Eneseimetleja

Mul on üks sõber. Ta armastab mind väga, eriti mu nina. Eriti armastab ta mu nina kõdistada. Ei-ei-ei-ei-ei, ei ole pervert ;) Üks juuksesalk hoopis. Ma ei tea, kas ta igatseb aega, kui ta veel oli osa tukast (juuksuris käies 'kulub' mul tukk alati suti õhemaks, sest osa tukast jäetakse lühemaks lõikamata) või talle lihtsalt meeldib seal, otsapidi ninale toetudes. Kui ma muidu lükkan juuksed silme eest ära, kõrvataha, siis tema lipsab alati sealt 'peidupaigast välja uuesti ja kaardub elegantselt peaaegu pealaelt otse üle näo alla, ninani. Mõnikord kutsub ta mõne seltsilise kaasa, et lõbusam oleks. Tegelikult olen mina tema sõber ka. Mulle lihtsalt meeldib ta vallatu jonnakus. Ja mulle meldib, kuidasm a sellepärast välja näen - vallatu juuksesalgu tagant piiluvad naerused sinakas-hallid silmad. Ma armastan ennast, teate!