Terrorist, Enese-Tapu

Ma leidsin omale ... huvitava hobi. Ma armusin heegeldamisse!! Aga enne seda õnnestus kaks vanemaealist naisterahvast infarktiohtu seada küsimusega: "ega sa ei tea, kust ma pilutamiseks mustrit leian??". Mina, paadunud näputöövihkaja ja pilutan-heegeldan! Kui keegi mulle seda aastat paar tagasi oleks ennustanud, ma oleks tal soovitanud minna oma mõistust kontrollima mõne spetsialisti juurde!

In Real Life is not money making people happy....*

Noh, lugesin "Eesti Naisest" ühte 'uurimuslugu' selle kohta, et mille järgi naised meest valivad. Et elukaasalaseks, kallimaks. Mind isilkikult jäi painama see koht, kus üks kena keskealine naisterahvas rääkis, et mees peab ikka naisest rohkem teenima, et muidu ei ole ikkagi kooelu õnnelik.

Mida siis on. Kes keda diskrimineerib, kas mehed naisi või naised mehi?? Et kuigi sama töö eest peab naine saama sama palju palka kui mees (ÕIGE, kahel käel poolt!!), peab mees kooselus siiski rohkem teenima kui naine. Kui nad õnnetuseks on mõlemad .... ütleme kokad, siis peab ikkagi mees rohkem palka saama, et pereelu õnnelikum oleks?!? (kuigi tööülesanded on samad ja naine peaks sama palju teenima kui meeski....)

Sellest tulebki meeste pidev stress. Et pidevalt on surve vanemate, naise, töökaaslaste, ühiskonna poolt, et mees peab palju teenima, mees peab pere ülalpidama. Ei pea ju! Meil on, vabandage väga, 21. sajand, muutunud soo- ja pererollid. Mees peab olema naisele mees, lastele isa, vanematele poeg. Mees peab olema abiks elus oma kallitele lähedastele. Mees ei pea selleks end surnuks töötama. Kuigi palju raha on hea, ei tee palju raha õnnelikuks!** Et seda ühiskonna 'mees peab pere ülalpidama' poliitikat järgides peaks siis naine loobuma paremast pakkumisest ainult pere kodurahu huvides, sest MEES PEAB ROHKEM TEENIMA!!

Andke andeks, aga ma olen ise korra enesevalitsuse kaotanud ja palunud meest, et 'palun ära sure veel ära, ma ei taha jälle üksi jääda....' Ei ole meeldiv selgusemoment, et 'rohkem teenima'='kiiremini hauda'. Nii et - naised, tulge mõistusele. Ennem elage üksi ja tegelege eneseteostusega kui et elate 'perekonnas' kus te seda teha ei saa, sest 'mees peab....'....
___________
*...but more money does!
** Õnnelikuks teeb 'naabrist rohkem raha, ma tean küll ;)

Loogika. Raudne Loogika

- Nooh, mis te arvate, mis soost on sõna 'otshered'??
Kõhklus...
- Naissoost....?
- Õige!! Aga miks? Miks te ütlete, et naissoost??
- (kõhklevelt) Sest ainult naised seisavad järjekorras???

Raske lapsepõlv

Tegelikult me olime õega väga lähedased. Ainult viimsel ajal olen hakanud järjest rohkem temaga kohtumisi vältima. Ma ei tea miks. Kas sellepärast, et temal on 'õnnelik pereelu' või on sel mingi muu põhjus. Igatahes.... Nädalavahetusel käisin seal sünnipäeval. Et ikkagi õel 36 ja tema tütrel 5. Ja kutsutud ja .... minu oma tütar oleks kindlasti väga õnnetu, kui emmet kaasas ei ole.... Kuidagi sujuvalt juhtus jälle nii, et minul niiku8inii midagi tarka teha ei ole, vaadaku ma parem laste järgi. Mitte et keegi ütleks, aga.... tunne on selline. Keegi räägib kellegi teisega, kolmas vaatab pealt, neljas räägib viiendaga ja ... mina istun ja tunnen end üleliigsena. Et pole mul mingit ametisaavutust ega eraelulist saavutust ette näidata, pole mul meest kaasas, kelle kõrval end natukenegi vajalikuna tunda, isegi suurt kõhtu pole ettenäidata, kuigi aegajalt tabad kahtlustavat piidlemist.... Ainult hullemaks tegi asjaolu see, et ma ei võta meie kahe kolme last võrdsetena. Ma tõesti hindan ja armastan oma õe tütart, kes on just selline nagu minu arusaamist mööda üks laps olema peaks - ulakas, hulljulge, vallatu, iseseisev... Oma tütar tekitab pigem ebamugavust, tundub tüütu ja saamatu. Õe poeg aga.... tema pole mulle omale kunagi eriliselt meeldinud. Ma tean, et nii on vale tunda ja arvata, aga ma ei saa selle vastu, kohe kuidagi ei saa. Ja se tekitab seltskonnas veel omakorda barjääri, sest nad kõik on temast nii sissevõetud, ainult mina pean tüdrukuid paremateks ....

Käisin Karlaga kalal...

Free-Wheeling Director

Minu isiksus

Poliitiline avaldus

Kui ma varem olin suhteliselt leige poliitika suhtes (et mitte öelda täiesti ükskõikne), siis peale selle artikli lugemist hakkan ma väga tõsiselt poliitikasse ja valimistesse suhtuma!

Ma lähen kevadel kindlasti valima. Mitte ainult et masendava elukorralduse vastu, vaid mõne enam-vähem asjaliku partei poolt. Ma ei tea veel, et millise poolt, nii et poliitikud, tõmmelge minu häälekese nimel! Kuigi Ansip on hampelmann, Kelam on .. kummaline, Tarand on euroopas (ja joob), Padar olevat vaesed põllumehed maha müünud oma lihaveisejutuga.... Aga masendava partei ladvik tekitab juba langetõve meenutavat tõmblemist. Nii et, aeg hakata normaalseks. Ja poliitik, kes saab minu häälekese pärast RKsse sisse värisegu, sest ma kavatsen ta paruka paljaks kitkuda, kui ta on poliitiliselt või juriidiliselt korrektne kohtades, kus ta peaks inimelikult ja eetiliselt korrektne olema.

Masendav

Vot see on masendav!!!

The new BLOGGER has come!

Okei, tore, nemad teevad tootearendust, aga .... Ma saana ru küll, et uusim mood on parim, et vana toote uus vesrion on parem kui vana... Aga ma ei taha uut versiooni, ma ei taha siia google alt logida, mulel aitab sellest bloggeri-lehelt logimisest küll!! Kas nad siis kustutavad mu blogi ära, kui ma uue versiooni peale üle ei lähe va???+ Või tõstavad ise selle ümber, vägisi???

/Jonnipunn, kes armastab 'vana ja head' ja EI TAHA uuendustega kaasa minna.../

Ooperi tort

Noh, etma seda retsepti teinekord jälle nõrkemiseni otsima ei peaks...

Vaja läheb:
1 tordipõhi (võid ka ise küpsetada), vaja lõigata 3 kettaks
1,25 dl kanget kohvi koos konjakiga tordipõhja immutamiseks

Mocca kreemiks:
2,24 dl piima
0,5-1 spl lahustuvat kohvi
3 munakollast
1,25 dl suhkrut
1 tl tärkilist
0,5 tl vaniljesuhkrut
250 g pehmet (toasooja) magedat võid

Shokolaadikreemiks:
2,5 dl vahukoort
3 spl magedat võid
0,25-0,5 spl lahustuvat kohvi
225 g tumedat shokolaadi

Valmistamine:

Mocca kreem:
Piim ja kohv segada ja lasta keema tõusta. Munakollased vahustada suhkruga ja lisada tärklis. Sellele lisada peene joana soe piimakohv ning segada samal ajal hoolega. Segu uuesti kuumutada samal ajal kloppides. Jahutada külmas vesivannis. Või hõõruda pehmeks, lisada vähehaaval, pidevalt vahustades munasegu. Jätta toasooja seisma.

Shokolaadikreem:
Koor, kohv ja või segada, kuumutada keemiseni, tõsta tulelt ja lisada shokolaaditükid. Hoida nõrgal tulel ja segada kuni shokolaad sulab. Kalla segu kaussi ja jahuta kuni segu nii palju pakseneb, et teda saaks määrida (s.o. umbes 15 minutit). Sega aegajalt.

Edasi:
Niisuta kõige alumist tordipõhja osa kohviseguga, määri peale umbes pool shokolaadikreemi, pane umbes 10 minutiks külmkappi tarduma. Aseta peale 2. ketas, niisuta kohviga, määri peale pool moccakreemi. Aseta peale 3. ketas,niisuta kohviga, kata ülejäänud moccakreemiga ja pane umbes 10 minutiks sügavkülma tarduma.
Määri peale ülejäänud shokolaadikreem ja pane 15 minutiks sügavkülma.

Rahulolematuse uuring

Noh. Küsimus oli, et 'kas olete valmis karjäärivõimalustega asutuses'. Minul tekkis pikapeale küsimus, et millised need võimalused siis on? Et kas selle pärast, et mõni spetsialist on väga hea ja väärt edutamist ntks büroojuhatajaks lastakse mõni büroojuhataja lahti või viiakse madalamale ametikohale? Või tehakse uus büroo? Või viikase hea spetsialist mõnele vabale büroojuhataja kohale, sõltumata tema erialast (e. ntks loomaarstist raamatupidajaks??) Suletud süsteemis ei saa edutamine toimuda muidu, kui ainult kellegi eest ära tõukamise teel. Aga kui sa ei taha kedagi 'eest ära' nügida? Kas edutamine ja karjäärirtedelil ronimine on oluline??

