Lintsu kurdab. Lugesin ja mõtlesin korra, et 'ahh, rasedate värk!' ja siis jäin mõtlema. . . Et ega ma ise parem ei ole ;) Aina on kuhugi kiire. Hea meelega magaks ühe hea peatäie. Käiks niisama ringi natuke. Istuks koos oma kallimaga kuhugi kohvikusse maha ja lürbiks tassi (hirmkallist!) kohvi ja vaataks lihtsalt silma. Räägiks, räägiks, kuulaks, räägiks. Igasugustest Asjadest. Ja iga kord busile kiirustades tuleb ehmatusega pähe, et näe, jälle jäi aega napiks. Et vaevalt sai natuke koos olla, kergelt kallistada, kui juba jooksed jälle kuhugi, keel vestil, ja ainsaks ühenduslüliks on Telefon.
Kurb.