Sa oled liiga kallis selleks, et sind igasugustesse jamadesse mässida

Selle nimi on vist "usaldus". Või milleks muuks nimetada tõika, et sa tunned et võid rääkida mida tahes. Või siis rääkimata jätta. Teha, mis pähe tuleb aga samas ka kõik selle tegemata jätta. Sa võid rääkida oma kallimale, kuidas sa meestes käid ja õhtuti naabrimehe juures nukrutsemas käid ja siis.... Öelda, et tegelikult sa ajasid udu ja sa ei teeks iial midagi sellist. Sa võid helistada oma kallile ükskõik millal.... ja samas ka täiesti helistamata jätta. Sa võid oma kallimat õrritada ja kiusata (just täpselt selle piirini, kuhu see lubatud on), aga sa võid selle ka tegemata jätta (nii et ta ise ei teagi, et sa midagi tegemata jätsid). Sa tõesti võid teha mida tahad. Ja sa oled raudselt veendunud, et see mida sa teed ongi see mida sa teed. Et keegi ei halvusta sind selle pärast, kui sa ütled tasakesi "ma armastan sind!" ja et keegi ei hakka närviliselt su telefoni mälus ja käekotis sorima, kui sa selle ütlemata jätad ja mingeid lugusid oma (olematutest) seiklustest pajatad. Mingil hetkel hakkad lihtsalt hindama vabadust olla tujukas, jutukas, ärritav, hooliv, hoolitsev, vaikiv, õrn, .... vabadust olla naine.