Niisiis, ta ütles, et temale kohe hirrrrrrmsasti meeldis ja tema tahab seal käima küll hakata. Laulmas. Nõmmel. Muidugi, lõpuks teatas ta ainult väikelastele omase ülbusega hääles, et temal on kohe KAKS nime, Tiiu ja Mirjam ka veel. Kuigi alguses väitis kaljukindlalt, et ega emme ka tema nime ei tea, on lihtsalt ära unustanud. Samasuguse ülbusega hääles teatas üks teine piiga (anna andeks, aga mul ei seisa nimed meeles!) et tema oskab rohkem ka kui seitsmeni lugeda.
Algul oli muidugi nii, et 10-st lapsest 8 istus ringis maas, minuoma oli mul lõuaall (nii halvasti kui ta sinna mahubki) ja üks poiss oli veel häbelikum. Aga palli püüdis, kuigi tahatis mul käest ka kinni hoida, aga siis ju käed kinni (loogika!!) ja ei saa palli püüda. Ja muidugi aitas see, et anti pilt värvida lõpus vist 'murdis viimasegi vastupanu' sest emme ütles, et tema sinna laua taha ei mahu ja peab ikka üksi istuma.
Ära minnes teatas, et temale meeldis. Aga pallilaulu sõnu ei mäletanud küll sugugi. Ja kodus rääkis targalt, et tema käis puu otsas männiokkaid söömas. A see vist oli olulisel määral tingitud sellest, et onu Erik oli külas ja oli hädasti vaja esineda tema ees :)