Sain esimese hoiatuse. Et kui ma kohe tööle ei hakka, siis..... Et no võtavad raha vähemaks. OK. Tunnistagem ausalt, et minu viga, et ma ei ole suutnud end tööle panna. Ainult et see karm hoiatus tuli täpselt 1,5 tööpäeva (s.o. 3,5 ööpäeva) peale seda, kui ma käisin kõige kõrgema ülemuse juures osakonna naiste rasket elu kurtmas ja läksin selle käigus mööda tervelt 3 vahe-ülemusest, sh. 1 büroojuhataja, 1 osakonnajuhataja ja 1 pääliku asetäitja. Niisiis. Kas hoiatus tuli ainult sellepärast, et ma tööd ei tee või aitas selle hoiatuse tegemisele oluliselt kaasa see, et ma julgesin neid kolme eirata ja probleemist otse rääkida? Samas - kolm vahepealset instantsi teavad täpselt sama moodi, et on probleem ja pole mitte midagi selle lahendamiseks ette võtnud. Aga kui otsus tuleb otse päälikult, et noh, et midagi muuta, siis ei saa ükski neist kolmest seda oma kontosse kirjutada ja nad kindlasti on veendunud, et kõik need, keda see isiklikult puudutab, on juba asjade tegelikust seisust teadlikud.
Igavene dilemma, eks. Et kas miski juhtub lihtsalt selle pärast et juhtub või juhtub see selle pärast, et teisiti juhtuda ei saa??