Ma tõesti arvasin, et selleks korraks olen ma iseenda üllatamisega ühele poole saanud, aga võta näpust. Väikesest. Nimelt. Ma avastasin, et peale pikemat naaksumist teatud persoonide poolt, et miks ma ometi mõnikord mõnda asja omateada ei jäta, olen ma jõudnudki sinnamaale, et jätan mõned asjad omateada. Mõned asjad mis pisut häirivad (et mitte öelda et haiget teevad).
Et ma saan aru, et mul ei ole mitte kõige helgem pea. Ma saan aru, et mu huumorisoon lõigati kogemata koos muude jubilatega välja, juba lapseeas. Ma saan aru, et teised sellest ehk aru ei saa. Ja ma saan isegi sellest aru, et keegi pole taht midagi halvasti öelda. A ju siis tuul puhub valest suunast täna. Igatahes õnnestus mul täiesti tühise asja peale solvuda ning haiget saada. Ja siis see solvumine ja haigetsaamine omateada jätta. Kuigi ma olen alati öelnud ja lubanud, et ma annan alati kõva häälega teada, kui kellelgi mulle halvasti õnnestub öelda. Weird!!!!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar