Ma armastan statistikat, aga elu see kergemaks ei tee kellelgi

Nojahh. Alailma on lehes mõned armsad statistilised uuringud. Selle kohta, et Eesti Mees elab keskmiselt 63 aastat (tegelikult - kui ta on saanud 35, siis tõenäoliselt sureb umbes 90-selt). Siis, et Eesti elanikkond väheneb katastroofilise kiirusega ja ruttu-ruttu tuleb Taist tööjõudu importima hakata. Siis et sündimus kogu aeg langeb ja järjest vähem läheb lapsi kooli. Jne jne.

Keegi võiks ära seletada, miks ei tehta statistikat kolme viimase aasta andmete alusel võrrelduna ntks 10 aasta taguse ajaga + ajaskaala 20 aasta ulatuses? St. võibolla tehakse ka, aga seda lihtsalt ajakirjanduses ei avaldata. See, et aastal 2006 tahab X hulk lapsi lasteaeda minna, oli selge juba 2004. aasta lõpuks, siis nad enamasti sündisid. Terve 2005. aasta oli aega probleemile lahendust otsida, aga "suure mure" et lapsi on "liiga palju" avastasid omavalitsused, kes peavad lasteaiakohtade pärast muretsema alles 2006. aasta juunis. Arvestades, et "suur mure" on hetkel umbes 2-aastane, selgub viie aasta pärast "suur probleem" et koolikohti ei ole, sest lapsi on liiga palju ja koolidesse lihtsalt ei mahu ära. Sest statistika ütles 2005. aasta lõpul, et arvestades kooli minejate statistikat läheb igal aastal järjest vähem lapsi kooli, seega tuleb koolikohti vähendada. Kuigi sünnistatistika räägib, et igal aastal alates 2006. aastast läheb järjest rohkem lapsi kooli, kui eelmisel aastal.

Kas on siis nii erikuradiraske need kaks asja kokku panna, et kui palju lapsi mingil aastal sündis ja millal nad kõik arvestuslikult kooli peaks minema. Kooli, st 1. klassi???

Teenindajate ühiskond

Pilt 1
Bussis. Hommikul siseneb noor naine 1,5-2-aastane laps süles. Buss on täis, istekohad on hõivanud 25-35-aastased noormehed. Noor naine ohkab väsinult ja seisab vapralt. Noored mehed teevad nii eesti- kui ka venekeelsete märkuste peale näo, et ei saa aru. Et ei näe ja ei saa aru, et see laps oma jala peal seismiseks bussis on veel väike, liiati tallatakse ta ära ja teda terve tee teise linna otsa süles hoida on ränkraske. Lõpuks mõne kaassõitja pahandamise peale siis keegi tõuseb, vastumeelselt. Just nimelt MÕNE, sest enamus inimesi ei tee mitte inimese muret nägemagi.

Pilt 2
Noor naine 2-aastase lapsega siseneb bussi. Istekohad on kõik hõivatud. Üks vanem, silmnähtavalt liikumisraskustega daam teeb noorele, arvata nii 20-aastasele naisele märkuse, et lastagu lapsega naine istuma. "Pähh! Mis see minu asi on, et ei jaksa seista! Sõitku autoga, kui bussis seista ei jaksa!"

Selliseid situatsioone on küllap igaüks kogenud. Tänases Päevalehes kurdab kodanik Mustimets, et kodanikud (=riik) küll maksavad politseili turvalisuse teenuse osutamise eest ja linnavõimule valitsemisteenuse osutamise eest, aga nad ei saa oma raha eest seda, mida vaja. Nimelt turvalisust ja valitsemist. Selle peale tekkis minul tõrge. Me tarbine tervishoiu teenust, turvalisuseteenust, valitsemiseteenust, pangateenust, transporditeenust.... Me ostame teenindajalt teenust. Mitte me ise ei vastuta oma tervise eest vaid me ostame kellegi käest tervist sisse. Me ei ela oma ümbruskonda turvaliseks, vaid me ostame turvalisust kellegi käest sisse. Ja nii edasi. Aga kas meie, inimesed kollektiivselt ja kollektiivina ühiskonna teenust osutame? Tõsi, keegi ei osta meie käest ühiskonnateenust....
Politsei ei saa algatada uurimist, kui pole fikseeritud kaebust. Antud juhul siis, et 'mina nägin, kell 19:19 sõitis punane audi numbrimärgiga 111 AAA Trepi tänavat mööda'. Ja alles siis saab politsei reageerida. Politseijuhtidel on õigus, et igale tänavanurgale ei saa panna kordnikku kiirust mõõtma ja korda pidama. Küll aga saab see ühiskond, mille teenust me ei osuta anda igast rikkumisest teada, anda seaduste e. kokkulepete eirajatele selgelt mõista, et kokkulepete eiramine ei ole soovitud käitumine.

Sama lugu valitseb meil ka ju ühistranspordis. Mina, kodanik ja 'transporditeenuse ostja' lasen endale osutada teenust ja kurdan, kui kvaliteet pole see mis mulle meeldiks. Selle asemel, et teha midagi ära selle heaks, et teenuse osutajat aidata. Näiteks naeratada bussijuhile, tervitada viisakalt kontrolöri (selle asemel, et mossis näoga põrnitseda), pakkuda endast väetimatele istet ja ka kutsuda korrale üleannetuid noori. Jah, meie, täiskasvanute KO-HUS-TUS on selgitada kasvavale põlvkonnale viisaka käitumise vajadust ja reegleid. Et neist ei kasvaks selliseid, kes ei mõista tere öelda, daamiga viisakalt rääkida ja avalikus kohas korrektselt käituda. Me peame osutama ühiskonna teenust, kuigi keegi pole meilt seda tellinud ja keegi selle eest ei maksa. Lihtsalt selleks, et oma elukeskkonda turvalisemaks ja päikselisemaks muuta.

Tegelikult ma ei tea, mida ma tahan. Kui ma väga ebakindlaks muutun, püüan ma seda kompenseerida suurema välise enesekindluse ja pealehakkamisega. See on viga, ma tean, aga jõle raske on teisiti. St. siis kui väljastpoolt ei sisendata seda enesekindlust, kui need vastikud kõhklused pead tõstavad. Ma armastan ennast aga ma ei tea, mida teised minust mõtlevad. Ma ei tea, kuidas panna neid ka mind armastama, sest ma olen kohati nii väga nõrk, sisemiselt nõrk.

Eneseimetleja

Mul on üks sõber. Ta armastab mind väga, eriti mu nina. Eriti armastab ta mu nina kõdistada. Ei-ei-ei-ei-ei, ei ole pervert ;) Üks juuksesalk hoopis. Ma ei tea, kas ta igatseb aega, kui ta veel oli osa tukast (juuksuris käies 'kulub' mul tukk alati suti õhemaks, sest osa tukast jäetakse lühemaks lõikamata) või talle lihtsalt meeldib seal, otsapidi ninale toetudes. Kui ma muidu lükkan juuksed silme eest ära, kõrvataha, siis tema lipsab alati sealt 'peidupaigast välja uuesti ja kaardub elegantselt peaaegu pealaelt otse üle näo alla, ninani. Mõnikord kutsub ta mõne seltsilise kaasa, et lõbusam oleks. Tegelikult olen mina tema sõber ka. Mulle lihtsalt meeldib ta vallatu jonnakus. Ja mulle meldib, kuidasm a sellepärast välja näen - vallatu juuksesalgu tagant piiluvad naerused sinakas-hallid silmad. Ma armastan ennast, teate!

Tööd võib teha, kuida mitte palka saada?!

Sattusin peale sellele artiklile, millest oli inspireeritud ühe Äripäeva ajakirjaniku hüüatus, et eesti riigis on ainult perefirmade ja talude omanikel õigus oma lastest töökad ja läbilöögivõimelised inimesed kasvatada.
Lugu ise oli järgmine, et saadud vihje peale tehti ajakirjanduslik katse. Saadeti 12-aastane poiss Keilas selle bussi peale, mis 'turuvarblasi' Kadarbiku tallu tööle viib. Ja selgus, et kohapeal ei küsinud keegi ta sünnitunnistust näha, et veenduda, kas on tegemist tööealise kontingendiga. Peale tema olevat olnud veel 3 alla 13-aastast tööl. Et söök ja jook pidi omal kaasas olema, lõuna oli pool tundi, tööpäev kaheksa tundi ja (mis kõige hullem!!) lapsed pidid töötama kõrvuti täiskasvanutega ning said oma töö eest palka - 125....250 kr. päevas.
Kõige rohkem vist saigi talu peremees võtta selle eest, et ta alaealistele palka maksis ja et neil täiskasvanute kõrval töötada lubas, sest.... Eesti seaduste järgi ei tohi alla 13-aastane palgatööd teha. Ta peab abistama jõudumööda pere töödes, aga palka saada selle eest ei tohi.
Samas 4-st tööl olnud lapsest vaid ühest ei räägitud, et kes ta on ja miks töötab. 1 oli nö. katseloom, 1 käis tööl, et võrri osta ja 1 käis tööl et suitsu osta.
Ma saan aru, et seadus on kõigile jne. Aga ma ütleks, et see on ka jama. Oma tüdrukut olen püüdnud kasvatada vaimus, et aidata saab seda, kes osa ise ära teeb. Et siis aitad natuke, kus abi vaja. Et kui mina kõik tema eest ära teen, pole see enam aitamine.
Veel mingid kohalikud onud rääkisid lehes, kuidas nemad öelnud töödotsivatele lastele, et enne nälgige kodus, kui sinna põllule tööle lähete, et töö olevat liiga raske. OK Kui sul on võimalus 5 päeva nädalas saada ~150 krooni peopeale, et süüa osta (või minupärast kasvõi kummiliimi, ausalt!) või siis kodus nälgida (või see raha varastada?), siis... Kumma poolt te ise oleksite? Vaest katselooma kujutati seal suure kannatajana. Et kuidas ta ikkagi ära väsis ja kui hea oli järgmisel päeval krõpsu jalimonaadi osta ja mitte tööle minna. OK võibolal ta oligi kannataja, aga.... Aga kui palju ta muidu päevas end liigutab? Istub arvutitaga, hängib kuskil kaubanduskeskuses, vahib telekat? Kapsaste kõplamine ja rohimine pole minuteada küll mingi eriti tappev töö. Liiati toimub see värskes õhus ja on üleüldse tervislik end natuke liigutada ka. Minumeelest oli seal rohkem üleüldine tööohutuse eiramine, sest joogivett põllul ei olnud. Samuti ei olevat 'King-Kong' puhata lubanud. Aga aeglasemalt tegutsemist ikka keelati või oldi pidevalt piitsaga kukil nagu orjadel suhkrurooistandustes? Ja kuidas peaks laps õigeid töövõtteid omandama, kui mitte täiskasvanut kõrvalt jälgides? Iseasi kui heaks eeskujuks on tavalised paadialused töövõtete omandamisel, aga mine sa tea.

Ma vist olen eriline rets-ema ja minult tuleks kindlasti vähemalt mõne lapseõiguste kaitsja arvates vanemlikud õigused ära võtta, aga mina küll lubaksin oma lapsel ~10-selt sinna kõplama-rohima minna suvel. Eriti kui tal on mõni suur unistus, mida ta tahab omale saada. Et siis suvel kapsapõllus töötades kogub raha ja mis puudu tuleb sügisel, võin ma juba südamerahuga talle kinkida - oma teenitud raha eest ostetu on palju väärtuslikum kui see, mille lihtsalt niisama kätte saad. Lisaks on minu meelest just boonuseks see, et kui tahad töötada, siis lähed, saad raha peopeale õhtul ja kui järgmisel päeval end liiga väsinuna tunned... jätad minemata. On lapsel võimalus nii töötada kui ka puhata, niisama hängida ja rannas käia.

PS. Poisil olevat põllul paha hakanud. Helistanud emale, et paha on. Tegelikult on ju nii, et ega siis brigadirile ei tohi öelda, et sul on paha olla, eks. Et suu on ikkagi ainult söömiseks mõeldud, mitte rääkimiseks.

PPS. Minumeelest on tegemist ikkagi mingi pseudoprobleemiga. Kui mõni pannakse sama rasket tööd tegema vast juba 4-5 aastaselt perefirma raames (noh need jutud ju tuttavad, kus üks lastest emme lemmik ja ei tee midagi, teine aga on see, kes kasib, keedab, rohib, eks??) ja ei saa selle eest sentigi, võibolal ei jätku isegi komiraha, siis see on normaalne. Aga 12-aastane linnalaps vahtigu niisama? Nor-maal-ne!!

Aga kuidas riigikeelega lood on?

Ma ei tea, miks ma saatsin meili. Miks ma mõtlesin, et ma parem ei helista ja ei tüüta inimest telefonikõnega. Teate ju küll, et 'kuidas läheb, mida teed, mis tunne on' jnejne. Et kuidagi imelik kiibitseda. Noh ja saatsingi meili. Ja vastu sain sõnumi. 3,9; 52;24;07.

Igatahes on mul siiralt heameel. Ja palju-palju-palju õnnitlusi ja siis veel mure, et millal külla võib laekuda? Aga seda peab hiljem inimeste moodi täpsustama, eks. Igatahes minul tuleb omal ka niimoodi tahtmine peale. St. mitte et 'tuleb peale' vaid pigem läheb suuremaks :)

Tublid olete!

TEADAANNE!!!

Niisiis. Peale kõhklusi ja kahtlusi, nukrutsemist ja peamurdmist, nõuküsimist, selle mitte saamist ja uuesti küsimist jõudsin otsusele. Ma tahan töökohta vahetada. Ma küll kardan muutusi, vägagi kardan, aga ma ikkagi tahan. Esialgu lihtsalt ebamäärase tahtmise tasandil, aga tegelikult on pakkumised oodatud. (mis ei tähenda, et ma midagi asjalikku teha oskaks peale paberimäärimise!) Ma lõin kokku kõik poolt- ja vastuargumendid ja leidsin, et see mõte oleks arukas.
Esiteks peale pikemaid arvutusi leidsin, et ma olen oma kohal neli aastat töötanud, viies aasta jookseb ja saab täis 2007. aasta aprillis. Plus veel kolm lapsega kodus oldud aastat, ehk siis seitse ja pool hetkel kokku.
Teiseks mulle küll meeldib mu töö, seal oleks väga palju ära teha, aga ainsateks väljakutseteks paistavad (vähemalt praegu!) olema kohtukutsed. Et kuidas mina ahistavat inimesi ja piiravat nende põhiseaduslikku õigust riigilt abirahasid ja toetusi saada.
Kolmandaks kui mul ei ole kolme aastaga õnnestunud inimest veenda, et seadus on seadus ja kõigile täitmiseks, siis järelikult on viga minus, et ma ei suuda puupeast üraskeid välja koputada. Ja järeliklt tuleb edasi liikuda mõnele sellisele kohale, kus minust ka mingit kasu on.
Neljandaks tahaks midagi reaalselt ära teha. Mitte ainult iriseda stiilis et "Jumala poolt elajate nimekirjas teda ei ole.....!"
Töökohavahetus aga ise on .... pehmelt öeldes hirmutav.
Esiteks on praegu stabiilne töökoht olemas, mis sest et midagi ära ei suuda teha. Palgatingimuste üle ei saa absoluudselt viriseda, kuigi tööõhkkond on pigem halb kui normaalne.
Teiseks pean ma mõtlema sellele, et mul on siiski üks kena varsti kooliminev piiga kodus. Tema nõudmised ja vajadused kasvavad praktiliselt päevadega ja palju kehvemat töökohta ma endale lubada ei või. Mis sest et tegelikult võiks töö ise huvitav olla.
Kolmandaks on mul soov linnast ära saada, maale. Aga see 'maa' kuhu minna tahaks ja kuhu minna oleks on ka nö. komplikatsioonidega, lisaks eeldab ikkagi kodu lähedal töölkäimist. Väikese lapse juurest (jakuuene on alles väike tegelikult!) ikkagi teise Eesti otsa ei sõida.

Igatahes, peale igakülgset kaalumist ja mõtlemist ma leidsin, et ma ikkagi pigem tahaksin töökohta vahetada. Kui ainult sobiv pakkumine tuleb.

PS. Miks on nii, et kui kalli meesterahva käest nõu küsid, et kas teha nii või teha naa, kas lasta kõigel vanamoodi edasi olla, või muuta midagi, kas valida enda arenguks variant A või variant B, siis saad vastuseks, et tee niinagu ise tahad ja õigeks pead, peaasi, et rahul oled. Ja siis, ükskõik kumba variandi valid, oled sa igal juhul valesti valinud, sest tegelikult oma sügaval sisimas oleks tema tahtnud hoopis varianti C, mille peale sa ise ei tulnudki. Mind lihtsalt teevad närviliseks ja ajavad segadusse soovitused, et 'tee nii kuidas sulle meeldib ja kuidas sa ise kõige paremaks pead'. krt, ma sellepärast ju küsingi nõu, et teise inimese arvamust (ja võibolla ka tema soove ja variante C ja D ja E ja F) kuulda!!!

Inimõigused!

Mõtlen siin, et .... mõtlen-mõtlen-mõtlen, eks.

Mul on kangesti eredalt meeles, kuidas mind lohutati, et "Oh ära pane teda tähele, ta on purjus ja ei tea mida räägib". See käis siis tookord minu kallima isa kohta, kes purjuspäi räuskama tuli mingi mõttetu asja pärast. Minu jaoks oli see väga kummaline ja ühtlasi ka valus vabandus. Esiteks et õigustatakse psüühilist vägivalda minu kallal. Teiseks ei ole minu isa iial purjuspäi kuskil ringi räusanud, vähemalt mitte minu teada. Kolmandaks pole ma iial pidanud oma isa välja vabandama, liitai veel sellise vabandusega. Siis veel meenus praegu, et omal ajal olevat olnud täiesti ametlikult kuritegude puhul arvestatav karistust kergendav asjaolu alkoholijoobes olek. Et "ta ei teadnud mida ta teeb, anname talle andeks, ta oli maani täis kui kolm inimest ära tappis". Paistab et Eesti tahab selle juurde tagasi liikuda. Kõigepealt anname õiguse kerges joobes autot juhtida - aga see ei tee ju midagi, kui oled paar pudelit õlut ära joonud! Järgmiseks lubame avalikus kohas juua. Et noh las nad vaesekesed ikka joovad õlut ja veini grüünes, keda see ikka häirib. Kas järgmiseks tuleb seadus, et alkohoolikuid ei karistata kuritegude eest, sest et nad ei teadnud mida tegid???

Muidgi mind kui vaba ja sõltumatut inimest häirib, et ma ei või Tallinnas Harju mäel suvisel ajal, kui mätas kuiv ja roheline käia väikest õlut libistamas. Et 'keda see ikka häirib, et ma siin ühe õlle võtan'. Olgu. Aga mind kui väikese lapse ema häirib kõvasti see, kui see sama vaba ja sõltumatu inimene koguneb teiste omasugustega kuhugi parki ja juuakse nii et ... on joodud. Et need vabad ja sõltumatud võtavad siis omale õiguse kõikimöödujaid kommenteerida, et nad jätavad oma rämpsu vedelema ja et parema puudumisel käivad oma vajadusi sealsamas pargis põõsaste vahel rahuldamas. Mind, vaba ja sõltumatut häirib see, kui bussid on täis neid 'vabasid ja sõltumatuid' kes haisevad nagu kolm aastat koristamata välikäimla, ropendavad ja tülitavad teisi sõitjaid. Mind häirib kui bussid-trollid-trammid on minu ja mu lapse jaoks ohtlikud.

Kas me oleme siis veel 'vabad ja sõltumatud' kui me saame omale õiguse käia pargis viina joomas? Kes on siis see inimene, kelle õigusi tuleks kaitsta? Vabadus ei ole õigus teha seda mis pähe tuleb. Vabadus on see, et sa tead, et sa võiksid teha seda mis pähe tuleb, aga teed seda mis on õige ja hea. Sellest vabaduse nüansist pole meil veel aru saadud ja nii kaua, kui alkoholijoovet käsitletakse endiselt karistust pehmendava asjaoluna (oh ära pane tähele kallis, ta on purjus!), ei ole lootustki, et midagi paremaks muutuks.

Mina, vaba ja sõltumatu inimene, mina, väikese lapse ema, arvan, et me ei peaks lubama tarbida alkoholi seal kus see ainult pähe tuleb. Mingid piirid peaks ikkagi olema.

Koera elu lugu

Keegi ei ole süüdi, ega ju. St. ma ei ole küll teab mis rohelise liikumise aktivist, eriline loomakaitsefanaatik ega muu säärane, aga.... sõna võtaks küll. Selle Kes-Iganes-Politsei-Prefekti koeraafäärist.

Täna oli "Päevalehes" ühel küljel jutt sellest, et prostituudiks hakkavad hingelt traumeeritud neiud. Ja sellest leht eespool jutt, et KIPP* ei ole küll kuidagi süüdi selles, et kutikas, kelle tema ostis selleks et oma tuttavale anda (kinkida??) sai rängalt viga ja sattus varjupaika. Ja politsei ei leidnud tal isegi mitte ostu-müügi lepingu rikkumise kohapealt süüd.

1. Koer (loom üleüldse) on nagu laps. Perekonnaliige, kellel on omad õigused ja kohustused. Ainult mõistust pole tal täiskasvanud inimese moodi antud, ka siis kui on täiskasvanud koer. Ikka looma moodi. Ja sellepärast vajab ta hoolitsust nagu laps. Seda enam, et ta ei oska öelda,mis tal vaja on ja kust valutab. Seda tuleb lihtsalt teada ja aimata. Nii nagu ristijalu keksiv väikelaps saadetakse automaatselt potile, nii peab väliste märkide järgi ära aimama, kas loomal on nälg või janu või on ta haige või tal on igav....

2. Keegi ei tule selle peale, et võtab lastekodust lapse (hooldusperena!) ja annab selle siis tuttavale. Et näh, kingin sulle lapse. Aga koeri-kasse-küülikuid kingitakse nii. Üldse teadmata, kas selline kink on oodatud, kas kingi saaja oskab kingiga ka midagi peale hakata. Kordan - loom on nagu laps. Talle on uues peres vaja EMA. Kedagi kes paitab ja karistab, õpetab reegleid ja mängib. Mitte peremeest, kes ei pane sedagi tähele, et koer on auto alla jäänud.

3. On elementaarne, et kui lepingus on kirjas, et asi tagastatakse eelmisele omanikule, kui teda vaja ei ole, siis.... Kurat,kes keelas KIPP-l kohe seletada,e t ta ostab kutsika kingiks ja anda tulevase omaniku kontaktandmed? Ja sama moodi selgitada uuele omanikule, et see, kes kutsika müüs võtab ta hea meelega tagasi, kui pere peab looma pidamist väga vastikuks ülesandeks.

Lõpuks veel see, et kuidas sa ikkagi käid külas inimesel, kellele sa kinkisid looma ja ei näe et loomal on seal halb??? Silmad kinni? Või oled ise samasugune, kellel on teiste kannatustest ükskõik? Et kuigi võõra peksmise eest tänaval pannakse vangi siis tegelikult ongi aktsepteeritud see, et kõik mis toimub kodu nelja seina vahel või oma krundi piires on igaühe eraasi ja seal ei tulegi moraalile tuginedes korda hoida? Kas lgp. koera saaja peksab kodus oma naist ja lapsi ka? Kas KIPP käib ajaviiteks vaatamas, et kuidas see toimub ja paneb ehk isegi lõbusale ajaviitele käe külge?

Raske see koera elu. Mõnel lihtsalt veab ja teised.... teised vist kadestavad neid, ma arvan.

-------------------------
* - KIPP => Kes-Iganes-Politsei-Prefekt

Miski hea pärast lõpetasin oma suvepuhkuse peavalu ja palavikuga ning selle puhkuse ajal jäigi Ädala tn. verd andmas käimata. Oli veel ilus plaan sel ndlal reedel minna, aga sest ei tule nüüd ka midagi välja.
Aga puhkus ise oli selline .... harju keskmine. Et sai Puhata. Ja kallimaga natuke koos olla (no ikka liiga natuke selleks et sest tüdida) Ja natuke lapsi karjatatud jne. Ja nüüd püüan kuidagi oma esimest tööpäeva õhtusse saada, sest sellise olemisega minust pole mingit töö tegijat. Lihtsalt ei ole ja kõik. Uni on ja pea lõhub pööraselt valutada ja mingit valuvaigistit mul ka kaasas ei ole. Noh nii nagu värskelt reipana tööle naaslule kohane ikka. Ok, andke minna, mina olen täitsa räbal.

Kena suve!

Niisiis. Seoses ilusate ilmadega lähen mina puhkusele. No võibolal et olen olemas ka vahepeal, aga võibolla ei ole ka.

PS. Kas siia kuidagi faile ka üles riputada saab või ainult linke? Oskab keski nõustada??

Ma ei loe eriti lehti. Ma vabandan seda sellega, et mul pole aega lugemiseks, aga tegelikult on lhtedes kirjutatav minu jaoks liiga häiriv. Esiteks on artiklid tihti keeleliselt kohmakad (Lätlane juhtis 6-promillise joobega autot. Kelle joove oli? Autol?). Teiseks on artiklite teemad sageli otsitud (uuring tuvastas, et alkohol omab olulist rolli alkoholimürgistusse suremises!). Kolmandaks on teemad valusad. Isegi mitte teemad, vaid .... inimesed, kes seal artiklites sõna võtavad ja arvavad.
Niisiis, eilses Postimehes räägitakse, et "Haaremit pidanud vägistaja läheb vangi". Miskipärast on võrguväljaandest välja jäetud see lõik, kus kod. Daki kaitsja, vene nimega meesterahvas, räägib, et tüdrukud kõik valetavad. Et nad ise tahtnud selle vanamehenässiga k***ida. No tere t**a. Et kuidas ikka saab rääkida ühe neiu korduvast vägistamisest sama mehe poolt samas kohas, et inimene ei läheks üldse kohalegi ju.
Olgu. Ma peaaegu annan sellele mehele andeks. Tingimusel, et ta ei tea, mida räägib. Et ta ei tea, mida tähendab hirm. Et sind tegelikult kuulutataksegi prostituudiks. Et kõik saavad teada ja.... Või et TEHAKSE prostituudiks. Selliseid kurbi lugusid on Eestis küll ja rohkemgi.
Aga võibolla see kaitsja sellepärast võttiski suu nii sõnu täis, et tema oli ka kuidagi seotud???

Ühesõnaga, ma saan aru, et advokaat peabki oma klienti kohtus kaitsma. Aga see sõnavõtu tsiteering lehe paberväljaandes (jaa! ma armastan paberil ajalehti lugeda!) jättis vastiku tunde. Et tegelikult me elamegi sellises riigis, kus keegi on teistest võrdsem. Kus võib rahus naisi vägistada ja veel uhke olla, et nad kõik nikuinii tahtsid ja nutsid puhtast rõõmust ja heameelest. Kus lastega tegelevad pedofiilid. Kus inimesed, kes on teadlikud kuritööst püüavad 'ohvreid säästa' ja sellest politseile mitte rääkida, selle asemel et tunda muret, seda sama asja kunagi enam ei juhtuks. Kõhe on, teate.

Aasta algas tapmistega. Nüüd on vägistamised. Mis järgmiseks?

Aeg maha!

Story on iseenesest selline. Istusin pikemalt tööl ja ei viitsinud siis ka kohe koju minna. Lovassin siis läbi linna. Käisin "Tallinna süda-kõrbe" imetlemas ja siis.... Noh, mõtlsin,e tlähen Stockmanisse, et seal on plaadipood jne. Ma tean küll, et see on seal jõle kallis, ma tean küll, et sinna on vastik ligi pääseda, aga keda see kotib, eks.
Muidugi läksin sinna väga konkreetset plaati otsima. Ja muidugi, ma oleksin selle saanud kätte 1 minutiga, kui oleks müüjalt küsinud. Ma tean küll, et see on minu enda isiklik probleem, et ma 'niisuguse mõtlemisega' olen, aga ma ei usalda eriti müüjaid. Seitsmel juhul viiest nad ei tea mida nad müüvad. üheksal juhul kümnest sobivad ostetavad riided ostjale nagu valatult, kuigi rinnust lotendab ja kõhu ümbert kisub. Ma lihtsalt arvan, et kui nad oleksid eriti targad ja pädevad, siis nad ei töötaks just sellel postil kus töötavad, vaid oleksid ammu omale midagi paremat leidnud. See selleks.
Plaadi nime ma ei teadnud. Esitajast ainult nii palju, et noh, need on need Rauno Pehka laulud. Sukeldusin peale mõningast kaalumist plaadiriiulisse P-tähe juures. Tulutult. Korraks kiikasin R-tähe juurde - ikka ei midagi. Tuulasin terve riiuli läbi. Noh, ma ei tea, kes on see ajuhiiglane, kes seal plaate tähestikujärjekorras ritta paneb. St ntks. Üllar Jörbergi oli nii Ü kui ja J-tähe all. JÄÄÄÄRe 'Oota' oli nii J- kui ka O-tähe all. Karl Madis figureeris ka nii Karli kui Madisena. Raimond Valgre. No seda rida võiks lõputult jätkata. Aga 'oma' plaadi leidsin ikkagi R-tähe alt (mitte A, kuigi ka seda võiks eeldada!). Lihtsalt esimene katse oli liiga pealiskaudne. Aga no tõesti ei tulnud selle peale, et esitajat tuleb eesnime järgi otsida! Dagö plaate ei hakanud silma, tea kas need olid D, L või S-tähe all reas?

Aga Pehka, Rauno "Aeg maha" on väärt kuulamine. Selline mõnus, unistajatele unelauluks.

Beebid

Duke uhkustab oma uue ja ilusa 'beebiga'. Et ilus hõbehall ja puha ja.... Noh, iga kord, kui ma majast mööda vantsin, siis ma otsin, et milline see küll olla võiks aga ei näe! Ainult vana ja teibitud seisab õuel. A muidugi, eks see tulene puhtast ebaprofessionaalsusest - ma olen pidevalt audit otsinud miskipärast. Peab vist igaks juhuks pildid välja trükkima ja minema siis üks haaval kontrollima, et milline neist see õige seal võiks olla ;)

4444

Selline number õnnestus tabada kaunterilt kell 13:17 Eesti aja järgi. Jõle ilus number mumeelest :) Nii et, kes sa olid 4444. lugeja, võid omale kakaod osta oma raha eest et minule mõeldes juua :)

Mõni on juba lapsena selline... asjalik. "Täiskasvanulik" või "vanainimeselik" on see, mida siis suured pooleldi halvustavalt selle lapse kohta ütlevad. Mõni saab täiskasvanuks kiiresti. Siis enamasti on selle põhjuseks raske lapsepõlv või ka lihtsalt keeruline elukäik. Mõnel võtab täiskasvanuks saamine rohkem aega ja mõni .... Olgem ausad, mõni ei saa iial täiskasvanuks.

Noh, see ütlemine, et "Mis sa torgid sitta, läheb veel haisema!" vastab ikka tõele küll. Võtsin NVl ette, helistasin oma lapse isale. Et istuks maha, räägiks oma suhted selgeks ja suud puhtaks. Et mida keegi valesti tegi ja millal siis tegelikult kogu suhe otsa lõppes.
1. polnud ta üldse Talinaski. Külas oli. Oli hämmingus ja võibolla koguni et solvunud, kui ma ütlesin, et mai teadnudki et tal laps on ja et olgu siis edasi meestes või naistes, kuidas parasjagu rohkem meeldib.
2. oli ta väga häiritud, kui ma ütlesin, et tahaks kokku saada suhte lõpetamise eesmärgil. Et kas ma polegi siis aru saanud,e t kõik on juba 6 aastat tagasi otsa saanud.
3. suutis ta mind jälle panna lolli olukorda. Et kui mina üritan rääkida sellest, mida ma mõtlen või tunnen või arvan, siis ma olen paha ja tüütu ja nõme.
4. jõudsin arusaamisele, et me vahel pole vist iial mingit mõistmist olnudki (kuigi tema nagu püüdis vastupidist väita).
Täiesti kasutu helistamine oli. Selle inimesega ei saa iial mingit normaalset läbisaamist olema enam. Tea, kas kunagi üldse on olnudki. Normaalset läbisaamist ma mõtlen. Pime järeljooksmine ei ole 'läbisaamine'.

Ja siis... Helistasin U-le. Rääkisin rahulikult ära, mis mind vaevab, et mida ma kardan, mida ma tunnen, millest mõtlen ja mida igatsen.
1. ütles ta, et ta on rahul ja õnnelik, et ma talle selle kõik ära räägin.
2. ütles, et tal on hea meel et ma talle meie probleemidest räägin.
3. oli tal hea meel, et ma ta hommikul kella poole 9 ajal üles ajasin oma kõnega.
Üleüldse oli TÄI-ES-TI erinev suhtumine. Mina ei tea millest see tuleb, et inimesed ikka nii erinevad on.

Lintsu kurdab. Lugesin ja mõtlesin korra, et 'ahh, rasedate värk!' ja siis jäin mõtlema. . . Et ega ma ise parem ei ole ;) Aina on kuhugi kiire. Hea meelega magaks ühe hea peatäie. Käiks niisama ringi natuke. Istuks koos oma kallimaga kuhugi kohvikusse maha ja lürbiks tassi (hirmkallist!) kohvi ja vaataks lihtsalt silma. Räägiks, räägiks, kuulaks, räägiks. Igasugustest Asjadest. Ja iga kord busile kiirustades tuleb ehmatusega pähe, et näe, jälle jäi aega napiks. Et vaevalt sai natuke koos olla, kergelt kallistada, kui juba jooksed jälle kuhugi, keel vestil, ja ainsaks ühenduslüliks on Telefon.
Kurb.

Unine kolmapäev

Noh. Võiks ju kõik halva ilma ja ei tea mille süüks veel ajada, et hommikul maast lahti kuidagi ei saa ja hea meelga magaks 9-ni (hariliku 6-st tõusmise asemel), aga... Ei saa salata, et suures osas on minu unistes homikutes süüdi .... pikaleveninud õhtud. Pikad õhtud, kui veel tunde saab telefoni piinatud ja kalliga räägitud. Päevasündmustest ja elust üldiselt ja oma unistustest ja .... Noh, kui 'normaalsed' armunud vahivad üksteisele andunult silma ja räägivad totrusi, siis meie räägime telefoniga. Tunde ühte jutti. (mdx on praegu Simpeli kampaania, et alates 2. kõneminutist tasuta kõne. Väga soodus minusugustele ;) a see selleks). Ma ei ole iial kellegagi nii palju telefoniga rääkinud kui oma kallimaga alates meie tutvumisest, tead :) Ja öösel tulevad harilikult kõik olulised mõtted pähe, mida tahaks öelda, mida tahaks teada, mida tahaks läbi arutada. Ja siis avastadki ehmatusega, et kell on juba üle südaöö ja hommikul on vaja vara tõusta. Endal 6-st ja teisel inimesel veelgi varem. Minu kõrges vanuses (:p) on 6 tundi und kaugelt liiga vähe. Ja mõned inimesed teevad äraelamiseks TÖÖD. Mitte ei istu kontoris.

Sa oled liiga kallis selleks, et sind igasugustesse jamadesse mässida

Selle nimi on vist "usaldus". Või milleks muuks nimetada tõika, et sa tunned et võid rääkida mida tahes. Või siis rääkimata jätta. Teha, mis pähe tuleb aga samas ka kõik selle tegemata jätta. Sa võid rääkida oma kallimale, kuidas sa meestes käid ja õhtuti naabrimehe juures nukrutsemas käid ja siis.... Öelda, et tegelikult sa ajasid udu ja sa ei teeks iial midagi sellist. Sa võid helistada oma kallile ükskõik millal.... ja samas ka täiesti helistamata jätta. Sa võid oma kallimat õrritada ja kiusata (just täpselt selle piirini, kuhu see lubatud on), aga sa võid selle ka tegemata jätta (nii et ta ise ei teagi, et sa midagi tegemata jätsid). Sa tõesti võid teha mida tahad. Ja sa oled raudselt veendunud, et see mida sa teed ongi see mida sa teed. Et keegi ei halvusta sind selle pärast, kui sa ütled tasakesi "ma armastan sind!" ja et keegi ei hakka närviliselt su telefoni mälus ja käekotis sorima, kui sa selle ütlemata jätad ja mingeid lugusid oma (olematutest) seiklustest pajatad. Mingil hetkel hakkad lihtsalt hindama vabadust olla tujukas, jutukas, ärritav, hooliv, hoolitsev, vaikiv, õrn, .... vabadust olla naine.

Tööl

Tegelikult on hea igasuguseid kirjatükke üllitada, kui sul on head kolleegid, posittivne suhtumine, moraalne tugi ja väga head spetsialistid abiks. Ja kõik ühes isikus. Kunagi kui ma pensionile lähen, siis ma avaldan oma kogutud teosed riigiametnikuna. Et mida ma olen kokku kirjutanud.

Miks on nii...

... et madala iibe teemadel võtab reeglina sõna lastetu.
... et aborte tahab keelustada (üksik?) meesterahvas.
... 'hirmast pimedast metsast' kipub rääkima see, kes pole kunagi pimedas metsas olnud.

jne jne

Abortide vastastel on alati varukast võtta argument, et 'mõtle kui palju lapsi selle pärast sündimata jääb, kui nüüd kõik kokku liita....!'. Aga kas mõni on mõelnud ka sellele, et 'aga kui palju naisi nurgataguse abordi tõttu surma saaks, kui need oleks sootuks keelatud või ainult ränka raha nõudvad operatsioonid?!'. Miks on nii, et laste(tuse)st rääkides on alati naine see paha, kes pere planeerib ja ei taha omale 7-t jõnglast sapap jooksma? Naine on see paha, kes ei taha, ei viitsi karjäärinimel rabeleda. Naine lihtsalt ei sünnita, kujutate pilti! Aga vot ei sünnitagi! Ei käsu peale ega ka mitte relvaähvardusel! Selleks peab olema kindlustunne. Mitte ainult 50K raha sünnitoetust. (Üldse suht aegunud mõte, et sünnitoetus kedagi eriliselt loksutaks peale rahaahnete lapsevihkajate!) Selleks peab olema kindlustunne, et pere (jahh! nüüd juba pere mitte naine üksi!) saab hakkama ka sisi kui laps on aastane, seitsmeaastane, 16-aastane, 21-aastane. See mingine X-summas sünnitoetust ei korva seda, et hiljem tuleb rabada naguhull, sest kui 1 inimene elas hädapärast ära 2,5K rahaga kuus, siis 2 inimesele jääb väheks 2,5K + 150.- krooni kuus.

Jahh. Ma arvan küll,e t meil diskrimineeritakse naisi. Mitte niivõrd palkade ebavõrdsusega või et naisi on vähem automehhaanikutena tööl. Meid, naisi diskrimineeritakse suhtumisega, et "Te ju olete naised, te pealte Eestile järelkasvu tootma! Te lihtsalt ei tohi mõelda sellele, kuidas 10 aasta pärast ära elada, peate kohe, praegu, täna elama nagu kerjused ja peksukotid. Peategi olema 10 aastat järjest rasedad või äsja sünnitanud! Te peategi rabama komel rindel, et 5 töökohta + kodu + lapsed. Ja üleüldse, miks te virisete! Meil on demokraatia ja võrdõiguslikkus! Kõigil on õigus olla rõhutu, ainult et teie, naised ja emad olete meist kõige võrdsemad, sest meie, mehed arvame, et eesti rahvas sureb välja kui teie end ära ei tapa sellekõigega!"

Ok, tige, kibestunud ja terav. Paras siis meile, et me sellist suhtumist lubame ja isegi soosime kohtai.

Jalajälg

Niisiis, leidsin lingi. Kõige müstilisem kogu loo juures on see, et täpselt ühesuguseid vastuseid andes vajad sa täiesti erinevalt maa pinda enda ära elatamiseks ja vastavalt sellele ka vajaks inimkond erinevalt maakerasid, et ära elada. Niisiis, test:

Algandmed: ma olen 21-35 aastane, naine, söön väga palju loomseid saadusi (liha, munad, piimasaadused. Arvatavasti kuulub siia ka vorst), meil on leibkonnas 4 inimest, sööme enamasti pakendamata, kohalikku toitu, elamispind on ~60 m2, kortermaja, majas on elekter, sõidan ühistranspordiga ~150 km kaugusele nädalas, mootorratta ja autoga ei sõida, käin palju jala, aastas tuleb mul 3 lennukilennutundi.

Tulemused:
Soome: Toidu tootmiseks kulub 1,8 ha; liiklusele 4,2 ha; elamisele 0,6 ha; kaupadele/teenustele 4,2 ha; kokku 10,8 ha. Kohalik keskmine (Soomes siis) on 8,4 ha/inimese kohta. Kui kõik elaksid nagu mina, siis oleks vaja 6 planeeti, et inimkond ära elaks.
Poola: Niisiis, Toidu tootmiseks (vastused on TÄPSELT SAMAD!) kulub 1,2 ha; liiklusele 0,2 ha; elamisele 0,4 ha; kaupadele/teenustele 0,7 ha; kokku 2,5 ha. Kohalik keskmine on 3,7 ha/inimese kohta. Kui kõik elaksid nagu mina, siis oleks vaja 1,5 planeeti, et inimkond ära elaks.
Venemaa: Toidu tootmiseks kulub 1,2 ha; liiklusele 0,2 ha; elamisele 0,5 ha; kaupadele/teenustele 0,8 ha; kokku 2,7 ha. Kohalik keskmine on 4,5 ha/inimese kohta. Kui kõik elaks nagu mina, siis oleks vaja 1,5 planeeti, et inimkond ära elaks.

Niisiis. Kui ma elan Soomes, siis ma lihtsalt riigi nime pärast olen keskkonnale ohtlikum kui Venemaal või Poolas elades??? Lihtsalt riiginime pärast?? Minu meelest on test jabur. Kas Soomes jala käimine saastab rohkem kui Poolas? Kas lennuk Sooomes on keskkonnale ohtlikum kui lennuk Venemaal?? Segane värk muarust.

Lisa: Ükskõik millise teise riigi andmete järgi olen ma VÄGA KOKKUHOIDLIK INIMENE, ainult mitte Soomes, kus ma olen kõvasti üle keskmise raiskaja. Kas keegi seletaks selel mulle ära kuidagi???

Aeg

Tegelikult on nii, et igasuguste muude intiimsete isikuandmete hulka on käesolevaga arvatud ka kellaaeg. Et ei ole siin midagi, et muudkui vaatad oma mobiilipealt mis kell on. See on ilmne (põhiseaduslike inim)õiguste eiramine! Kellaaja vaatamiseks on käekell, või arvutikell. Telefonid, sh. mobiil telefonid, on ikkagi ainult helistamiseks.

Ja nii ongi, et mu kell näitas vapralt kellaaega 9:14. Kolm (3!!) tundi järjest. Sellele järgnes kellaeg 12:17, 50 minutit järjest. Samas kui minna menüüst kellaaega sättima, on seal 'ajamärkimise' sektsioonis õige aeg kirjas.

Mu vaene vana, aastaid ausalt (või siis natuke vähem ausalt) teeninud telefon vist tahab pensionile minna. Ja minul, laristaja nagu ma olen, ei ole raha, et uus, noorem ja värskem 'toru' omale hankida. Et millega saaks pilti teha, telekat vaadata, mis keedaks ja kooks ja küpsetaks ja klopiks hommikul padjad ka voodis kohevamaks.

Kurp!

Lisa: Nojahh. Moblakell näitab kangekaelselt seda aega, mida ta näitama on panud: kui 15:25, siis 15:25 see ka olgu, mitte et ntks 15:39 või midagi muud muutuvat ;)

Tulevikuplaanid

Õigemini... plaanitused. Ma pidin peaaegu tegema selle vea, et räägin kolleegile oma tulevikuplaanidest. N.ö. lähituleviku plaanidest. Mida ma plaanin teha aastapärast, kus olla jne. Õnneks tal on palju tööd. Liiga palju tööd, selleks et minu jutualustamist välja kannatada. Pealegi - ma ei ole kindel, et need plaanid teoks saavad. Et need konkreetsed plaanid üleüldse kunagi teoks saavad. Sest mina kardan ja ma pole valmis. Tema kardab ja on veel vähem valmis. Ja elada pole ka kuskil mujal kui selles majas, mis on 'sent surmaga võlgu aga kokku lükata ei või, sest siis jääb päris kuuse alla elama'. Ja tulevik on endiselt tume.

Raudne Leedi.... Vist

Your Element is Metal

Your power colors: white, gold, and silver Your energy: contracting Your season: fall You are persistent (and maybe even a little bit stubborn). If you see something you want, you go for it. You have a lot of strength, and it's difficult to get you down. Very logical, you tend to analyze everything going on in your life.

What Element Are You?

"Asi ei ole "Kõik puhuvad" kampaanias vaid suhtumises"

Õige ta on, Duke. Asi ON suhtumises. Seda, et meil telefonikõnesid pealt EI kuulata või et minu (e-)kirju EI loeta, ei ole üldsegi mitte tõestatud. Tavalised kirjad näevad tihtipeale küll postkastis nii välja, et nagu oleks lihtsalt kobalt avatud-suletud.

Tõsi, pidev kontroll viib välja politseiriigini. Aga antud juhul ei ole ju tegemist PIDEVA KONTROLLIGA. Tavaliselt on neid "Kõik puhuvad" reide isegi raadiost eelnevalt teatatud, et sel-ja-sel-kuupäeval toimub seal-ja-seal-Eesti-otsas. Ja on inimese vaba valik kontrolli sattuda. Tegelikult. Või siis mitte sattuda.

Aga bussis kontrollitakse ka pileteid, kohe lauskontroll on ja ei teatata isegi ette, et 'täna on Falcki reid 10. liini bussis kell 8:00-11:30'. Et piletikontroll on ikka hullem inimõiguste piiramine siis ju?! Piletita sõitjate kohta öeldakse, et tegemist on 'sõiduvarastega' ja et nad olevat väga ühiskonnaohtlik kontingent. Nende leidmiseks kontrollitakse KÕIKI bussis viibijaid. Kuigi 1 sõiduvaras ei ohusta kuidagi ülejäänud reisijate turvalisust vms. Aga puhuda ei tohi, sest see olevat ebainimlik ahistamine, kuigi purjuspäi roolikeeraja tõttu on otseselt ohus tema enda ja kaasliiklejate elud.

Tegelikult paraneb asi sellest hetkest, kui meie kallid meediatähelepanukeskpunktis olevad isikud (poliitikud, ärikad, pankurid, näitlejad jm. 'prominendid') hakkavad täiesti üheselt rõhuma karskete eluviiside propageerimisele. Et põhimõtteliselt mingit 'kraadi-jooki' ei tarvita, et demonstratiivselt puhub enne sõitmahakkamist alkomeetrisse, et kõik näeksid - olen kaine!! Kui avalikult tehakse selgeks, et purjus olek on OUT ja kainus IN, siis muutub ka üldine ühiskonna suhtumine. Nii kaua, kui iga poliitik on purjuspäi roolikeeramisega vahele jäänud (ok, peaaegu iga...), kui meil propageeritakse Jan Uuspõllu mängitud Sinist Esmaspäeva (kuigi tal endal vast polegi alkoholiga probleeme, aga vblla et on ka), ei muutu midagi. Inimesed käituvad eeskujude järgi, olgu need millised tahes.

Palve

Säärase kirja saatsin ka Postimehe lugejaveergu. Näis, kas avaldatakse ka.

Lugesin ajalehest, et "Kõik puhuvad" kampaaniad tuleb ära keelata. Et see piiravat inimõigusi ja ahistavat autojuhte. Vähemalt justiitsministeeriumi ametnike arvates. Samas polevat ükski autojuht oma õiguste rikkumise pärast protesteerinud. Sellega seoses on minul, liiklejal küsimus. Kelle inimõiguste pärast ikkagi muretsetakse? Kellel on inimesena rohkem õigusi, kas kainel liiklejal kes hukkub või sandistub purjus juhi roolitud auto rataste all või purjus juhil kes peab ahistavaks korra 'torusse' puhuda? Kas minul, minu lastel, minu vanematel, sõpradel-tuttavatel polegi põhiseaduslikku õigust elada normaalset elu? Kas meie, kes me ei riku seadust peame kannatama mõne seaduserikkuja inimõiguste pärast?
Sama loogika järgi tuleks keelata ka ühistranspordis piletite kontrollimine, kuna see piirab inimeste õigust vabalt liigelda. Hommikul tööle tõtates aga rikub minu kohustust õigeks ajaks tööle jõuda.
Ma arvan, et ÜKSKI seadusekuulekas inimene ei pane pahaks, kui teda kontrollitakse nii igaks juhuks. Pahaks paneb vaid see, kes kardab ise "vahele jääda" ja püüab seetõttu esimesel võimalusel reegleid muuta, et seda ei juhtuks. Avariisse sattunu jaoks ei ole ju vahet, kas avarii juhtus pühapäeval või kolmapäeval, tipptunnil või öösel. Ka see mitte, kas avarii põhjustanud juhi veres oli alkoholisisaldus 0,2 või 2,0 promilli. Temal ja ta lähedastel on tempel igaveseks. Mälus, kehal, pildialbumis. Palun ärge lõpetage puhumiskampaaniaid, meil on niigi liiga palju alkoholisurmasid!

Lapsesuu...

-Tead, emme. Ma olen nii unine alles, mul läheb lasteaias alles siis uni ära kui ma mängima ja jooksma hakkan. Ja kui ma lõunaunest tõusen päeval, siis ma olen ka alati nii unine alles. Sellepärast ma ei tahagi üldse magama minna, et siis kui ma üles tõusen, siis on alles uni!

Ja mina, paha emme, andsin korralduse, et laps kella 6-ks koju toodaks 'lõbutsemast', et saaks ometi teise varem voodisse, siis on hommikul tõustes vähe reipamas tujus.

Sunset

You Are Sunset

Even though you still may be young, you already feel like you've accomplished a lot in life. And you feel free to pave your own path now, and you're not even sure where it will take you. Maybe you'll pursue higher education in a subject you enjoy - or travel the world for a few years. Either way, you approach life with a relaxed, open attitude. And that will take you far!

What Time Of Day Are You?

Untsuläinud reede

Noh, täielikult untsuläinuks seda lugeda ei saa.Natuke läks ikkagi korda ka. Aga alustame ikka algusest, eksoleju.

Kõigepealt unustasin homikul asju pakkides omale Aabitsa kotti pista, nii et VVH ilutseb ainult baasis, aga mitte minu isiklikus kirjanduses. Õnneks krabasin kaasa hulgaliselt süüa, et niikuinii kuskile sööma ei saa vahepeal.

Siis selgus poolest päevast, et tööl on .... jamasid. Suuri Jamasid, mille adekvaatseks lahendamiseks on hädasti vaja juristi abi. Selle juristi, kes vaikselt majast välja lipsas ja mobiili kaasa ei võtnud. Nii et terve maja oli tagajalgel, sest kõigil tekkisid ootamatult probleemid. Kui ma ta siis õhtul lõpuks kätte sain, oli probleemide lahendamiseks juba liiga hilja.
Isegi aknapesijad ei ilmunud reedel välja vaid pidi tulema (ja tegelikult ikak tulid ka) alles pühapäeval meie aknaid küürima.
Kuusikule maküüti ei leidnudki ja kõige lõpuks ei saanud ma VVHd kohe, esimesel katsel tehtudki. Ja teist korda õhtupoolikul katsetada ei saanudki. Niisiis jäin koolitust veel kuulama, et mis ma lennuväljal teen, kui ma 1. sinna ei saa ja 2. seal hüpata ei saa.

No igatahes. Ma arvan, et kui mind oleks kergelt 'läbi lastud', ei oleks ma küll enadale nö. elu lõpuni andeks andnud, kui midagi juhtunud oleks. Ja ega koolitaja ka endaleandeks poleks andnud, ega ju. Aga koolitust oli põnev kuulata. Hoopis põnevam kui suurt kevadist korduskoolitust. Selle vist teevadki põnevaks need 'mudilased' oma huvitavate küsimustega.

Hakkasin mõtlema, et see koolitus oli mõnusam,kui 'minu' kursus möödunud aastal. Rahvast vähem jne.
Igatahes kell poole-öö-ajal tegin uuesti VVHd ja sain seekord isegi hakkama. Kuidagi lihtsalt tead äkki, et mida sa võiksid teha. Lihtsalt tead. Kuigi 'luuletus' läheb segi, teavad käed ise, mida teha, kui mingi jama peaks juhtuma. Ja pärast VVH sooritamist on natuke sama moodi tunne, kui peale hüppamist. Kuigi kõik ON ohutu. Sa lihtsalt elad nii situatsiooni sisse. Sa lihtsalt pabistad, nagu ikka enne eksamit. Ja tunne on selline, et on .... Tunne.

Nostalgia e. veel "lantimisest"

Seda 'näkkab paremini' juttu uuesti läbi lugedes, meenus üks igiammune jutt. Nii igiammune, et siis Cafe jutukat veel ei olnud ja Random oli 'kuum', rohi oli veelgi rohelisem, Peedu meelitas rahvast lennuväljale ja reede õhtuti oli Tehases happy hour ning talina-jutukalised kogunesid seal ja mängisid piljardit. Õigemini veel ammusem aeg. Kui internett oli veel noor ja süütu ja sealt võis ka ilma kindlat viidet teadmata midagi natuke leida. Aga natuke hiljem ajast, kui koolis öeldi, et arvutiõpetust pole keskkoolilastele vaja, aitab masinkirja kursusest küll. Aga see selleks.

Üks sõber rääkis, kuidas ta kursavend oli jälginud, kuidas jutukas neiudele 'keelt kõrva aetakse' ja teatanud veendunult, et "internetist naise otsimine on ikka nõme küll!" Ja siis aastake või nii hiljem rääkinud kuidas tema Puhhi jutukas leidnud mingi täitsa toreda tibi ja....

- Seda et... internetist naise otsimine pidi ju nõme olema...?
+ Nojahh, on küll aga.... ta on täitsa huvitava jutuga....
- Et ikakgi otsid naist jutukast????
+ No mine tea, äkki ikkagi näkkab?!?!!

Inimene, kes Sa seda mulle kunagi rääkisid, tea et ma ei ole Sind unustanud. Tea, et need olid mu elu ilusaimad aastad ja kui mul üldse millestki olnust kahju on, siis sellest, et ma kunagi selline jobu olin :) Ma tean, et Sa seda siin ei loe, aga "äkki ikkagi näkkab", eks. Elu on kiira-kääraline ja võibolla me kohtume veel kunagi, et ma saaksin Sulle seda kõike päriselt ka öelda.

Elu on ilus, ilmast rääkimata!

"Mis sa nii tagasihoidlikult.... Ikka kõvasti tuleb räusata, et 'te peate mind kohale viima või muidu...'!"
"Sa pane ikka telefoninumber ka, siis näkkab paremini!"

St. kommentaarid minu katsetustele listis transporti leida. Tea kas järgmine kord peab pildi ja strateegilised mõõdud ka ära märkiima, et paremini näkkaks??? Krt., nagu otsiks meest tutvumiskuulutuse kaudu, aga mitte küüti lennuväljale ja tagasi. ;)

Aga lõpuks oli selline tunne, nagu oleks elus. Et magasid terve pika talve, siis tegelesid paar sooja kuud ärkamisega ja siis ühel hetkel oled ärkvel, reibas, valmis tegudeks. Teate, elu on ilus!! Ja kui korra jälle kõigi oma hirmudega taevast alla pudened, siis tead et sa oledki päriselt olemas. Või nii umbes. Et sa tunned PÄRISELT hirmu, et sinu elu sõltub just nimelt sinust endast, et tegelikult sa saadki lennata, nagu sa lapsepõlves unistasid. Või noh - peaaegu nii, nagu sa unistasid.

ELU ON ILUS, TEATE!!!

Veel auto juhtimisest

Ükskord ma küsisin U käest, et kas ma kujutasin seda ainult ette või äitas tõesti mööduv auto peale tagasireastumist korraks vasakut suunda. Tema noogutas, et jahh, äitas küll, et see olevat puhtalt viisakusest. Et tema näitab mööda sõita soovijale, millal on hea aeg möödasõiduks ja tema pärast siis näitab korraks vasakut suunda või ohutulesid. Tänuks. Ja tema, st möödasõidetav, vilgutab ohutulesid vastu, et on aru saanud. Nagu "pole tänu väärt" või nii. Hiljem olen jälginud, et just nii ta tebki alati. Ja teised juhid vastavad ka nii. No 2/3 ulatuses.

Peale U.ga ringi liikuma hakkamist (tuttavaks saime ikak mitu kuud enne kui 'käima' hakkasime!) olen saanud endale külge kombe ülekäiguraja ees seisma jäänud autodele tänuks viibata. Et miks ma ei peaks tänama, kui teine inimene on viisakas. Eile oli esimene juhus, kus autojuht vastu viipas, et ta on aru saanud, et ma 'aitäh' ütlen. Selleks on kulunud pea aasta kannatlikkust, et sattuda korra Tallinnas viisaka juhi peale!

Sellega seoses - autojuhid, olge viisakad, nii omavahel kui ka teistega "suheldes". Seda on lihtsalt armas ja hea kõrvalt vaadata, kui tead mida otsid :)

Kas te söötsite lehmi lusikaga või???

Nojahh. Ema küsis mu käest hommikul, et kes mu käed kriimuliseks tegi. Ma talle ütlesin, nagu asjalood olid, et Ise tegi. Tema küsis veelkord, et kas ma kaklsein U-ga või. Mina vastu, et "Jahh, muidugi! Ei, okastraat kraapis." Pärast küsis piiga minu käest vaikselt, et miks me U-ga kaklesime. Ma siis püüdisn seletada, et me ei kakelnud. Et ma aitasin tal okastraati aiast maha kerida. Ma ei tea, kas laps jäi mind uskuma või ei.

Aga NV oli meeldivalt töine. Okastraat okastraadiks (Kas see oli okas või traat mis sind kriimustas??). Igatahes sai vaene noormees järgmisel päeval ema käest pragada, et naisel meestetööd teha lasi. Järgmiseks tuleb kindlasti avaldus selle kohta, et mehed ei tohi süüa teha, nõusid ja pesu pesta ja koristada, sest neid on ikka alati naiste töödeks loetud. Kuigi minule meeldivad U tehtud söögid rohkem, kui need mis ta ema teeb, aga mitte selles pole point. Minu meelest on nõme jagada töid naiste ja meeste omadeks. Sa kas saad mingi asjaga hakkama või ei saa. Sulel kas meeldib seda teha või ei meeldi. Minule ntks meeldis võsas okastraadiga ragistada.
Pühapäeval oli tegevus "Sõnnikuvedu'06". Noh pealkiri selline. Ma arvan, et kui me oleks U.ga kahekesi olnud, oleks ta üsna mitut mürgist kommentaari kuulnud kogu loo kohta. Alates lehmade kingade, heinapalli nööri ja traadiga toitmisest lõpetades sellega, et seal põllul tundus justkui juba mulda olevat. Nimelt oli seal hunnkus sujuvalt esindatud pea kogu tekkidavõiv olmejäätmete spekter. Lisaks oli 2/3 kogu kupatusest aja jooksul kõdumullaks saanud ning see mis oli veel sõnnikustaatuses, s.o. lagunemata, oli keskelt jääs. Nüüd piirdus kogu küsimustesadu ühe põhjapaneva küsimusega, et kas nad pidasidki lehmi kruusa allapanul, et seal nii palju kive hulgas on ;)

Igatahes oli nii, et pühapa ütles 'ämmakandidaat' mulle aitähh töö eest ja et selliseid hulle polevat tema veel näinud, kes Talinast kuskile maale tööle käiks. Vist oli tunnustusena mõeldud. Ma vähemalt loodan nii.

