esmaspäev, 20. september 2004

:)

Kõigi loogikareeglite kohaselt peaks ma olema surmväsinud. VÕi natuke veel väsinumgi. Aga ei ole miskipärast. Kuigi on uni, sest üks piigadest otsustas kell kolm öösel röökima hakata. Või oli see kell kaks, ma enam ei tea täpselt. Igatahes oli seda kisa tubli pool tundi (Emmee juuuuurdeeeee! Tahan oma kojuuuuuuu! jne) ja lõppes sama ootamatult kui algaski. Kahtlustan, et tegemist oli lihtsalt halva unenäoga millele lisandus nn. unehäire.
Muidu olid piigad äärmiselt aktiivsed lollusi tegema ja haiget saama. Neil nimelt arusaam (eakohane ;p) et täiskasvanud keelavad lapsi, sest neile meeldib keelata. Ja pärast kisa pilvini, et miks te ulle ei öelnud, et kukkudes haiget saab ;o(
Õhtune jalutuskäik oli super - mina jooksin ees, pisem jooksis järel ja suurem karjus täiest kõrist, et 'emme tule siiiiiiaaaaaa!'. Ja rahavas vaatas silmad punnis, et näe kuidas emme lapsi piinab ;o) Ja poes avaldusid nende mõlema altruistlikud iseloomujooned - väiksele Siimule peab süüa ka ostma, sest muidu ta jääb ju nälga! ;o) Armas :)

Igatahes avastasin, et õhtul magama minnes oli igati tore ja reibas tunne ning olemine. Loo moraal - peabki õhtuti jooksmas hakkama käima, et siis nagu end positiivselt laadida või nii :)

Kommentaare ei ole: