Kui palju me arvestame inimestele, nende sõnadele ja tegudele hinnangu andmisel sellega, kes nad tegelikult on, sellega mida me neist tegelikult arvame ja sellega mida nad lasevad endast arvata?? Kas inimene, kes kogu aeg klouni mängib ongi kloun või ainult üks äärmiselt õnnetu inimene kes ei oska teisiti tähelepanu võita? Kas tagasihoidlik on tagasihoidlik või lihtsalt arg või küllalt julge, et tunnistada endale oma hirmusid? Kas ülekeev julgus on ikkagi julgus, või ainult kometimäng oma sisemiste kõhkluste varjamiseks???
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar