Et ELaK alustab korralist tegevust ja minul õlad sügelevad, et tahaks HÜ-PA-MAAA! Ja öösiti näen oma kallimat unes. Ja iga kord ärkan pettumusega, et ta ei tee must väljagi. Unes. Piiga paraneb. Päike paistab ja lumi näitab harvu sulamismärke. Ja linnud laulavad juba.
Ja mina käin ringi näoga, nagu oleks keegi peitliga naeratuse sinna uuristanud ja unistan kevadest, hüppamisest ja oma kallimast. NAgu ma talle ise ütlesin - kui lumi maast läinud, siis ei hoia mind enam miski linnas nädalavahetustel kinni.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar