Lapsed on lahedad :)

Niisiis. Terve pika tee koju tagasi käis arutlus teemal 'millist looma omale koju võtta'. Hamstrid ei sobinud, kuna nad kolistavad öösiti (minu valgustav vahemärkus:) ) oma jooksurattaga ja ei lase magada. Koer ei tulnud kõneallagi, sest ta 1. närib jalanõusid ja 2. tuleb temaga kolm korda päevas ´a 2 tundi jalutamas käia. Kassid oleks muidu olnud väga asjalik ettepanek, ainlt et isased kassid pissivad igale poole ja emastel on iga 2 kuu tagant 6 poega ja neid pole kuhugi panna ju. Steriliseerimise varianti ma igaks juhuks välja ei käinud, iseenda ja kodurahu huvides ;) Üle jäid jänesed. Et väike armas jänkupoiss. Konkreetne otsus oli, et peab olema tumehall (emme, mis värvi küülikud sulle kõige rohkem meeldivad??? Tumehallid ja beezhid!) ja siniste või pruunide silmadega. Minu jõuetule vastuväitele, et 'aga vanaema ja vanaisa...??' tuli kiire vastus, et "Sa emme ära muretse, küll ma vanaema ja vanaisa pehmeks räägin!".

Kodus hakati oma jänesejutuga pihta. Et tema magab põrandal ja jänku siis saab tema voodis elada ja .... No kogemata tuli jutt ka väga otse ja konkretselt ja vastus tuli kiiresti. Et ega siis jänesed toas ei ela. Ja tüdruku suur loomaunistus oligi selleks korraks otsas. Aga ega ta minuteada ei jäta oma jonni, küll varsti on uus tegevusplaan välja mõeldud.