Kaassõitja mured

Lugesin Sinisilma autondusest ja sis tekkis mõte et.... Kas see on siis tõesti usalduse märk autojuhile, kui ta kõrval sõitja norinal magab? Mina ise püüan alati kramplikult ärkvel püsida, et noh, äkki vaja sohvrit vestlusega turgutada teepeal või nii. Minu meelest näitab head sõidustiili pigem see, et keegi ei kätsu kogu aeg kõrval, et 'miks sa nii tegid?!' või 'jalakäija tuleb ju üle lasta!' või 'siin pead ikka teisest reast minema ju!'. Ja kõrvalistujas tekitavad ülevoolavat usaldust ja heakskiitu just nimelt see, kui sohver ei küsi, et 'aga kuidas ma siit edasi saan' (kui märgid näitavad selgelt kuhu keerata!) või ei üritata vasakpoolsest reast parempööret teha jne. Samuti elementaarne autojuhiviisakus ning rahulik juhtimismaneer.

Ntks ühega oma ülemustest koos sõites olen alati krampis. Kord tegi ta parempööret vasakpoolsest reast. Siis ei leia märkide järgi üles, kuhupoole keerama peab. Ei tunnista käsipidurit seismise ajal ja korra on auto käivitades kohalt hüpanud, sest käik oli ju sees! Vihmaga sõites plõksib närviliselt kojamehi käima-seisma-käima-seisma. Ühesõnaga tekitab oma (näilise?) saamatuse ja närvilisusega kaassõitjates totaalset paanikat. Teine ülemus sai korra sellega hakkama, et kurtis kuidas suurte veokite taga on ikka nii paha sõita - ei näe mis ees toimub ja pillib aknad pori täis jne. Samas kui siis üks ette jäi, trügis talle nii sappa, et kui see oleks ees pidurdanud, oleks me kõik kutud olnud seal all. Selliste juhtidega ongi ohutuim lahendus sõidu ajal magada.

Kuum teema

Kuigi ma ei ole tänaseid lehti näinud ega uudiseid kuulnud (peale hommikul 7-te uudiste), paistab, et tänane suuruudis on "mõrv" pangapealses elurajoonis. (No hull lehm ka, see peaks õhtul AKs olema jälle).

Paistab et tubli 99% inimestest peab idiootlikuks väidet, et hädakaitse puhul ei tohi liigseid vigastusi tekitada. Et nagu peaks eelnevalt olema kokkulepitud sissetungijaga, et teda võib ainult lauajalaga vastu pead lüüa, aga noaga suskamine on keelatud. Samas võib tema kasutada kõiki vahendeid. Et nagu lihtsalt duellil?!? Aint ilma reegliteta. Ma ei kujuta ette, kuidas ma ise käituks situatsioonis, et võõras mees peksab akna puru, ronib aknast sisse, lällab korteris ringi ja siis (peale seda kui märkas laste mänguasju maas!) hakkab lastetuppa tuigerdama. Kas ma pean talt veel küsima, et äkki ta tahab mu lapsukestele head ööd soovida? Kas ma pean eeldama, et ta niikuinii tahab mu lastele unelaulu laulda ja õhtumusi anda või ma võin eelnevat käitumist arvestada ja eeldada, et ta kavatseb seal edasi märatseda sealhulgas lastele vigastusi tekitades???

Ma saan aru, et kõne häirekeskusse, kus öeldakse, et autot lõhutakse, ei ole kõrge prioriteetsusega. Aga kui helistatakse juba teist korda ja öeldakse et märatseja hakkab majja tungima, kas ei võiks siis KOHE asja lähimale patrullile suunata???

Tavaliselt ma artiklite kommentaare ei loe. Seekord lugesin. Teema on lihtsalt selline, et tahaks teada, mida 'teised' asjast arvavad. Jutt et uuselamu soetanu on rikkur ja talle tuligi kallale tungida ületab tugevalt minu valuläve. Samuti see, et inimene ei suutnud häirekeskusele pidevalt online-ülekannet toimuvast organiseerida ja kolmas kõne oli 10 minutit peale teist. Kas oma kodu omamine on rikkuri tunnus ja nn. normaalsed inimesed peavadki viiekesi 49m2 suurusel pinnal elama??? Kas mõni inimene ehk arvestaks sellega, et aga äkki oli 'mõrtsukas' ise shokis?? Et majaperenaine oli shokis ja värises lastetoa ukse ees? Et tegelikel kannatajatel käed värisesid nii palju, et ei suutnud telefoni nuppudele pihtagi saada ja naabrid polnud veel kohale jõudnud (aprilliööd on siiski veel tiba jahedad, et öösärgiväel üle õue naabritele appi tormata!).

Kallid politseiametnikud. Võtke end kokku ja saage aru - sel hetkel, kui sa pead tegutsema, ei ole sul aega mõelda, et malmpanniga vastu pead löömine on oluliselt humaansem, sest sest pärast tuleb seda ajukahjustusega debiilikut veel astaid 'voolikute küljes' pidada, sest lahtiühendamine oleks ebainimlik mõrv. Saage aru, et ka jänes muutub metsikuks kui ta on nurkaaetud ja koer on valmis oma poegade nimel ka armastatud peremehe tapma. Laste elu ja turvalisus peaks olema kõige alus. Kui laste turvalisuse ja elu tagamine on kuritegu, siis mina annan alla. Siis räägitagu kui palju tahes eestlaste väljasuremisest ja naiste kohusest lapsi sünnitada et rahvus säiliks, mina kavatsen hakata tegema just mittesünnitamise propagandat. Keegi ei 'tee' lapsi selleks, et mõni kaak neid lihtsalt tänaval või omas kodus voodis ära tapks. Lapsed peavad elama, olema õnnelikud ja vabad ja saama kasvada ja õppida, et nad kunagi ka suureks kasvaksid, oma vanemate rõõmuks ja uhkuseks.

Ega ma nii paha inimene olegi...

... et mind peaks mingi mtü oma aastakoosolekul personaalselt ära mainima. erinevalt minu kolleegist ja minu ülemusest. Esimene on lihtsalt paha ja teine olevat neljasilma vestlustes pipar. Ma tundsin end hästi ausaltöeldes. Ootamatult hästi. Ja ilma oli igati super ja kevadele sobilik: sini-selge taevas, kõrvetav päike, linnulaul ja esimesed paiselehe õied. Mis sa hing veel oodata oskad!

Ma võitsin. Bingo lotoga 100 krooni puhtalt kätte. Minu elu suurim loteriivõit, kui oma kallimaga kohtumist mitte arvestada ;)

Lapsed on lahedad :)

Niisiis. Terve pika tee koju tagasi käis arutlus teemal 'millist looma omale koju võtta'. Hamstrid ei sobinud, kuna nad kolistavad öösiti (minu valgustav vahemärkus:) ) oma jooksurattaga ja ei lase magada. Koer ei tulnud kõneallagi, sest ta 1. närib jalanõusid ja 2. tuleb temaga kolm korda päevas ´a 2 tundi jalutamas käia. Kassid oleks muidu olnud väga asjalik ettepanek, ainlt et isased kassid pissivad igale poole ja emastel on iga 2 kuu tagant 6 poega ja neid pole kuhugi panna ju. Steriliseerimise varianti ma igaks juhuks välja ei käinud, iseenda ja kodurahu huvides ;) Üle jäid jänesed. Et väike armas jänkupoiss. Konkreetne otsus oli, et peab olema tumehall (emme, mis värvi küülikud sulle kõige rohkem meeldivad??? Tumehallid ja beezhid!) ja siniste või pruunide silmadega. Minu jõuetule vastuväitele, et 'aga vanaema ja vanaisa...??' tuli kiire vastus, et "Sa emme ära muretse, küll ma vanaema ja vanaisa pehmeks räägin!".

Kodus hakati oma jänesejutuga pihta. Et tema magab põrandal ja jänku siis saab tema voodis elada ja .... No kogemata tuli jutt ka väga otse ja konkretselt ja vastus tuli kiiresti. Et ega siis jänesed toas ei ela. Ja tüdruku suur loomaunistus oligi selleks korraks otsas. Aga ega ta minuteada ei jäta oma jonni, küll varsti on uus tegevusplaan välja mõeldud.

Psaiko-loogija

Noh. Ma leidsin, et mul vist on probleem. Või siis, et mul vist tuleb probleem, kui täpsem olla. Või noh, kui kõik hästi on, siis tegelikult probleemi ei ole ega tule ja ma lihtsalt kujutan seda ette.

Tähendab, et noh.... Kui mul veel piigat polnud, siis ma otsustasin, et lapse pärast ma ei abiellu. Kuigi, kui oleks palutud naiseks, oleksin ikkagi ..... Ma leidsin, et siis kui ta on nii 2-3ne, siis oleks paras. Et siis oleks see minu pärast, sellepärat et mind ennast tahetakse. OK. Kui piiga oli beebi mõõtu, siis polnud aega üldse mehe otsimisele mõelda ja lapse isa ei tundnud ka asja vastu huvi. Siis mõtlesin, et hiljem, kui ta on juba 'suur', siis on aega küll.

Ja nüüd...... Nüüd ma kahtlustan, et mu 6-ne tüdruk on nö. sissevõetud minu kallimast.... No neil on 'kõigest' 18 aastat vanusevahet. Ja ma ei oska midagi mõeldagi, rääkimata millegi tegemisest, tema või iseenda või oma kallima aitamisest. Ma olen lihtsalt mures ja hirmul, et mis edasi saab. Mis saab 5 või 10 või 15 aasta pärast??? Ma lihtsalt ei tea, kuidas seda enda jaoks lahendada. Ja nii ma siis hädaldangi siin....

Tea, kas...

.... hüppehooaja alguseni on veel palju aega jäänud?? NVl olid küll kangesti paljutõotavad ilmad. Et kui ma poleks olnud seal, kus ma olin, oleksin tahtnud olla kuskil mujal. ;) Ehk siis kui ma poleks oma kallima juures olnud, oleksin Kuusikule igatsenud. Lennukisse ja sealt välja.

Täielik tülpimus

Kui sa teed midagi, siis sa oled intrigant.
Kui sa midagi ei tee, siis oled kurjategija.
Kui sa küsid nõu, siis oled loll.
Kui sa teed oma tarkuse järgi, siis oled intrigant ja omavolitseja.

Ja nii lõputult edasi. Ühesõnaga - minul on täielik siiber kõigest. Andke andeks, aga ma tahan koju kotile magama. Ma tahan oma kallima juurde nutma. Siis võibolal et ma kunagi olen jälle valmis mõnitamist kannatama tööjuures.

PAUS, 15 MINUTIT!!

Õhus on kevadet

Noh, mööndustega. Seda kevadet oleks tublisti rohkem, kui sombune ilm kogu aeg tuju rüüstata ei üritaks.

Aga selle aasta esimest kuldnokka kuulsin 30. märtsi õhtul kell 19:30. Selle aasta esimesi lumikellukesi nägin täna (s.o. 4. aprilli) hommikul kell 7:15. Ja üleüldse on elu ilus ja õhk elektrit täis :)

Vaene väike Sinisilm+beebi :(

Nojahh. Lugesin ja sain aru ja..... ja ei saanud ka. Et kui allergia on ainult munavalge vastu, kas siis munakollast ka ei tohi süüa? Kas tõesti inimesed arvavad, et sojapiim on (sama hea kui) piim? Kas inimene on kapsale ka allergiline, et ainult riisist ja tatrast peab elama? Ja kuidas on lood odrajahuga?

Lisaks see, et piima talumatust on kahte liiki - on piimasuhkru talumatus, kus organism ei tule toime ülipika suhkruahela 'pooleks lõikamisega', ning on piimavalgu talumatus, kus organism ei oska piimavalku (mis koosneb, kui ma õigesti mäletan, oma 70% ulatuses kaseiinist) 'katki teha' e. aminohapeteks lammutada. 1. juhul soovitatakse tarbida 'töödeldud' piima, e. hapupiima, kohupiima, jogurtit. 2. juhul tuleb tõesti piima vältida.

Kitsepiima 'raviomadustest' ja mitteallergilissust ei oska muudmoodi kommenteerida, et seal vist on valgud kudiagi .... 'teistmoodi struktuuriga'. Et lihtsalt ka need, kelle seedesüsteem mõningate ensüümide puuduse tõttu lehmapiimast 'pöördesse' läheb, saavad sellega 'hakkama'. Ja kitsepiim on vaieldamatult magusam ja ka valguvaesem, kui 'lehmakas'. Tallinna lähistel on minuteada kitsepiimamüüjaid küllaga, aga kilohind on üle 20 krooni. Kui on huvi, siis saab otsida ja kontaktide vahetamisel abiks olla. :)

PS. minu meelest on sojapiim saatanast. Eriti see lisand 'piim' selles nimetuses. Kui juba 'või' ei või kasutada toote juures, mis sisaldab taimseid rasvu (peaks olema ainult piimarasvad!), siis 'piim' taimse toodangu kohta on ju ka vale - pigem 'piimalaadne ollus'.

PPS. tegelikult on piima ülisuur propageerimine üldse natuke jabur, sest TEGELIKULT saab kõik vajalikud mineraalid-rasvad-valgud-süsivesikud kätte ka teistest toiduainetest, kui süüa piisavalt mitmekesist toitu. 'Poepiim' ei ole 'lehmapiim' ja vett tuleb kraanist niigi ;)

PPPS. ise lugenud ei ole, aga L. Viilmaal olevat oma käsitlus allergiate tekkimise kohta. St. allergia kohta ei tea, aga igasugused nohud-köhad, e. hindamisteede haigused olevat oluliselt seotudki 'hingehaigustega'. Et üks asi on see, kui sa lihtsalt käid talvel märja peaga ringi - siis peadki haigeks jääma! - ja hoopis teine, kui omateada kuskil külmetanud ei ole, aga ikka on krooniliselt köha-nohu. Siis oled end ise 'haigeks mõelnud'. Ja väikelapse 'seletamatud haigused' olevat vanemate suhtlemise/suhtlematuse vili. Ei tea. Vblla on õige ka.

Küsimus: Miks sünnipäev on ainult kord aastas?*

See üritus sai siis selleks aastaks läbi. Üritus pealkirjaga "Tiiu Mirjam, 6 a". Ühesõnaga.... Kõigepealt oli sünnipäeva eelõhtu oma ärevusega ja esimeste külalistega. St. õepere jõudis külla. Siis oli öine kingipakkimise aktsioon (et inime oma kinke ära ei näeks, eks!). Siis oli ärev öö ja veel ärevam hommik. Et üks neiu ootas juba poole seitsme aeg, et keegi teda üles laulma tuleks. Kell 7 hlastasin ta peale ja ajasin veel rahvast üles, et siis koorilaulu harrastada. Kingid isegi sobisid, kusjuures ;)

Nojahh. Päeval oli Suur Pidu. Kogu lasteaiarühm oli kutsutud ja peaaegu kõik olid kohal ka. Ja möllu jätkus.... kauemaks. Ja kinke oli terve mägi. Ja õhtul oli veel külalisi ja veel kingitusi. Ja süüa. Ja torti. Ja kõik ikka rohkem ja rohkem.

Ja laupäeval läks kauge-kandi-rahvas (õnneks) juba poolest üäevast ära ja õhtul oli veel külalisi.

Ühesõnaga, sünnipäev oli võimas, väsitav, külaliste- ja kingirohke. Ja väsitav. Ja lärmakas.

Ah jaa: vastus küsimusele!

* - Vastus: Ükski inimene ei elaks seda tralli mitu korda aastas üle lihtsalt.

Niisiis. Läbi linna trammile vantsides jäi silma vaateaken käsitsi valmistatud shokolaadikommidega ja .... no ma imetlesin neid mitu pikka minutit ja astusin edasi, et ei mina küll neid ei osta ;) Järgmisse poodi, mis teele jäi lihtsalt PIDIN juba sisse astuma ;) Sinna, mis on Saia Käigus. Jõle muhedad noored inimesed olid seal müümas kusjuures. Valisin välja, et mida ma soovin ja lasin karpi panna. Okei. Kui mulle hind öeldi, hakkasin naerma. Et noh, et 'nii palju siis või?' ja noormees küsis, et palju ma mõtlesin et on. Mina tunnistasin puhtsüdamlikult, et ega ma enne hinda ei vadanudki, mille peale tema tegi mitmetähendusliku 'O-hoooo!' Aga rahast mul tegelt kahju ei olnud. Et oleks mingid virinad mutid olnud, siis oleks, aga nüüd ei olnud. Et miks ma ei peaks aktiivseid ja hakkajaid noori inimesi toetama nende äris ;)

Tegelikult käisin ranget riigiametnikku mängimas enne ja lihtsalt nautisin kiiret töö lõpetamist ;)

Hiljem: Noh, tegelt olid need kommid ikkagi jõle head, eriti see, millele oli mandel peale istutatud. Et noh täiesti oma üüratut hinda väärt ja suu on nüüd veel pikka aega shokolaadimaitseline.

ELaK hooaja avaürituselt

Noh jahh. Kui reedel päeval oli mõnus kihelus õlgades, et läheks ja hüppaks õige, siis õhtul asendus see meeletu paanilise hirmuga, mis oli veel mitu korda hullem, kui enne teist hüpet lennukisse minnes. Kui ma mitte istund poleks, oleks vist küll kolksuga pikali kukkunud. Ja noh, et selline tunne, et issand kui ohtlik see värk on, mina küll ...... Noh, suti hiljem oli emotsioon, et issand kui ohtlik, mina kindlasti...! Ja pärast oli lihtsalt pisut purjus tunne. Poole liitri kraani vee joomine põhjustab tugevaid kõrvalnähtusid, nagu siis selgeks sai;)

Igatahes ootan kannatamatult hooaja algust. Et saaks ometi kord linnast välja. Et oleks koht kuhu minna vastikute igavate õhtute eest, kui vaatad igatsedes aknast välja ja tunned, kuidas kevad veres keeb. Ei, elu on ikka s*taks ilus ja huvitav :)

Kevad käes

Et ELaK alustab korralist tegevust ja minul õlad sügelevad, et tahaks HÜ-PA-MAAA! Ja öösiti näen oma kallimat unes. Ja iga kord ärkan pettumusega, et ta ei tee must väljagi. Unes. Piiga paraneb. Päike paistab ja lumi näitab harvu sulamismärke. Ja linnud laulavad juba.

Ja mina käin ringi näoga, nagu oleks keegi peitliga naeratuse sinna uuristanud ja unistan kevadest, hüppamisest ja oma kallimast. NAgu ma talle ise ütlesin - kui lumi maast läinud, siis ei hoia mind enam miski linnas nädalavahetustel kinni.

Murphy seaduste teisendid

1. Kui teil on tööl kiire aeg tulemas, siis ootate seda käed rüpes - küll ta ükskord kätte jõuab.
2. Kui teil on tööl kiire aeg kätte jõudnud, hakkate end uimaselt liigutama - aega on!
3. Kui teil on tööl väga kiireks läinud ja rabate päevad-öd, siis otustab teie kallis laps lumehanges pikutada ja kopsupõletiku saada. Tööd aga peate rabama ÖÖSITI ja päeval juturaamatuid kõva häälega lugema.

Kusjuures, ma ei saa aru, kas 'laste tegevuse mitte suunaminie õppetööst vabal ajal' peab tõesti sisaldama lumehnages pikutamise lubamist??? Piiga igatahes on kurgust haige, köhib ja on üle 39-kraadiga palavikus. Ja ülemus ütles mürgiselt, et ega töö tuleb ikka ära teha. Nagu ma oleks ise oma lapse alasti lumehnage 'jahtuma' pistnud, et ei peaks tööd tegema.

*moss-moss*

Śinisilm kurdab , et iga korraga titega arstil käies aheneb tema menüü mingi meeldiva asja osas. No mai tea. Eks arste ole igasuguseid ja eks igaüks neist räägib ja on oma moodi. Mina olen tervelt 2 korda saanud arstilt oma lapse mõrvasüüdistust kuulda. Et mina olevat süüdi, kui mu laps nüüd _kohe_ ära sureb selle kätte, mis ma talle andsin. 1. korral toimus mõrvakatse kaeratummiga (krt, miljonid inimesed on selle peal üles kasvanud ja minu oma annab kohe otsad??) ja 2. korral andsin väikelapsele palaviku alandamiseks aspiriini (kes kujutas aastal 1980 ette laste kasvatamist ILMA aspiriinita??)

Praegu ei suuda enam ükski arst mind (ptüi-ptüi-ptüi üle vasema õla!) endast välja viia oma mõrvakatsejuttudega. Ja seda seiukohta olen kah kuskilt kuulnud, et kui laps on selle osas allergiline, mis ema sööb, siis ongi tegelikult allergiline hoopis ema mitte laps. Selline segane ja segadusttekitav jutt siis seekord.

Hea kallis koht tunniseks uinakuks

Noh. Asi sai alguse pea kaks (2!!) kuud tagasi, kui kalliga viimati kohtusime. Et tema olla ostnud piletid meile, Chris Rea kontserdile. Eilsele kontserdile. Vähemalt oli kindel kuupäev teada, et millal ma oma kallimat kindlasti näen, kui vahepeal ei trehva ;)

Olgu. Ma saan muidugi aru, et tööpäeval ei saa kontsert mõjuvbatel põhjustel alate ntks. kell 15.00, aga algus kell 20.00 on kõige ebasobivam aeg, vähemalt minu jaoks. Sest umbes poole üheksast veerand kümneni on nö. 'surnud punkt' kui tuleb lihtsalt jõuga silmi lahti hoida, kui midagi tarka teha ei ole. Ja kontserdil sa ei tee midagi, istud lihtsalt ja kuulad ja oled. Ja kui sul on juhtumisi mingi nõme külma-õhu puhur seljataga, siis kas külmetad või poed oma saatjale hästi ligi ja siis tuleb uni nagu naksti kohale. Niisiis. Inimene maksis üle 600 krooni selle eest, et mina saaksin tunnikese tukastada hea muusika saatel. Aga muusika oli tõesti seda tukastamist väärt ja kontserdi kolmandale kolmandikule sai ka juba täielikult kaasa elatud:)

Ainus kurb asi oli tänane hommik, kui teravalt lõikas teadmine, et täna õhtul olen ma jälle üksi. Ja seda, millal me jälle kokku peaks saama, teab ainult tuul.

Jälle üks NENDESt päevadest.... Ei , ikka nendest TEISTEST päevadest ;)

... kui öösel vähkred ja püüad mugavamat asendit leida. Kui ärkad enne koitu ja tunned et KÕIK siin ilmas on hästi. No kasvõi hetkeks vaid, aga hästi, mis sest et ebamugav on. Üks nendest päevadest, kui koidu ajal uuesti uinumisest ei tule midagi välja, sest keegi su kõrval arvab (nagu sa isegi) et selline võrratu koidueelne aeg ei ole mõldud puhkamiseks ja unenägude vaatamiseks. Üks hommik, mille võtad vastu tihedalt oma kallima kaisus ja 'magamisest näed ainult und'. Üks võrratu hommik, kui suigatad veel korraks, et 'viimast võtta' ja tead, et kaks sinu kõige kallimat on sinuga koos :)

Sellist hommikut ei taha küll mitte millegi vastu vahetada. Või kui, siis ainult ühe sumeda sooja öö vastu. Sellise öö, millel lõppu ei näi olevatki ja sa tead kindlalt, et järgmine päev on ka Sinu ja Tema päralt ja kuhugi ei ole kiiret...

Jälle üks nendest TEISTEST päevadest, kui istud tööl ja ootad kannatamatult õhtut. :)

Õppimine on muidugi vajalik aga peab toimuma nii, et õpilasel oleks mugav?!

Nojahh. Eile õhtul ETV-s (ajapeegel või mis iganes saade see on pühapäeviti AK ja spordisaate vahel) võtsid sõna õpilased. Selle kohta, et vene koolis ei saa eesti keelt eesti keeles õppida, sest raamatud lähevad liiga paksuks. Ja üleüldse olevat nii, et kui mingit ainet võõrkeeles õppida, siis see on liiga koormav. Mai tea, kardavad vist targaks saada. Kusjuures seda juttu ei rääkinud ainult vene noored vaid ka mingi eestlane noomrees. Et eesti keelt ei saa eesti keeles õppida.

No esimene küsimus on muidugi see, et mis keeles see eesti noormees siis eesti keelt õpib? Vene keeles või inglise keeles või mõnes teises 'rahvaste vahelise suhtlemise keeles'??

Teine küsimus on see, et kuidas siis vene keelt täiesti venekeelsete õpikute järgi õpetatakse eesti koolides?? Meil olid küll keskas venekeele õpikud täiesti umb-venekeelsed. Heal juhul oli vaik sõnu ilma tõlketa jutu lõpus ära toodud, aga see oli ka kõik ja vene luuletajate luuletused tuli ka kõik vene keeles selgeks õppida! Noh ja siis teisest küljest inglise keelt tohib ainult inglise keeles õppida ja saksa ja prantsuse ja rootsi keelt aga eesti keelt mitte?

Kolmas küsimus, mida ka saates puudutati, oli see, et kui õpiku lõpus oleks sõnaraamat, siis läheksid õpikud 'väga paksuks'. Et kas nad arvavad tõesti, et ülikoolis on õpimiseks sellised õhukesed, broshüüri mõõtu õpikud? (Tohveri "Biokeemia" oli küll tubli 15 cm paks mdks!)

Neljas küsimus on veel see, et kuidas siis inglise keele õppimine on vaatamata selle õpetamise vormile huvitav õppida ja seda tahavad kõik teha, samas kui eesti keele õppimine on vaatamata selle õpetamise vormile täiesti vastuvõetamatu, ebahuvitav ja vastik.

Ühesõnaga ma peaks siis haridusameti ja THMi kohtusse kaebama, sest mina pidin küll esiteks eesti keeles õppima, kusjuures enamusi aineid. Siis lisaks veel see, et saksa keel oli mul saksa keeles, õpetaja oli 'umbkeelne sakslane' ja lisks pidin geograafiat saksa keeles õppima. Ja kõige tipuks - keegi ei küsinud, et kuidas siis vene keele õppimisega on lood, et kas mulle meeldib 'umb-venekeelne' ukrainlanna õpetajana ja et äkki on mulle vene keele vene keeles õppimine koormav.

Lõpetuseks nii palju, et igal aastal käivad inimesed välja tuhandeid kroone keelekursustel, kus õppimine toimubki õpitavas keeles, justkui 'keelekümbluse meetodil' või nii.

Olen ma haavatav või mitte?

Viimasel ajal on vapustanud tapmised. Lihtsalt julmad, mõttetud, ülbed, egoistlikud mõrvad.

Olgu,ma saan aru, et psühholoog räägib oma ametialasest vaatevinklist, et miks mõrvar just selle või teise omale ohvriks valis. Olgu peale, et psühholoog ütleb, et ohver andis signaali, et ta on haavatav. Olgu. Aga kas mõni psühholoog ei võiks anda teada, kuidas siis anda signaali 'ma ei ole haavatav!'? Kuidas näeb see haavatavuse signaali saatmine välja? Vaevalt et mõni karjub tänaval, et laske mind maha, ma kardan, et te seda teete! Vaevalt, eks. Külap ta neratas pisut mõne oma mõtte peale, mis paistis mõrtsukale kuidagi solvav või ähvardav. Võibolla naeris liiga kõvasti, kui telefoniga rääkis tänaval. Võibolla komistas äärekivil, libastus ja naeris selle peale. Naeris sillerdavat kevadenaeru, mis läks ühele niimoodi hinge, et ta võtis relva .....

Ma tegelikult saan aru inimesest, kellele tuleb pähe mõte tappa. Ma saan aru ja aktsepteerin, et on olemas inimesi, kellel on selliste soovidega lapsed. Aga ma ei saa aru, et inimene mõtleb, et tapaks kellegi ja siis TEEBKI SEDA!! Ma ei saa aru inimestest, kellel on kodus relv nii, et nende lapsed saavadki oma soovi teoks teha!!!

Aga mina tahan elada! Mina tahan naerda ja laulda ja õnnelik olla. Ma ei taha, et mind selle eest ära tapetaks ja minu laps päris orvuks jääks!

Milline seadus?!

Niisiis, nagu teada on koostamisel uus lastekaitse seadus, kus on muuhulgas kirjas, et last ei tohi karistada alandaval viisil ( koduarest ja nurkapanek on alandavad!), rääkimata siis sigaduste eest naha peale andmisest ja siis veel see, et last ei tohi sundida sööma-neelama talle vastikuid asju. Samas on lapsevanemal kohustus last kasvatada, harida, teda vajadusel ravida jne. SEADUSLIK kohustus, moraalsest rääkimata. Kui laps kuskil avalikus kohas sigadusega hakkama saab või seadust rikub (joob viina, suitsetab, varastab), siis karistatakse vanemat, et ta ei ole olnud pädev. Kui last ei ravita, siis karistatakse vanemat kuritahtliku hoolimatuse eest. Kui laps teeb koolist poppi, karistatakse jällegi vanemat.

Kus on siin loogika?? Laps ütleb, et neelatav rohi on vastik ja seadus toetab last ning karistab vanemat nii rohu andmise kui ka ravimata jätmise eest?? Alles oli, kus 17-aastane nooruk lihtsalt leidis, et tema tahaks mõne ilusa tüdruku ära tappa ja tegigi seda. Lihtsalt võttis relva ja lasi neiu maha. Ja meie seisame laste karistamatuse eest???? Tean juhtu, kus poiss sõitis klassiõe vanemad surnuks ja ta ei saanud isegi mitte riielda selle eest, kuna isa oli mõjuvõimas tegelane vallas, siis mätsiti kõik kinni japoisil on õigust ülegi mõnitada tüdrukut selle pärast, et too vanaemaga elab ja kehvalt riides käib ja et ta vanemad nii viletsa autoga sõitsid kui veel elus olid.

Ma olen nõus, et vägivald peab olema karistatav. Nii täiskasvanute kui ka laste suhtes, nii meeste kui ka naiste suhtes. Aga õiglase karistuse peab saama igaüks, kes keelust üle astub, olgu tegemist siis ema rahakotist raha näpamisega, õelt kommi ära võtmisega või inimese tapmisega. Ja karistada tuleb ka ropendamist, mis on ka üks vägivalla liike.

Kuidas vigastus haigla e. hommikused liiklusuudised

Mõjuvatel põhjustel kuulen igal hommikul Eesti Raadio liiklusuudiseid kell 6:55. Muidugi hea ja asjalik ja puha, aga.... Iga jumala päev kuuled kuidas mõni õnnetuses kannatanu viidi vigastustega haiglaravile või veel hullem - vigastustega haiglasse. Et kas meil Eestis enam vigastamata haiglaid ei olegi ja kas haiglaravi ei võiks olla kuidagi ..... ilma vigastusteta organiseeritud?? Või (oh üllatust küll?) on tegemist hoopis vigastatud kannatanutega, kes haiglasse ravile viidi?? Mine sa võta kinni.

Et millal me jõuame niikaugele, et inimesed (ja loomad) saavad vigastusi, mitte aga raviteenust osutavad hooned ja et vigastatute transport toimub autoga (või lennuki või helikopteriga) aga mitte vigastustega.

Äge, ma sain teada, et mu blogi on 'lahe' ja et seda loetakse aegajalt. Nii tore ju, kui sinu väikesed mõttetud mõtted kellelegi huvi pakuvad peale su enda. MItte et väikesed mõttetud mõtted maailma mõttekamaks muudaks aga .... Mine sa tea, mõnikord ehk muudavad ka :)

Uudist

Nojahh. Tegelikult on õues talv ja mina tabasin end täna hommikul mõttelt, et oh tuleks see kevad juba kiiremini. Esimest korda üle hulga aja on selline kevade- ja suveigatsus nahavahel, et silmnägeminse tahab ära võtta. Ja köha on ja nohupoisid piinavad ja kallit pole juba kuu aega näinud ja teist 2 nädalat veel nägemata vaja ära elada. Ühesõnaga - ropult kurb on olla. Ma ei saa isegi kallile helistada, sest mulpole nii palju häält, et temaga telefonis suhelda :(
Ja siis veel see, et on lisavabapäev. See on positiivne. Nagu ka see, et varem ära saab :)

Taas kord üks NENDEST päevadest ...

.... mil unistad sellest, et sa valdaks vabalt viipekeelt, nii kõnes kui ka kirjas. Sest iga sõna kõrist esilevedamine valmistab sellist meeletut piina ja keegi kaaskondsetest su pingutusi ka ei hinda, st. et keegi ei pane mikski seda, et sul on valus rääkida ja ei kuula korralikult, et mida öeldakse ja siis pead oma jutu alati vähemalt 3 korda üle seletama, et keegigi aru saaks. Oeh. Ja siis eladki tumma elu, sest ei viitsi kõike mitu korda üle rääkida. Et parem siis juba üldse mitte, eks. Asja positiivne külg on see, et lapse peale ei saa karjuda ja ta lihtsalt on sunnitud vaikset kõnet kuulma, sest hommikul sai viipe keele ja sosina ühismõjus selgeks tehtud, et ma lihtsalt ei jaksa mitu korda rääkida, st mai jaksa üldse midagi rääkida. Ja sis on inime vait kui üts väike hiireke, et iga sõna kuulda. Ja üks positivne asi on veel - laps ka ei karju, vaid räägib ka sosinal ;) Solidaarsusest vist.

Mälu kui tühi kartulivõrk

Noh, tahtsin end ELAKi koolitusele regada ja no tore küll, ma ei mäleta enam ei oma kasutajatunnust ega ka parooli. Hakka või uuesti otsast peale :p

Kallid kaimud, kui teil on mure mulle mõne kingituse tegemisega, siis kinkige mulel palun lisamälu,m is ei laseks vajalikku infot nagu vett läbi!

Nagu puhkus kohe

Nii siis - 2 nädalat lapsega kodus nagu niuhti. Ega nad ei tahtnud mind veel tööle lasta, sest mul polnud neile ette näidata traumapunkti-paberit. Aga no et ma väga peale käisin, siis muidugi noh.... Et no olgu peale, aga vaadake, et te siis selle paberi toote meile!

Ok. Muidu oli mõnus, kuigi kurnav. St. ma PÜÜDSIN teha lapse tahtmist mööda, aga 2. nädala lõpuks 'vajusin ära'. Et oleks ikka õues ka tahtnud käia ja hommikupoole mitte õhtul ja oleks taht, et mõni saaks endaga paremini hakkama jne. Liikumispuudus, ma ütleks. Ja siis veel hirmus nohu (ja kurguvalu ja kerge palavik ja köha ja ei-tea-mis-veel) mis õnnestus just tööle tuleku ajaks omale hankida. A üldiselt - elame veel. Ja tööd on nii et tapab.

Murtud

Nagu kiuste oli eile selline päev, kus teine vanaema tahtis kangesti lapsele lasteaeda järgi minna ja no siis läkski. Et pärast lähevad laulma ja puha. No kokkulepe oli, et kell 16:45 on mul uksetaga, et jõuab veel süüa ja laulmiseks asjad kaasa võtta ja siis minek.
OK Kas inimesed suudavad kellaajast kinni pidada? EI! Kell 17:05 pidin ma juba hakkama närviliselt helistama, et kus olete, kui käis altukse TIRR ja üks jädine, nukker häl teatas, et tema tuli ja et emme tulgu trepi peale vastu.
Ja tuli välja tõsiasi, et laulma minemisest ei tule sel päeval küll midagi välja. Et tema oli lasteaias jää peal kukkunud ja käsi pidada hirmsasti valutama. Ja meie siis vutt-vutt lapsega traumapunkti. Õed olid toredad aga arvatavasti (vähemalt pooled neist) venelased, röntgenitädid olid lausa lahkus ise ja arst viskas korraks pilgu arvutiekraanile ja teatas: "Luumurd on, minge sinna kõrvale, kips pannakse!"
Ja mina olen öö otsa magamata, sest keegi niutsus mind täpselt siis üles, kui ma olin just magama jäänud ja pärast magasin selle 'ühe' kaisus ja ootasin, millal mulle läbi une kipsiga äsatakse nina vastu.

Sellised läbielamised siis.

Sain esimese hoiatuse. Et kui ma kohe tööle ei hakka, siis..... Et no võtavad raha vähemaks. OK. Tunnistagem ausalt, et minu viga, et ma ei ole suutnud end tööle panna. Ainult et see karm hoiatus tuli täpselt 1,5 tööpäeva (s.o. 3,5 ööpäeva) peale seda, kui ma käisin kõige kõrgema ülemuse juures osakonna naiste rasket elu kurtmas ja läksin selle käigus mööda tervelt 3 vahe-ülemusest, sh. 1 büroojuhataja, 1 osakonnajuhataja ja 1 pääliku asetäitja. Niisiis. Kas hoiatus tuli ainult sellepärast, et ma tööd ei tee või aitas selle hoiatuse tegemisele oluliselt kaasa see, et ma julgesin neid kolme eirata ja probleemist otse rääkida? Samas - kolm vahepealset instantsi teavad täpselt sama moodi, et on probleem ja pole mitte midagi selle lahendamiseks ette võtnud. Aga kui otsus tuleb otse päälikult, et noh, et midagi muuta, siis ei saa ükski neist kolmest seda oma kontosse kirjutada ja nad kindlasti on veendunud, et kõik need, keda see isiklikult puudutab, on juba asjade tegelikust seisust teadlikud.
Igavene dilemma, eks. Et kas miski juhtub lihtsalt selle pärast et juhtub või juhtub see selle pärast, et teisiti juhtuda ei saa??

Väljas on juba kevad!

Niisiis. Ma lubasin, et ma kirjutan akti ja saadan postiga. Et teinekord ka ikka 'kontrollima' lubataks. Noh ja siis veel selgus et kaugel-kaugel maakonnas on ka tsivilisatsioon interneti tasemel olemas. Äge ju. Ja päike paistab juba soojalt ja varsti hakkavad tihesdki laulma. JA elu on ilus, sest kalli on ka siin ja..... Herefordi-maatõu ristandid on kenad karvased sarvikud parajate kaheküünraste sarvedega.

Rubriigist "Lapsed on lahedad!"

Emme. Osta mulle kahekordne voodi. No selline, kus on all üks voodi ja teine selle peal. Siis, kui ma alumises voodis magamisest ära tüdinen öösel, siis ma saan sinna ülemisse voodisse magama minna.

Kommentaariks nii palju, et praegu tullakse emme kaissu, kui 'öösel oma voodis magamisest ära tüdinetakse'. ;)

Vapruse ime

Teadust

Aga tegelikult ma olen õnnelik. Ma kartsin oma kallile rääkida oma mõtetest, sest ma ei teadnud, mida tema võiks arvata. Aga ma rääkisin ja .... Tema oli õnnelik, et mina julgesin rääkida ja need ei olnud tema arvates halvad mõtted. Kokkuvõttes sain lihtsalt kinnitust, et ma võin inimesele rääkida kõike, mida ma mõtlen ilma et ta seda ülearuseks peaks või pahandaks.

NV-l käisime Peoleo hotellis sellel "Sütelkõndimisekoolitusel". Ma sain targemaks. Tegelikult ka. Ma sain teada, et ma olen asjadest õigesti aru saanud. Ma ainult ei oska neid arusaamasid ellu rakendada. Või siis ei julge. St. ma võin olla sammas, mis toetab katust, aga ma ei ole nõus ise katus olema. Sütel ei käinud. Mingil hetkel oli korraks tunne,e t läheks, aga kuna riietus oli absoluutselt ebasobiv, siis ei läinud ja pärast enam ei tahtnud ka. Aga kallis käis. Lihtsalt ühel hetkel läks ja kõik. Kuigi hetk varem tunnistas, et ta kardab, kuigi ei kavatse minna.

1. Idee on selles, et sa võid alati leida seda, mida sa parajasti ei otsi. Ning puslet pannakse kokku kild-haaval, mitte tervet pilti korraga.
2. Julgus ei ole see, et sa ei karda - see on hullumeelsus. Julgus on see, kui sa kardad, tunnistad seda hirmu endale ja teistele ja siis .... teed seda, mida sa kardad.
3. Kui sa sisendad endale, et sa saad hakkama, siis sa tõenäoliselt saadki hakkama, kui sisendad, et sa EI SAA hakkama, siis ..... tõenäoliselt ei saagi.
4. Kui sa kardad eesmärgi mittesaavutamist, siis püstita endale ikkagi eesmärk, sest eesmärgi mittepüstitamine ei aita sind kuidagi eesmärgi täitmisele lähemale.
5. Pigem olgu eesmärk natuke kaugemal, kui sa ise reaalseks pead, sest siis sa pingutad rohkem - reaalse tulemause saad igal juhul, aga suurema eesmärgi täitmisel võid ka reaalsust ületada.
6. Kui sa midagi teed, siis tee südamega - nii saab ebameeldivast kohustusest talutav toiming ja kiiremini saab valmis ka.
7. Kui sul on aega teha midagi nii, et sul jääb aega selle ületegemiseks, siis on sul järelikult aega ka nii teha, et ületegema ei pea.
8. Hirm iseenesest ei ole halb - ntks hirm 'sebrade' juures. Aga õpitud hirm halvab tegevust ja takistab eesmärkide saavutamist (ntks, reede 13., vale särgi kandmine jne).

Ühesõnaga oli hea koolitus - ma sain teada, et ma tean kõike. Jääb üle veel nii kaugele jõuda, et see kõik ka ellu rakendada.

"emme, sa oled niiiii paks! Ei mitte sina ise, vaid varjupeal!"

- "emme! Sa pead omale uued püksid ostma. Samasugused ainult et suuremad!"
+ "No ausalt öeldes ma ei tahaks uusi pükse osta.. Ma mõtlesin, et ma peaks hakkama trenni tegema hoopis...."
- "mis trenni sa teha tahaksid? Mis sulle meeldiks??"

Selline jutuajamine siis hommikul riietumise ajal, kui ma meeleheitlikult omale teksasid jalga vedasin, sest need olid ootamatult kitsaks otsustanud jääda.

Aga jutus on ikkagi iva sees, eks!

Uut telefoni

No, otsustasin,e t aitab jamast - ostan omale uue telefoni, aga..... Millise???? Vot see on selline .... huvitav küsimus ma ütleks. No võtaks kõige odavama, aga kõige odavam on ALATI mingi saast. Võtaks kõige kallima, aga nii palju pole mingi tühise telfoni peale mõtet raha raisata. No kaameraga telfoni mul eluliselt vaja ei ole, samuti mitte sellist, mis keedab-küpsetab-peseb pesu. Selleks tuleb naine võtta, mitte telefon. Võtaks sinise ja läbipaistva, aga kas sellega helistada ka saab??? Ja kui saab, siis kuhu? Mis vahe on Nokia, Motorola, Siemensi ja Ericssoni telefonidel üldisemalt, peale tootjafirma nime? St. nikuinii on kõik 'meidintshaina' ja näevad kõik kangesti ühtmoodi välja ka. Meilide saatmiseks on mul tööl arvuti ja oma erameili saab saata igast tasulisest punktist. ja nii edasi. RAske ülesanne, eks ole ju.

You taste like a steaming hot bowl of gazpacho.
You are spicy and diverse. Your delicately
seasoned bits drive people with good taste
pretty wild.


How do you taste?
brought to you by Quizilla

Tegin . . . .

. . . . testi. Vastus oli ootuspäraselt negatiivne. Tegelt mai viitsinud 5 mintsa oodata. Võtsin tulemuse n.ö. õhust. Et kui test oli ühtlaselt lillakas ja kontrollaknasse hakkas kohe kriips moodustuma, siis otsustasin, et ongi neg. vastus. Samas kuna ma tegin seda n.ö. ebaõigel ajal, siis.... Kui seedehäired veel nädala kestavad, pean uuesti testima ennast. Et äkki ikkagi on ... seedehäired. Tegelikult on hästi kerge olla. Kuigi on tüüpiline 'morning sickness' nagu inglased ütlevad - õhtul jummala OK olemine, hommikul kõht valutab ja kergelt keerab sees....

Uus termin??

Seda et seoses kurikuulsa 'homo-abielude-eelnõuga' (andku asjassepuutuvad ja -mittepuutuvad isikudandeks - ma ei ole sellega ÜLDSE kursis!) on tekkinud uus termin, millega plaanitakse samasooliste kooselu tähistada - TSIVIILLIIT. Väga ebaõnnestunud väljend minu meelest :)
1. Esimese hooga lugesin, et kooselavaid samasoolisi tuleb nimetada 'tsiviliitideks' mida see sõna ka iganes tähendada ei võiks ;).
2. Teise hooga mõtlesin, et mis liitu nad siis teevad?? Midagi ajakirjanike 'loomingulise liidu' sarnast? Selleks küll eraldi seadut pole vaja teha ju! Et noh seltide ja seltsingute asutamine on juba ju reglementeeritud.
3. Tekkis mingi jabur pöördvõrdeline seos NATOga (militaarliit).

Aga üldiselt võiks mingi eraldi seadus olla ka täiskasvanud laste oma vanematega koos elamise sätestamiseks. Et kuidas see ikkagi õiguslikult on, kas üldse võib ja kes pärib ja mitu paberit peab olema, et tõestada,e t sa oled sina ja oma vanemate laps jne. Ja muidugi ka ntks üksida elamine tuleks kuidagi seadustada.

Ah jätke pull. Kui enne ma olin täiesti neutraalne, siis nüüd ma leian,mida artikkel edasi, et samasooiharad on tegelikult .... natuke kiiksuga küll, kui mitte päris kiiksuga.

PUNKT

Ma otsustasin kolleegide pandud diagnoosi nautida!!

Et noh, kui sul ikkagi vahelduva eduga on juba 4. päeva järjest halb olla, siis võib ju armsalt naeratades omale õnnitlusi välja kaubelda, eks. Kuigi tead, et tegemist on kas toidumürgituse või kõhuviirusega. Aga äkki siiski..... Kuigi tegelikult, kui päris üdini aus olla ei saa see kuidagi midagi muud olla kui ainult viirus. Samas... piiga käib juba tubli 3 aastat pinda oma väikevenna jutuga ja viimstel nädalatel on saanud ülearu tihti koos ka oldud ;) Ja üks väike posinääps oleks tore küll. No minule vast ja piigale kindlasti. Kolmandatest isikutest mai tea rääkida. Aga samas on see täiesti välistatud lugu. Kahjuks või õnneks.

LISA: Tegelikult tabasin end korra mõttelt, et mis *talle* nimeks panna. Ja siis tuli meelde, et tegelikult ei ole ju midagi... Ah selline äraspidi päev täna lihtsalt vist. Hakka või rasedustesti ostma :p

Rimi-hyper-kala-viirus

No et kõik algusest peale ilusasti ära rääkida, siis tuleb alustada algusest.
Neljapäeval võtsin omale päris vaba päeva. Kondasin ringi, käisin verd andmas ja poes. Mul nimelt ei ole tavaliselt aega poes käia.
Ok astusin Sõpruse hyperrimist läbi ja ostsin lõhefileed. Et noh, aint 100 krooni kilost ja... Pool sai kohe lõunaks tehtud ja teine pool külmkappi soola. OK. Piiga oksendas peale kalasöömist terve öö otsa pooletunniste vahedega. Emal-isal oli ka paha olnud. Minul ei suuremat häda midagi. Niisiis. Ema küll ütles, et ära seda parem söö,e t äkki ikka on kalaviirus a või ma siis nõu kuulan. Laupa õhtu sai seda sama kala ikak üksjagu söödud.
1. jaanuari hommikul selline ... paha olla, et karju appi. No ja mina tarkpea hakkasin ravima pohmakat (ikkagi pea pudel veini ja pool shampat hingeall!). Nii kaua ravisin, kuni päris halb hakkas. Siis jõudis kohale, et tegelt on kah 'viirus' kallal.
Täna õhtupoole hakakb juba inimese tunne peale tulema. Peale poolt pakki TUC-küpsiseid, sest saiakuivikuid Säästus ei müüdud.
Seega - ma pakun, et tegelt on Rimis täitsa korralik kaup, aga lihtsalt seekord tegin ise midagi valesti selle kalakesega, et asi nii pahasti lõppes. Aga teie ikkagi praadige kõik hoolega läbi, enne kui sööma hakkate!

Uus aasta

Niisiis. Uus aasta algas.... Öeldakse, et kuidas aastat alustad, nõnda möödub terve aasta. Seega - juba teist päeva on paha olla, järelikult kestab see kõik aasta otsa, eksju.
A vahetus ise oli ilus. Käisime kalliga uisutamas ja siis pärast kondasime veel Rocca al Mare keskuses ringi. Õhtul mõnus kahekesi koos olemine. Kallis suutis mind üsna täis joota. Et noh, et näha, kuidas üks purjus naine välja näeb. Ütles, et polevat hullu midagi.
Hommikul ärkasime mõlemad .... halvasti. Ja noh, nii see aastavahetus oligi.
Minu uusaastalubadus oli, et ma jätan joomise maha. Mai usu, et ma seda ilmtingimata täidaks, aga no.... Ma püüan iga aastaga järjest vähem selliseid raskeid hommikuid genereerida.

Käisin . . .

. . . juuksuris. Sain kaks uudist. Ühe hea ja teise ... no mitte niiväga hea. Pigem halva, ma ütleks.
Ma sain teada, et mul pidada juba pealael halli olema. Et noh, kuidagi kurvaks võttis, et vanust ju polegi veel, aga juba hall ründab. Ja siis ma sain teada, et mul pidid juuksed paksemaks minema. Ma ise tahan selle oma agara toidulisandite söömise kraesse kirjutada. Vblla mul on ka õigus, kes seda teab!

Aasta kokkuvõtted

Tegelikult on asta läinud kiiremini kui need varasemad. Ise sain asata vanemaks ja kõik teised ka.

Positiivne vast on see, et ma olen lõpuks sellega ära leppinud, et ma olen 'kõigest' naine ja et mul on tegelikult täielik õigus olla solvunud ja nördinud, kui teised seda meeles ei pea. Aga üllatavalt lihtsalt on tulnud välja, et alates sellest, kui mina seda aktsepteerima hakkasin, tundub, et teised on ka meelt muutnud. Üle hulga aja on jälle keegi, kellest hoolida ja kes on alati olemas. Tüdruk on jonnakam ja armukadedam kui kunagi varem ja see asi tahab kiires korras lahendamist. Kui ma ainult teaks, kuidas!
Kuigi väiksemat sorti ülemus ütles, et eraelu ei tohi tööd segada, ütleb kõige kõrgem päälik, et eraelu on vaat et tsipa tähtsamgi, kui tööelu. Ja see on ausaltöeldes... hea. Hea et mõned ülemused on inimesed. Mis sest et päälik, aga ikkagi inimene;)

Ühesõnaga - HEAD JÕULU KÕIGILE!!

Saatanast sündinud

Selle testi järgi tundub, et paljud inimesed on kõige vähem kristlased, a põmst selised 'normaalsed inimesed' on enamasti seotud maausu, satanismi ja ateismiga. Ja 'tunnustatud' religioonid jäävad taha poole - mida 'tunnustatum' seda vähem see puudutab sind, sinu elu ja uskumisi.

You scored as Satanism. Your beliefs most closely resemble those of Satanism! Before you scream, do a bit of research on it. To be a Satanist, you don't actually have to believe in Satan. Satanism generally focuses upon the spiritual advancement of the self, rather than upon submission to a deity or a set of moral codes. Do some research if you immediately think of the satanic cult stereotype. Your beliefs may also resemble those of earth-based religions such as paganism. Satanism 88% agnosticism 79% atheism 75% Paganism 67% Judaism 50% Buddhism 46% Hinduism 21% Islam 21% Christianity 17% Which religion is the right one for you? (new version) created with QuizFarm.com

Hea võimalus ülemuse ärritamiseks

Noh, et ma mõtlesin õhtul, sry, öösel, et noh, et tuleks hommikul kontorisse, läheks ülemuse juurde, naerataks mesimagusalt ja ütleks otse välja, et 'näed, mina sain täna öösel veel, aga sina oled ikka ilma!'. Ma muidugi saan aru, et see oleks tähendanud veel suuremat jama kui eile, aga ..... No lihtsalt see mõte oli piisavalt naljakas, et seda mõelda.

Kallima kommentaar 3-päevase külas olemise peale oli, et 'noh, nii võib sellega ära harjuda ju, et naine öösel kaisus magab. Ei tea kuidas küll pärast jälle saab....' Ja omal on sama tunne. Lisaks veel ilmne kokkuhoid telefonikõnede pealt (3*120 min). Ja üleüldse. Maailma parim koht on vaieldamatult oma kallima kaisus.

Selle kaisus magamisega tuleb mul alati see meelde, kuidas mu kallim kunagi ütles, et kaisus on VÄGA PAHA olla, et on kitsas, külm, kondid jäävad haigeks ja ei saa end üleüldse välja puhata. Nüüd naerab tema ka selle jutu peale ja see on hea. Lihtsalt hea....

Isikuse puudujäägid

Robot
You are 57% Rational, 42% Extroverted, 42% Brutal, and 28% Arrogant.
You are the Robot! You are characterized by your rationality. In fact, this is really ALL you are characterized by. Like a cold, heartless machine, you are so logical and unemotional that you scarcely seem human. For instance, you are very humble and don't bother thinking of your own interests, you are very gentle and lack emotion, and you are also very introverted and introspective. You may have noticed that these traits are just as applicable to your laptop as they are to a human being. In short, your personality defect is that you don't really HAVE a personality. You are one of those annoying, super-logical people that never gets upset or flustered. Unless, of course, you short circuit.

To put it less negatively:

1. You are more RATIONAL than intuitive.

2. You are more INTROVERTED than extroverted.

3. You are more GENTLE than brutal.

4. You are more HUMBLE than arrogant.


Compatibility:

Your exact opposite is the Class Clown.

Other personalities you would probably get along with are the Hand-Raiser, the Emo Kid, and the Haughty Intellectual.

*

*

If you scored near fifty percent for a certain trait (42%-58%), you could very well go either way. For example, someone with 42% Extroversion is slightly leaning towards being an introvert, but is close enough to being an extrovert to be classified that way as well. Below is a list of the other personality types so that you can determine which other possible categories you may fill if you scored near fifty percent for certain traits.

The other personality types:

The Emo Kid: Intuitive, Introverted, Gentle, Humble.

The Starving Artist: Intuitive, Introverted, Gentle, Arrogant.

The Bitch-Slap: Intuitive, Introverted, Brutal, Humble.

The Brute: Intuitive, Introverted, Brutal, Arrogant.

The Hippie: Intuitive, Extroverted, Gentle, Humble.

The Televangelist: Intuitive, Extroverted, Gentle, Arrogant.

The Schoolyard Bully: Intuitive, Extroverted, Brutal, Humble.

The Class Clown: Intuitive, Extroverted, Brutal, Arrogant.

The Robot: Rational, Introverted, Gentle, Humble.

The Haughty Intellectual: Rational, Introverted, Gentle, Arrogant.

The Spiteful Loner: Rational, Introverted, Brutal, Humble.

The Sociopath: Rational, Introverted, Brutal, Arrogant.

The Hand-Raiser: Rational, Extroverted, Gentle, Humble.

The Braggart: Rational, Extroverted, Gentle, Arrogant.

The Capitalist Pig: Rational, Extroverted, Brutal, Humble.

The Smartass: Rational, Extroverted, Brutal, Arrogant.

Kõigi maade....

feministid - ühinegem!!

Tegelikult on nii, et feminismil, ehk naisõiguslusel pole midagi viga. Viga ja halb maik (vähemalt minu jaoks) on nö. äärmus-feminismil. No nii nagu on äärmuslik natsionalism, äärmuslikud kristlased ja nii edasi.
Mis on feminismi mõte? Lihtsalt see, et naised võivad omale seada täpselt samu eesmärke kui mehedki. Olla president, väga hea näitleja, äris edukas, iseseisev ja sõltumatu, atraktiivne vastassoo suhtes jne. Ja seal juures jõuda täpselt sama hulga tööga täpselt sama kaugele, kui mees kes samade eesmärkide nimel rabeleb. Ning JÄÄDA sealjuures NAISEKS, mitte muutuda kesksooliseks olevuseks.
Selle viimase punkti kipuvad äärmus-feministid ära unustama. Et tegelikult on ikka loodus nii seadnud, et naine OLEKS ikka TÕEPOOLEST mehest erinev. Füüsilise ja psüühilise ehituse kohalt. Sama jabur kui nõuda, et mehed kohtleks naisi nagu .... teisi mehi (või sootuid olevusi), oleks nõuda, et ´KÕIK mehed hakkaksid sukki, tikk-kontsaga kingi ja miniseelikuid kandma ning tagatipuks veel sünnitama ja lapsi rinnaga toitma. No kuulge!
Naine on hea naine siis, kui ta on ilus ja räägib viisakalt (mitte ei ropenda nagu voorimees ja ei tatista nagu haige kaamel), Kui ta hoolitseb oma välimuse eest ja laseb mehel olla suur ja tugev. Mis ei tähenda et peaks ilmtingimata temaga voodisse ronima kohe, eksju;)
Aga samas mind häirib, kui 10 'voodirõõmu' teeb mehest kõva mehe, naisest aga 'odava lipaka' jne. St. stamparusaamad sellest, mis peaks normaalne olema. Kellegi arvates. Kellegi sellise, kes ise teeb hullemaidki asju, eks. Mind häirib, kui õlut reklaamitakse poolalasti naisekehaga - et jood end täis ja siis kõik naised jooksevad sul' järele???
No ilus naine on .... ilus, ma ei vaidle vastu. Aga mind häirib naise kui objekti pakkumine millegi muu pähe. Vot see on küll feminismi teema. Mitte see, et naisele ei või mantlit selga aidata, uksi avada ja naeratada.

Kõik feministid - ühinege äärmusfeministide vastu!

Parim uudis tänastes lehtedes

Tony Blair pääses Eestist eluga!!

Selline teade oli siis SLÕLi 'putkakuuluse' peal kirjas. Teate ju küll, need kollased libled putkaseintel, kuhu on otsitud võimalikult väike pealkiri, et see suurelt ära trükkida.