Mõni on juba lapsena selline... asjalik. "Täiskasvanulik" või "vanainimeselik" on see, mida siis suured pooleldi halvustavalt selle lapse kohta ütlevad. Mõni saab täiskasvanuks kiiresti. Siis enamasti on selle põhjuseks raske lapsepõlv või ka lihtsalt keeruline elukäik. Mõnel võtab täiskasvanuks saamine rohkem aega ja mõni .... Olgem ausad, mõni ei saa iial täiskasvanuks.

Noh, see ütlemine, et "Mis sa torgid sitta, läheb veel haisema!" vastab ikka tõele küll. Võtsin NVl ette, helistasin oma lapse isale. Et istuks maha, räägiks oma suhted selgeks ja suud puhtaks. Et mida keegi valesti tegi ja millal siis tegelikult kogu suhe otsa lõppes.
1. polnud ta üldse Talinaski. Külas oli. Oli hämmingus ja võibolla koguni et solvunud, kui ma ütlesin, et mai teadnudki et tal laps on ja et olgu siis edasi meestes või naistes, kuidas parasjagu rohkem meeldib.
2. oli ta väga häiritud, kui ma ütlesin, et tahaks kokku saada suhte lõpetamise eesmärgil. Et kas ma polegi siis aru saanud,e t kõik on juba 6 aastat tagasi otsa saanud.
3. suutis ta mind jälle panna lolli olukorda. Et kui mina üritan rääkida sellest, mida ma mõtlen või tunnen või arvan, siis ma olen paha ja tüütu ja nõme.
4. jõudsin arusaamisele, et me vahel pole vist iial mingit mõistmist olnudki (kuigi tema nagu püüdis vastupidist väita).
Täiesti kasutu helistamine oli. Selle inimesega ei saa iial mingit normaalset läbisaamist olema enam. Tea, kas kunagi üldse on olnudki. Normaalset läbisaamist ma mõtlen. Pime järeljooksmine ei ole 'läbisaamine'.

Ja siis... Helistasin U-le. Rääkisin rahulikult ära, mis mind vaevab, et mida ma kardan, mida ma tunnen, millest mõtlen ja mida igatsen.
1. ütles ta, et ta on rahul ja õnnelik, et ma talle selle kõik ära räägin.
2. ütles, et tal on hea meel et ma talle meie probleemidest räägin.
3. oli tal hea meel, et ma ta hommikul kella poole 9 ajal üles ajasin oma kõnega.
Üleüldse oli TÄI-ES-TI erinev suhtumine. Mina ei tea millest see tuleb, et inimesed ikka nii erinevad on.