Noh. Asi sai alguse pea kaks (2!!) kuud tagasi, kui kalliga viimati kohtusime. Et tema olla ostnud piletid meile, Chris Rea kontserdile. Eilsele kontserdile. Vähemalt oli kindel kuupäev teada, et millal ma oma kallimat kindlasti näen, kui vahepeal ei trehva ;)
Olgu. Ma saan muidugi aru, et tööpäeval ei saa kontsert mõjuvbatel põhjustel alate ntks. kell 15.00, aga algus kell 20.00 on kõige ebasobivam aeg, vähemalt minu jaoks. Sest umbes poole üheksast veerand kümneni on nö. 'surnud punkt' kui tuleb lihtsalt jõuga silmi lahti hoida, kui midagi tarka teha ei ole. Ja kontserdil sa ei tee midagi, istud lihtsalt ja kuulad ja oled. Ja kui sul on juhtumisi mingi nõme külma-õhu puhur seljataga, siis kas külmetad või poed oma saatjale hästi ligi ja siis tuleb uni nagu naksti kohale. Niisiis. Inimene maksis üle 600 krooni selle eest, et mina saaksin tunnikese tukastada hea muusika saatel. Aga muusika oli tõesti seda tukastamist väärt ja kontserdi kolmandale kolmandikule sai ka juba täielikult kaasa elatud:)
Ainus kurb asi oli tänane hommik, kui teravalt lõikas teadmine, et täna õhtul olen ma jälle üksi. Ja seda, millal me jälle kokku peaks saama, teab ainult tuul.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar