teisipäev, 16. november 2004

Ja töö tappiski inimese...

Või no mitte just päris, aga ikkagi. Esimene üllatus oli see, et käigust on väljas Tallinnast kell 6.25 startiv Pärnubuss. Mis tähendas, et olin pool tundi liiga vara (või siis hilja) tõusnud. Et eelmine läks kell 6.00 ja järgmine kell 7.00 Vist oli nii. Igatahes sai Pärnus vähemalt mõnusa sooja kõhutäie enne pikka tööpäeva. No et ta pikk on, ma ei osanud küll arvata. Vähemalt mitte kell hommikul. (PS. Pärnu bussijaamas on kell 7 avatav putka, kust saab talutavat kohvi, suht häid pirukaid (mis tehakse isegi soojaks kui paluda) ja natuke muud träni kaa söögiks.)

Niisiis, kui mina Torisse jõudsin, hakaks rahvas alles tasapisi kogunema. Võeti vastu Otsus, et teeme need tõuraamatud nii korda, et oleks korras ja keegi ei saaks enam kirjavigade ja numbrite rohkuse üle kurta. Nii ka läks.

No päeva võib tegelikult kordaläinuks lugeda, sest tööd sai tehtud kõvasti. Noh ja lisaks veel see, et nii peenesse kohta ma omal algatusel iial sööma ei läheks, sest no lihtsalt ei ole sellist rahakotti mis need lõunad välja kannaks. Aga söök oli hea ja kõht sai täis.

Koju jõudsin kell 3 öösel. Asjaomased isikud sõidutasid ilusasti treppi. Kuigi ise pidid juba kell 9.00 hommikul uues Eestimaa nurgas tööl olema ja loomad tahavad ju hommikul talitamist ka.

Ja minul kulus kõigest ülesaamiseks tubli nädal. Et noh end uuesti selgeks magada. Hea, et väiksed lapsed ilma loodud on ;)

Kommentaare ei ole: