Kuidas saada endaga läbi?!?

Niisiis. Eneseabi seltuse koha pealt on selline nõks, kuidas kõik 'joone peale' saada. Et kui sul on (näitlikult) kannutäis teed, siis kõigepealt kalla oma tass täis, siis järgmiseks oma abikaasa/elukaaslase oma ja alles seejärel hakka täitma laste, vanemate, vana-vanemate, õded-vendade jne tasse. St kõigepealt tuleb rahuldada iseenda vajadused, siis on kõik inimesed ümberringi hoopis õnnelikumad, sest sa suudad sel juhul ka nede vajadusi arvestada, mitte et ei mossita ainult selle pärast, et 'mina tahan ju kaa natuke omale saada, aga näe kõik on otsas juba!'.

Omaette probleem on see, et mida su 'tass' sisaldab ja kuidas sa ennast oma erinevate 'vajaduste' vahel jagama peaksid. Et on ju töö (8t päevas) ja on perekond (24 t päevas) ja siis tahaks veel omale ka aega leida ja siis on veel hädasti vaja koolis käia ning mõned huviringid oleks hea eneseteostus jnejne.

Ma pakun, et paljud inimesed kadestaksid minu võimet pühendada end 100% mingile tegevusele, vähesed aga taipaksid kui halb see on kui nii teha. St kui ma olen 100% millegagi hõivatud ei tegele ma ju teiste asjadega, mul lihtsalt pole selleks enam aega!!! St tööl ma olen 8 t ööpäevast, 100% sel ajal. Ülejäänud ajast olen ma siis 16 t oma 'pere' päralt ja jälle ei jää aega iseenda jaoks. Nö. oma aeg on pool tundi hommikul tööleminekuks, pool tundi õhtul kojuminekuks + see aeg, kui kõik teised magavad juba. Muul ajal peaksin justkui olema 100% oma lapse ja vanemate 'teenistuses' ja aega iseenda arendamiseks ei jäägi. Ja siis ma olengi niimoodi tige ja kõigi peale solvunud, et hoia ja keela... Ja nüüd peaks veel kuidagi mahutama ära kooliaja, millal oma magistritööd kokku kirjutada ja mõned eksamid ära teha. Kust ma võtan selle aja sellise päevatäitumuse juures????

Aidake inimest, kuidas siis ikkagi pühenduda 50% intensiivsusega millelegi (või kellelegi) ja kuidas viia lõpule kõik see,m is kunagi ette on võetud??