Sa mõtled. Sa nuputad. Et mida see võiks tähendada. See=mida selle lausega öelda on tahetud... Sa uurid ja puurid ja kiusad inimest oma pärimistega.... Ja kui siis ära seletatakse (peale tunde kestnud ajurünnakut), siis .... Avastad, et see teadasaamine ei olnud sellist vaeva väärt. Ei, mitte et ma ei suudaks iseenda üle naerda. Mitte et ma solvuksin selle peale, kui keegi minu kohta suvalisi märkuseid teeb, aga .... Kui mõte praktiliselt puudub, või kui sa oled ise juba peaaegu lahenduseni jõudnud, siis ei ole enam üldse lõbus.
Aga see oli ka hea:
LSD says: milline siis on järgmine mõte mida mäletad .. "kust õlut saaks?"
Teise mõtte kohta. Esimest mõtet peale sündimist ei olnud. Mind lihtsalt polnud seal kohal (kuigi igasugused laimavad oma juttudega, kuidas see ja see kell, nii ja nii pikk ja oi kui raske titt olevat olnud)
Aga tulles esialgse teema juurde - kas ütle kohe või ära ütle üldse. Mõlemal juhul saab paraja lõuatäie naerda. Aga selline venitades ütlemine, et no kui sa just hirmsasti päev otsa peale käid ... ;)
Ah p****e, eks ma lähe ja arene kuskil ja ei ole üldse solvunud ;)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar