Nagu kiuste oli eile selline päev, kus teine vanaema tahtis kangesti lapsele lasteaeda järgi minna ja no siis läkski. Et pärast lähevad laulma ja puha. No kokkulepe oli, et kell 16:45 on mul uksetaga, et jõuab veel süüa ja laulmiseks asjad kaasa võtta ja siis minek.
OK Kas inimesed suudavad kellaajast kinni pidada? EI! Kell 17:05 pidin ma juba hakkama närviliselt helistama, et kus olete, kui käis altukse TIRR ja üks jädine, nukker häl teatas, et tema tuli ja et emme tulgu trepi peale vastu.
Ja tuli välja tõsiasi, et laulma minemisest ei tule sel päeval küll midagi välja. Et tema oli lasteaias jää peal kukkunud ja käsi pidada hirmsasti valutama. Ja meie siis vutt-vutt lapsega traumapunkti. Õed olid toredad aga arvatavasti (vähemalt pooled neist) venelased, röntgenitädid olid lausa lahkus ise ja arst viskas korraks pilgu arvutiekraanile ja teatas: "Luumurd on, minge sinna kõrvale, kips pannakse!"
Ja mina olen öö otsa magamata, sest keegi niutsus mind täpselt siis üles, kui ma olin just magama jäänud ja pärast magasin selle 'ühe' kaisus ja ootasin, millal mulle läbi une kipsiga äsatakse nina vastu.
Sellised läbielamised siis.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar