Ernie

Ehk siis, mitte koomiksi-Ernie, vaid inimene kes võttis omale jutukanime selle koomuski järgi.

Tuttavaks saime kunagi hiigelammusel ajal Randomi jutukas. (hiigelammune aeg=aeg kui Random oli 'popp' ja pidevalt rahvast täis, aasta võis olla '96 või ka '97) Igatahes lahe tegelane. Võibolla liiga lahe. Või olin mina liiga lahe, ma ei tea.
Ma olen selle üle mõelnud ja juurelnud (kas 'juurdlema' on kuidagi Juure või juurtega seotud sõna??) et mida ta minus leidis?? Et noh, et kõik niimoodi läks ja mitte kuidagi teisiti. Et 'aga mina ju...' jne. Ma arvan,e t olen lõpuks ka vastuse leidnud. Ma lihtsalt olin ilus (st. ilu on ikka vaataja silmades, right??), alati rõõmus, (pisut nipsakas?), hiljuti oma esimese armastuse läbi elanud ja selle pärast pisut liiga enesekindel ning meestesse üleolevalt suhtuv piiga. Ja peamine - ma ei vaadanud endast nooremaid sel hetkel ;o) Ühesõnaga - ma olin mina ise ja sealjuures hukutav. Neile keda ma ei pidanud 'sellise' tähelepanu vääriliseks. Võibolla,e t kui ma oleksin olnud väheke arukam, ei oleks kõik nii läinud, aga mõistus tuleb alels aastatega, keegi pole sünnipäraselt tark, kõike tuleb õppida. Ka oma võimu ja jõu kasutamist. St. mida tugevam sa oled, seda suuremad piirangud on selle jõu kasutamisele.

Ma tahaks temaga kokku saada, et teada saada kuidas ta elab. Et teada saada, kas ma olen endast midagi temale 'ära andnud', et temale seda tagasi anda, mis tema minule andnud on. Aga vaevalt, et ta minuga suhelda tahaks. Ise ka ei tahaks vanu haavu lahti rebida omal vabatahtlikult. Niiet - tõenäoliselt võibolla järgmise 10 asata pärast kohtume :-D