Śinisilm kurdab , et iga korraga titega arstil käies aheneb tema menüü mingi meeldiva asja osas. No mai tea. Eks arste ole igasuguseid ja eks igaüks neist räägib ja on oma moodi. Mina olen tervelt 2 korda saanud arstilt oma lapse mõrvasüüdistust kuulda. Et mina olevat süüdi, kui mu laps nüüd _kohe_ ära sureb selle kätte, mis ma talle andsin. 1. korral toimus mõrvakatse kaeratummiga (krt, miljonid inimesed on selle peal üles kasvanud ja minu oma annab kohe otsad??) ja 2. korral andsin väikelapsele palaviku alandamiseks aspiriini (kes kujutas aastal 1980 ette laste kasvatamist ILMA aspiriinita??)

Praegu ei suuda enam ükski arst mind (ptüi-ptüi-ptüi üle vasema õla!) endast välja viia oma mõrvakatsejuttudega. Ja seda seiukohta olen kah kuskilt kuulnud, et kui laps on selle osas allergiline, mis ema sööb, siis ongi tegelikult allergiline hoopis ema mitte laps. Selline segane ja segadusttekitav jutt siis seekord.