Nüüd on siis kaks nädalat käidud. Trennis. Tulemused:
1. kiirkõnd paneb hingeldama. Ei mäleta et seda enne oleks olnud ;)
2. suudan vabalt harjutusi kaasa teha, kuigi pean erinevaid raskusastmeid omavahel kombineerima
3. suudan juba selili olles ka parema jala peaaegu kõhule venitada :)
4. saan istuda kandadel, ilma et jalad igavese röögatuse saatel krampi tõmbvaks :D
5. ka vasakut jalga annab tagumiku alla kõveraks tõmmata :)
6. energiat on rohkem.
7. olen laisem kui iial enne
8. pidev unenälg hakkab närvidele käima
9. olen paremas tujus ja ei riidle nii palju kui muidu
10. tänaval vaadatakse mulle järele.
Selle viimase punkti põhjust ma ei tea - no nii hirmsasti ma ju nüüd ka jalga järel ei vea, et peaks jõllitama, ega ju!?! Oma arust vahet välimuses eriti ei ole, võibolla et käitumises on, aga ise ma sellest aru ei saa. Kui keegi saab aru, et midagi muutunud, siis andke mulle ka teada, et 'enne' ja 'nüüd', nagu need KJ pildid alati on ajakirjades ;o)
Eila trennist kodu minnes sattusin naabrimehega koos sisenema. No meil ei ole erilist jutustamist iial olnud. Et tere ütleme ja vahepeal, kui piiga nendepool mängimas käis, siis oli natuke juttu, minimaalselt. Ja no korra käisin nendepool Prostokvashino multikaid vaatamas. Kõik. No tegi juttu, et kas seal (st. SK Aeg) jõusaal ka on ja et kas ma võiksin talle teene teha ja hinnad üles märkida. et ta tahab ka trenni hakata tegema ;o)
Kuidagi selline .. tähtsa ja ilusa naise tunne tuli peale, kui te nüüd aru saate asjast.
/kiiska naerab laginal/
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar