Mingi blogide kammimise periood vist. Et kevad pähe löönud vms.
Andku noor naisterahvas andeks, et ma tema avalikke postitusi lugesin. Katseklaasilaste ja kunstliku viljastamise kohta. Aga terminoloogia on jumalast õige ja ma ei saa aru, mis peaks inimest häirima. Kunstlik on kõik see, mis saadakse inimese sekkumise tulemusena. Ülejäänu on naturaalne. Ehk kartul on naturaalne, leib aga kunstlik toiduaine. Naturaalsed värvained on need, mis on pärit otse taimeekstraktist, kunstlikud aga need, mis inimene ise laboris kokku paneb. Loomade puhul on loomulik paaritus ja kunstlik seemendus. St kas "asja ajab joonde" isasloom ise või teeb seda inimene ise (kuigi naturaalse materjaliga). Kunstlik on inimese puhul see, kuhu sekkub kolmas inimene, ehk arst. Kõik see, mis toimub mehe-naise vahel (n.ö. pimedas ja teki all) on "naturaalne".
Katseklaasilastest rääkides seda, et ....
Toonud veisekasvatajad Eestisse USA-st embrüoid. Tolliametnikud küsinud importijate esindajalt tõsimeeli, et kuidas nendest ikkagi vasikad saavad - katseklaas ju nii palju ei paisu, et sinna terve lehmavasikas sisse mahuks ja mitu korda anumat vahepeal vahetama peab?!?!?
reede, 8. mai 2009
Elust
Lugesin siin. Neiul on palju huvitavaid ideid ja veel palju rohkem ilusaid pilte, aga mitte neist viimastest ei tahtnud ma rääkida, vaid ikka esimestest.
1. Automaksust.
Ma kahjuks (või siis õnneks, sõltuvalt kontekstist) pole sellest "hiilgavast ideest" varem kuulnud, aga .... tegemist on väga jabura ideega. St. et sotside poolt, et automaks kehtestada. Kuidas ja kust k**at mõeldakse see raha kokku kraapida? Kohe peale maksu kehtestamist võetakse kõik vähegi vanarauana arvestatavad loksud arvelt maha ja tehakse metalliks (kui nad veel pole tehtud). Natuke kobedamad on reeglina liisingufirmade omad, kes siis püüavad ka neist kuidagi lahti saada. Tulemus? Pole enam autosid, mida maksustada; inimesed ei saa liikuma; laekumine riigieelarvesse kahaneb, sest keegi ei osta enam kütust ja aktsiisimaksu ju ka ei maksa enam.
2. Posid gümnaasiumisse
Hr. Lukasel ja ka arvamuseavaldajal on kummaline arusaam, et miks naisel on meest vaja. Kas lihtsalt selleks, et uhkeldada mehe kraadiga?? EI. Hr Lukas ju võib tunda, et teda tema abikaasa poleks tahtnud, kui ta oleks vaid algharidusega töömees olnud. Võib ju olla, et ei olekski tahtnud. Ja Neiu kogemust ma parem oletama ei hakka.
Minu lugu oli (on) järgmine: mina, alustatud kõrgharidusega neiu, leidsin pooliku kõrgharidusega noormehe, suhe läks lahku seoses lapse saamisega (kiiva kiskus asi juba varem). Selge ei ole tänaseni, et kes kelle maha jättis. Nüüd on mul mees, kes napilt vedas end läbi põhikoolist ja tehnikumist. Mis on nende vahe?? Esimene oli poisike ja on seda siianigi, teine (kuigi esimesest oluliselt noorem) on mees. Ehk mitte haridus ja eriti intellektuaalsed huvid ei ole need mis tõmbavad, vaid tahe ja oskus vastutust võtta, hoida ja hoolida oma lähedasest. Seda ju ei õpetata ei gümnaasiumis ega ülikoolis, olgem ausad - ka põhikoolis ja tehnikumis mitte. Seda peab kas lihtsalt oskama või õppima kodus. Kodud on meil aga juba üle kahekümne aasta kiivas olnud. Raha ja võimu poole.
Ei hakka need pered kuhugipoole arenema enne, kui meestele ministrihärradega eesotsas kohale jõuab, et pere ei ole naise eralõbu, naine olemine ei ole naise eralõbu. Naisel ei ole meest vaja, et raha saada - selleks on rahakott ja pangakaart. Meest on vaja kui sõpra ja kaaslast, kellega lisaks rahamurele ka oma suuremaid ja väiksemaid rõõme jagada.
1. Automaksust.
Ma kahjuks (või siis õnneks, sõltuvalt kontekstist) pole sellest "hiilgavast ideest" varem kuulnud, aga .... tegemist on väga jabura ideega. St. et sotside poolt, et automaks kehtestada. Kuidas ja kust k**at mõeldakse see raha kokku kraapida? Kohe peale maksu kehtestamist võetakse kõik vähegi vanarauana arvestatavad loksud arvelt maha ja tehakse metalliks (kui nad veel pole tehtud). Natuke kobedamad on reeglina liisingufirmade omad, kes siis püüavad ka neist kuidagi lahti saada. Tulemus? Pole enam autosid, mida maksustada; inimesed ei saa liikuma; laekumine riigieelarvesse kahaneb, sest keegi ei osta enam kütust ja aktsiisimaksu ju ka ei maksa enam.
2. Posid gümnaasiumisse
Hr. Lukasel ja ka arvamuseavaldajal on kummaline arusaam, et miks naisel on meest vaja. Kas lihtsalt selleks, et uhkeldada mehe kraadiga?? EI. Hr Lukas ju võib tunda, et teda tema abikaasa poleks tahtnud, kui ta oleks vaid algharidusega töömees olnud. Võib ju olla, et ei olekski tahtnud. Ja Neiu kogemust ma parem oletama ei hakka.
Minu lugu oli (on) järgmine: mina, alustatud kõrgharidusega neiu, leidsin pooliku kõrgharidusega noormehe, suhe läks lahku seoses lapse saamisega (kiiva kiskus asi juba varem). Selge ei ole tänaseni, et kes kelle maha jättis. Nüüd on mul mees, kes napilt vedas end läbi põhikoolist ja tehnikumist. Mis on nende vahe?? Esimene oli poisike ja on seda siianigi, teine (kuigi esimesest oluliselt noorem) on mees. Ehk mitte haridus ja eriti intellektuaalsed huvid ei ole need mis tõmbavad, vaid tahe ja oskus vastutust võtta, hoida ja hoolida oma lähedasest. Seda ju ei õpetata ei gümnaasiumis ega ülikoolis, olgem ausad - ka põhikoolis ja tehnikumis mitte. Seda peab kas lihtsalt oskama või õppima kodus. Kodud on meil aga juba üle kahekümne aasta kiivas olnud. Raha ja võimu poole.
Ei hakka need pered kuhugipoole arenema enne, kui meestele ministrihärradega eesotsas kohale jõuab, et pere ei ole naise eralõbu, naine olemine ei ole naise eralõbu. Naisel ei ole meest vaja, et raha saada - selleks on rahakott ja pangakaart. Meest on vaja kui sõpra ja kaaslast, kellega lisaks rahamurele ka oma suuremaid ja väiksemaid rõõme jagada.
neljapäev, 7. mai 2009
Sci-fi
Aeg-ajalt tekib tunne, et Eestis on ulmekirjanduse avaldamine suhteliselt mõttetu tegevus. elu Eestis on lihtsalt ise juba nii ulmeline, et selle kirjeldamiseks jääb sõnadest puudu.
Niisiis, seekordne üllatus järgmine:
Oli vaja panna kaastundeavaldus ühte kohalikku lehte. Selline tavaline. Et Avaldame kaastunnet X.Y.-le lähedase inimese surma puhul. Ja nimed all. Lehest tuli vastus, et kui kalli kadunukese nime kirjas ei ole, siis niimoodi seda kuulutust panna ei saa. Saab panna ainult, et Toetame X.Y. leinas. Ja nimed all. Samas on lehed täis kuulutusi, kus avaldatakse kaastunnet lihtsalt lapse, ema, abikaasa, venna surma puhul. Ja nüüd äkki ei saa.... Kus on siin andmekaitse seadus ja seda järelvalvavad ametnikud?? Kas kadunuke andis ikka enne surma nõusoleku oma nime avaldamiseks? Kas leinaja andis loa lähedase inimese nime avaldamiseks? Kas kadunukese nimi on nii oluline info, et seda ikkagi PEAB lehes avaldama? Ja kuidas ma panen, et toetan inimest leinas, kui ma tegelikult ju ei teagi, et kas ta üleüldse leinab???
Niisiis, seekordne üllatus järgmine:
Oli vaja panna kaastundeavaldus ühte kohalikku lehte. Selline tavaline. Et Avaldame kaastunnet X.Y.-le lähedase inimese surma puhul. Ja nimed all. Lehest tuli vastus, et kui kalli kadunukese nime kirjas ei ole, siis niimoodi seda kuulutust panna ei saa. Saab panna ainult, et Toetame X.Y. leinas. Ja nimed all. Samas on lehed täis kuulutusi, kus avaldatakse kaastunnet lihtsalt lapse, ema, abikaasa, venna surma puhul. Ja nüüd äkki ei saa.... Kus on siin andmekaitse seadus ja seda järelvalvavad ametnikud?? Kas kadunuke andis ikka enne surma nõusoleku oma nime avaldamiseks? Kas leinaja andis loa lähedase inimese nime avaldamiseks? Kas kadunukese nimi on nii oluline info, et seda ikkagi PEAB lehes avaldama? Ja kuidas ma panen, et toetan inimest leinas, kui ma tegelikult ju ei teagi, et kas ta üleüldse leinab???
Tellimine:
Postitused (Atom)