Noh. Ma leidsin, et mul vist on probleem. Või siis, et mul vist tuleb probleem, kui täpsem olla. Või noh, kui kõik hästi on, siis tegelikult probleemi ei ole ega tule ja ma lihtsalt kujutan seda ette.
Tähendab, et noh.... Kui mul veel piigat polnud, siis ma otsustasin, et lapse pärast ma ei abiellu. Kuigi, kui oleks palutud naiseks, oleksin ikkagi ..... Ma leidsin, et siis kui ta on nii 2-3ne, siis oleks paras. Et siis oleks see minu pärast, sellepärat et mind ennast tahetakse. OK. Kui piiga oli beebi mõõtu, siis polnud aega üldse mehe otsimisele mõelda ja lapse isa ei tundnud ka asja vastu huvi. Siis mõtlesin, et hiljem, kui ta on juba 'suur', siis on aega küll.
Ja nüüd...... Nüüd ma kahtlustan, et mu 6-ne tüdruk on nö. sissevõetud minu kallimast.... No neil on 'kõigest' 18 aastat vanusevahet. Ja ma ei oska midagi mõeldagi, rääkimata millegi tegemisest, tema või iseenda või oma kallima aitamisest. Ma olen lihtsalt mures ja hirmul, et mis edasi saab. Mis saab 5 või 10 või 15 aasta pärast??? Ma lihtsalt ei tea, kuidas seda enda jaoks lahendada. Ja nii ma siis hädaldangi siin....
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar