Inimõigused!

Mõtlen siin, et .... mõtlen-mõtlen-mõtlen, eks.

Mul on kangesti eredalt meeles, kuidas mind lohutati, et "Oh ära pane teda tähele, ta on purjus ja ei tea mida räägib". See käis siis tookord minu kallima isa kohta, kes purjuspäi räuskama tuli mingi mõttetu asja pärast. Minu jaoks oli see väga kummaline ja ühtlasi ka valus vabandus. Esiteks et õigustatakse psüühilist vägivalda minu kallal. Teiseks ei ole minu isa iial purjuspäi kuskil ringi räusanud, vähemalt mitte minu teada. Kolmandaks pole ma iial pidanud oma isa välja vabandama, liitai veel sellise vabandusega. Siis veel meenus praegu, et omal ajal olevat olnud täiesti ametlikult kuritegude puhul arvestatav karistust kergendav asjaolu alkoholijoobes olek. Et "ta ei teadnud mida ta teeb, anname talle andeks, ta oli maani täis kui kolm inimest ära tappis". Paistab et Eesti tahab selle juurde tagasi liikuda. Kõigepealt anname õiguse kerges joobes autot juhtida - aga see ei tee ju midagi, kui oled paar pudelit õlut ära joonud! Järgmiseks lubame avalikus kohas juua. Et noh las nad vaesekesed ikka joovad õlut ja veini grüünes, keda see ikka häirib. Kas järgmiseks tuleb seadus, et alkohoolikuid ei karistata kuritegude eest, sest et nad ei teadnud mida tegid???

Muidgi mind kui vaba ja sõltumatut inimest häirib, et ma ei või Tallinnas Harju mäel suvisel ajal, kui mätas kuiv ja roheline käia väikest õlut libistamas. Et 'keda see ikka häirib, et ma siin ühe õlle võtan'. Olgu. Aga mind kui väikese lapse ema häirib kõvasti see, kui see sama vaba ja sõltumatu inimene koguneb teiste omasugustega kuhugi parki ja juuakse nii et ... on joodud. Et need vabad ja sõltumatud võtavad siis omale õiguse kõikimöödujaid kommenteerida, et nad jätavad oma rämpsu vedelema ja et parema puudumisel käivad oma vajadusi sealsamas pargis põõsaste vahel rahuldamas. Mind, vaba ja sõltumatut häirib see, kui bussid on täis neid 'vabasid ja sõltumatuid' kes haisevad nagu kolm aastat koristamata välikäimla, ropendavad ja tülitavad teisi sõitjaid. Mind häirib kui bussid-trollid-trammid on minu ja mu lapse jaoks ohtlikud.

Kas me oleme siis veel 'vabad ja sõltumatud' kui me saame omale õiguse käia pargis viina joomas? Kes on siis see inimene, kelle õigusi tuleks kaitsta? Vabadus ei ole õigus teha seda mis pähe tuleb. Vabadus on see, et sa tead, et sa võiksid teha seda mis pähe tuleb, aga teed seda mis on õige ja hea. Sellest vabaduse nüansist pole meil veel aru saadud ja nii kaua, kui alkoholijoovet käsitletakse endiselt karistust pehmendava asjaoluna (oh ära pane tähele kallis, ta on purjus!), ei ole lootustki, et midagi paremaks muutuks.

Mina, vaba ja sõltumatu inimene, mina, väikese lapse ema, arvan, et me ei peaks lubama tarbida alkoholi seal kus see ainult pähe tuleb. Mingid piirid peaks ikkagi olema.