolis käinud. Kõigi arvates väga tubli ja tark teguviis. Kuid kuna soont, silma ja kätt erialale ei olnud (ei ole ka praegu!), siis sai selgeks ainult selle, mida Vana tegi. Kahtlen, kas töö eesmärgist ta üleüldse aru sai või praegu saab.

Peale Vana surma võttis Keemik oma õlule kogu Seltsi eest 'hoolitsemise'. Sinna alla kuulus ka see, et riigiametit pidades pidi ta iseenda tööd kontrollima ja koordineerima. Et teist ta ikka ilmselt tegi. Oleks ka muidu teinud, ilma riigiametita, esimest aga .... Kuidas sa kontrollid, kas sinu töö ikkagi on õigesti tehtud?? Kui sa oled teinud oma tööd oma parema äranägemise järgi ja teisiti ei oskagi teha???

Nüüd, igatahes, on meil jama majas. Nendel õnnetutel aastatel tehtud töö on tehtud valesti. Inimene on selgeks õppinud selle, kuidas tööd teha, mitte aga seda, milleks tööd teha. Ja kuna *kuidas* on selge, siis *milleks* tekitab ainult segadust ja seega on vaenlane igaüks, kes püüab selgitada, seda, et *kuidas* on ebaoluline, kui *milleks* on arusaamatuks jäänud.

Konkreetselt ka. 20-30 aastat tagasi kanti tõuraamatusse ainult paremaid lehmi. Kusjuures tõuraamat jagunes B-ehk üldosaks (kuhu kanti enamvähem kõik sama tõugu lehmad) ja A-ehk eliitosaks, kuhu kanti need B-osa lehmad, kes olid silmapaistvalt hea ja ilusa välimikuga (lihtsalt ilusad lehmad) ja kes andsid PALJU piima. Selleks, et selgitada välja vastavust või erinevust 'ideaallehma prototüübile' loomi mõõdeti ja kaaluti ja hinnati.

Nüüd jaguneb tõuraamat lehmadel A-ehk üldosaks (kuhu kantakse kõik põlvnemise järgi sinna kuuluvad lehmad) ja B-ehk lisaosaks, kuhu kantakse kõik need lehmad, kes päriselt nendele A-osa põlvnemisnõuetele ei vasta. Ei mingeid mõõtmeid, ei mingeid toodangupiiranguid!

Kuna Kod. pole aru saanud, et mõõdeti selleks, et A-ehk eliitossa saaksid kõige rohkem *ideaalile* vastavad loomad (mitte selleks, et 'näha mis nende loomadega vananedes juhtub'), aga mõõtmine on käpas, ja 'alati on mõõdetud', siis ta käib pingsalt kõiki lehmi mõõtmas. Kõiki, keda ta kavatseb A-ossa võtta. Andmata endale aru, et seda tööd pole vaja teha enam. Aga et ta teab *kuidas* mõõta, siis see probleem *miks* mõõta pole talle üleüldse pähe turgatanudki. Või lõõtsub nii suur tuuletõmbus tühjade ajusagarike vahel, et see mõte eksis ära ja ei leia õiget kohta üles, kuhu oma arvesse võtmise avaldusega ilmuda???