Et sellise peakirjaga raamat pidada olemas olema, isegi eesti keelde tõlgitud. Lugenud ma seda kahjuks ei ole, nii et sisust tean ainult teiste juttude põhjal. Laste psühholoogiast, et miks nad just nii käituvad, nagu nad käituvad ja kuidas seda käitumist oma huvides rakendada, ilma, et last 'ahistaks'.
üldiselt - olgu need lapsed nii rtaevast kui tahes (kasvõi stratosfäärist :P) ja mis siis, et 20-selt nad enam nii ei tee, aga ikkagi. Uni on. Ja magada ma tahan PRAEGU mitte 10 v. 20 asata pärast. ööd ON MÕELDUD magamiseks, mitte unenägude rääkimiseks, või pasundamiseks teemal 'tahan et sa mind beebi moodi sülle võtaks, oma süles ära potitaks ja siis (süles!) oma (st. minu) voodisse tõstaks ja kaissu võtaks!!'. Ja seda kell 4 öösel!!!!!
On liig mis liig nõuda, et ma võtaksin sellist käitumist 'jumala õnnistusena'. Eriti kui see toimub mitte 1 või 2 korda nädalas, vaid iga jumala öö, juba 2 aastat peaaegu!! Huvitaval kombel on 2-ne tunduvalt iseseisvam ja julgem kui 4,5-ne!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar