Tegelikult ma ei tea, mida ma tahan. Kui ma väga ebakindlaks muutun, püüan ma seda kompenseerida suurema välise enesekindluse ja pealehakkamisega. See on viga, ma tean, aga jõle raske on teisiti. St. siis kui väljastpoolt ei sisendata seda enesekindlust, kui need vastikud kõhklused pead tõstavad. Ma armastan ennast aga ma ei tea, mida teised minust mõtlevad. Ma ei tea, kuidas panna neid ka mind armastama, sest ma olen kohati nii väga nõrk, sisemiselt nõrk.