mnjahh. Leidsin, et ühel inimesel keda ma kunagi peaaegu tundsin, on täna sünnipäev. Palju õnne, Hallsilm! Aga sellega seoses ründas mind terve tulv igasuguseid kummalisi mõtteid ja mälestusi.
Nimelt kohtusime siis, kui ma mingil ajal Tartus LARPis mõõka keerutamas käisin. Tema oli üldiselt tuntud kui 'kõva käega mees' ja naesterahvad eriliselt teda omale treeningupartneriks ei tahtnud. (No neid oli teisigi, keda ei tahtnud, ntks Dooker, ja teisigi kes ei tahtnud, ntks Angel.) Mäletan veel seda virinat, et 'löö nõrgemalt, muidu on ju valus, ma ei saa muidu võidelda!' ja vastulasuset 'Aga ma löön täpselt sama kõvasti ja valusasti kui sa isegi'. (Ausõna, mina ei virisenud. Selles ju pareerimise põhimõte ongi, et haiget ei saaks;o) )
Noh ja hakkasin praegu mõtlema. Et võtame sellise näite: Tormiga PEAD linnas liikuma ja äkki puu kukub. Kas siis puule ütled ka, et "kuku kõrvale!" või "ära mulle nii kõvasti otsa kuku, sest ma olen naine ja saan haiget!"?? Või et "kuku mõnele mehele peale, sest naised saavad haiget kui puu neile peale kukkub!"??? Või ütled välgule, et "ära väga valusasti mulle sisse löö!"? Või ... noh neid asju on ju palju, mis võib juhtuda, kõigiga. Aga põhjendada kellelegi, et ära nii tee, sest MINA, NAINE saan haiget muidu, on pisut .... jabur. Kõik saavad haiget ja ära surevad ka kõik. Kunagi. Ei ole nii, et mina ei sure, sest ma olen naine ;o)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar