Hommik

"Milleks sul seda juukseklambrit vaja läheb??" uuris Ta kahtlustavalt. "Noh tead," ebalesin Mina. "Mind lihtsalt häirib see, kui juuksed pidevalt näo ees on ja suhu-silma-ninna ronivad!" Ta vaatas mind hetke uurivalt ja siis.... "Tead, sa näid kohe ilus välja, kui Su juuksed kinni on panud!"

Süda sai soojaks sellest vestlusest. Ärge arvake siin midagi, et 6-ne on alles väike ja mis tema ka ilmaelust teab. Teab. Tema oleks Ergmaad presidendiks tahtnud. Sest ta on naine. Evelin võiks oma 5-se titetamisega seenele sõita ja teda inimese moodi kohtlema hakata!

Mida see mulle annab??

Banaalne küsimus, eks. Aga vaadake ise:
http://www.enkool.ee/
http://www.lastesport.ee/
St. on tehtud väga tore ja ja asjalik kodulehekülg..... kus pole grammivõrragi infot üleval! Lastespordi kodukalt võib jäädagi otsima, et MIS SEE ON, eriti kui oled korjanud lehe aadressi kuskilt lasteaia seinalt, et järgi vaadata, kas seal on midagi millega oma laps võiks tegeleda. Erki Noole Kergejõustikukooliga sama lugu - üldist infot pole olemaski. Aga selle eest on vähemalt tunniplaan olemas. Ilma selgitusega mida tunniplaanis nimetatud treenerid lastele õpetavad, millega tundides tegeletakse.

Kohati tuleb ahastus peale, ausalt. Ntks. Nõmme Spordiklubil on küll ilus avaleht kodulehele - võimalikult kirju, et ei teaks, kust midagi üles leiab - aga linkide alt avanema pidav tekst on puudu, ainult lause, et küll ta kunagi ühel heal päeval valmis saab, eks te helistage meile. No milleks sellist asja siis teha, kui infot üles ei viitsi/saa panna. Milleks kodulehekülg, kust ei saa kätte esmast informatsiooni selle kohta, millest jutt käib?!

Vanasti ma ei saanud aru, et mis nad kõiko ma blogides virisevad kehvade kodulehtede pärast, aga kui ise portsu otsa satud, on ikka pilt selge;)

Back to the roots!

Mingi kaval uuringufirma tuvastanud, et Eesti elanikud ei armasta mahla juua. Varsti pannakse vist mingi suurem ja kallim kampaania püsti, et inimesi mahla jooma ärgitada. OK Mahl kui selline, st. "täismahl" on jahh tervisele kasulik -peaaegu nagu puu- või köögivili, aga vedelal kujul. Aga seal on üks väike konks sees: kui palju meil müüdavatest mahladest on tegelikult täismahlad? Enamus (kui mitte kõik) müüdavatest pakimahladest on saadud mahlakonsentraadi veega lahjendamise teel. Kust konsentraat saadakse, pole pakil kirjas. Seega ei saa mina küll uskuda juttu tervislikust mahlast poeletil. Tervislik mahl on see, mis on tehtud puu- või köögiviljast - pressitud, aurutatud, kuidas keegi. Seda et mahl on tehtud kvaliteetsest toorainest saab garanteerida ainult nii, et teed mahla ise, oma aia marjadest, puu- ja köögiviljadest. Lisades maitse järgi suhkrut-soola. Ja mitte ajades omale udu, nagu need polekski konservandid. Elagu elus loodus!

Ikaldus

Või õigemini "Täielik ikaldus". Nädalavahetusel olin õepoja 'suurt sünnipäeva' tähistamas. Mees ikkagi juba 3-aastane, varsti võtab naise ja läheb ülikooli. Üldse on sünnipäevi kuidagi väga omapäraselt jagunud: märtsilõpus-aprilli alguses 2, siis mitu kuud vaikust, augusti algul 2 järjest, septembris kolm järjest ja siis tiksume rahulikus rütmis 3 sünnarit kuus jõulu välja ;) Nii positiivne, et alati tuleb ette planeerida, kelle sünnipäev on tähtsam ja kellele võib ainult kaardi saata.

Mõnele on kaardist vähe. U. sünnipäevale ma loomulikult ei jõudnud. Ta pidi lihtsalt hiiglapika kirjaga leppima, ja sünnipäevalille saab kätte homme. Võibolla. See oli siiani jaburaim mis ma olen kellelegi sünnipäevaks teinud: ma saatsin talle sünnipäevaks puu. Harilik vaher Acer platnoides, punaseleheline sort "Crimson king". Koos õnnitluskaardiga uksetaha. Et pistku kuhu tahab see. Või noh nii peaaegu. Selle organiseerimisega seoses sai järjekordselt kinnitust tõsiasi, et igasugu teeninduskohti on põhimõteliselt 3 sorti: ühed, keda tegelikult teeenindamine ja kaubast lahtisaamine oluliselt ei huvita, teised, kes on nõus oma kaupa/teenust müüma, kui neile piisavalt pinda käia ja kolmandad, kes tunnevad rõõmu selle,est, et nad oma kaubast lahti saavad ja on valmis iga hullu ideega kaasa minema. Kaasa arvatud kuskile Pära Põrgusse, maanteedest eemalasuvasse kohta kolistama minema, ainult telefonis antud juhtnööride järgi, et mingi puuke uksetaha viia. Aga teisest küljest on see positiivne, et ka selliseid müüjaid on olemas!

Tööga on nii, et .... tööta on halvasti. Pikalt üksi olles kaob igasugune tahtmine kellegi või millegi nimel pingutada, et midagi ka tehtud saaks. Ei, see et päike paistab ei ole motiiv päevast päeva arvutitaga vahtida. Ka see mitte, et on ilusad soojavõitu sügisilmad, püstijalu läbipõetud bronhiit, väike armas piiga kodus või et ülemus pidevalt kontrollib, kas töötajad on tööl või ei. Ma tõesti ei tea, millal ja kuhu minu motiveeritus minema kõndis, ei tea...

"Normaalsed" paarid kohtuvad 2 korda kolme kuu jooksul!!

Lahkudes oli tunne et lähen hulluks. Noh, et ikkagi nii pikalt pole lootustki näha ja.... Nädal aega elasin nagu kotis. Et kurbus matab hinge ja üksindus närib. Järgmise nädalavahetuse nutsin patja. Et kõigil on keegi, ainult mina pean üksinda olema. Edasi läks lihtsamaks. Et enam ei olnud kurb ega valus. Otsustasin,e t enne ei helista, kui tema ise kontakti ei võta. Korra oli vaja helistada ja .... ta oli rõõmus, rõõmsa häälega ja mul oli hea meel, et ma tal veel meeles olen. Eile õhtul voodi heites mõtlesin, et enam polegi kurb, et ma olen harjunud üksindusega ja tegelikult on peaaegu ükskõik, kas on kuskil keegi üksik veel või ei. Ja siis õhtul hilja ta helistas. Et kuidas läheb. Rääkis pikemalt. Ja peale seda enam und ei tulnud. Nii kurb ja kõle tunne oli üksinda. Et ikkagi ei saa ise ja omapead õnnelik oldud. Nõrk!

Aga õnnetuks teeb see ikkagi, eriti õhtuti. Et nõrk oled. Või õigemini, et ei ole kedagi kelle nimel pingutada naiseks olemisega.