Aabrami jutu peale tuli kangesti naer silma. Nimelt meil on olnud haruldaselt püsiva asustusega trepikoda. No ühe tavalise, 5-kordse maja kohta. Kui mujal trepikodades on maja eluea jooksul (aga seda on juba 30 aastat ja natuke pealegi) elanikud mitu korda vahetunud, siis meie sattusime tõelisse muudatustekerisesse napp 6 aastat tagasi. See et vahepeal vastaskorteris bordelli peeti ei lähe arvesse - korter oli omanike välislähetuses oleku ajaks väljaüüritud. Siis aga sai korter päris uued omanikud. Paljulapseline, selline ... nö. puudeline. Et kuidas ikak saab normaalses peres 4 last olla. Nüüd on asi veel hullem, sest lapsi on veel juurdegi tulnud. Aastat paar tagasi müüdi ka alumise korruse korter ära. Omaniku-elaniku surma tõttu.

Seal elab nüüd selline ... omapärane seltskond. No et mees ja naine ja siis vist remondibrigaad. Mõnikord on mõned noored ka. Ükskord istus mingi kamp ukse ees trepiplatvormil, kaanisid õlut ja siidrit ning kiskusid suitsu. Vähemalt 1 seltskonsat oli viimast otsa titeootel. A see pole teema. Teema on see, et kuigi nad elavad seal juba 2. aastat ei ole nad veel seda omandanud, et trepikojarahvale tere öelda. Vähemalt mei epere pole ühtegi teret kinni püüdnud. Aga ükspäev alustas Proua ilma sissejuhatuseta juttu. Et kas mina tean, et millal MEIL (s.o. meie korteris, 5.dal) radiaatorivahetus algab. Et tema tahab vabu päevi võtta aga ei tea mis ajaks. KUSJUURES vestlus toimus infostendi kõrval ja stendil on suurelt üleval ühistu esimehe nimi, korteri ja telefoninumber ;) Aga see teda suuremat ei loksutanud ;)

Probleem on ikka rooli ja juhiistme ning kahe kõrva vahel ...

Nädalavahetuse suurõnnetusest rääkides tuleb nutt peale. Õigemini kuulates-lugedes arvamusi tasemel, et "Oleks tädil rattad, oleks omnibuss". St. "Oleks Tallin-Tartu maantee neljarealine, siis Dajan Ahmed elaks!"

Kodanikud, saage aru.
1. Auto on üldiselt juhitav. Väljaarvatud erandolukorras, mida sel päeval ei täheldatud. See tähendab, et auto sõidab just sinna poole, kuhu poole rooli keeratakse. Selle vastu, et autojuht keerab rooli vales suunas, ei aita ka mitte kuuerealine tee.
2. Turvavööd on autodel ikkagi kinnitamiseks. "Oleks.."-teemat arendades "Oleks Ahmedil turvavöö kinni olnud, ei oleks temaga kõige hullemat juhtunud ja ka tema kõrval sõitnud oleksid tunduvalt paremas olukorras!" Nimelt, kui keegi märkas, laupkokkupõrkest pääsesid minimaalsete vigastustega mikrobussi juht ja esiistmel istunu, surma sai ainus ilma turvavööta sõitnu ja raskelt vigastada need, kellele ta peale paiskus õnnetuse hetkel.

Ma ei tea, mis TEGELIKULT juhtus, aga vähemalt 1 elu kadus 'tänu' liikluseeskirja eiramisele. Turvavöö nimigi ütleb, et see on TURVAvöö, elupäästja. See ei ole inimeste piinamiseks välja mõeldud. Kui turvavöö on lahti, ei aita ka kilomeetri laiused sõidurajad, surma saad vale manöövri puhul ikak sama moodi....

Hiljem:
Kui mõni arukas inimene, või minu pärast kasvõi autojuhtki ära seletaks loogika, et Tartu maantee peab olema 4-realine, sest ega inimest ikka ümber ei kasvata - kui tema tahab kihutada, tuleb luua selleks ikkagi ka sobivad tingimused. Aga see vist on juba hoopis uus teema. See et vähemalt pooled õnnetused oleksid siiski olemata, kui autojuhid arvestades oma kiiret elutempot austaksid iseenda, oma lähedaste ja võhivõõraste inimeste õigust elule...

Veel:
Pidevalt käib kisa selle ümber, et 'meie armastatud näitleja!!' Samas keegi jäi kuskil korraga emast ja isast ja ta laps on üliraskes seisus haiglas, intensiivis. Seda ei paista keegi märkavatki. Masendav nagu. Ja sellist suhtumist ei paranda ükski moodne kiirtee. See on meie südameis sügavalt sees. See et tavaline inimene on ümmargune null, peaasi,e t meie 'armastatud' ja kuulsad tähelepanu keskpunktis oleksid. Õigus, selleks et uudistekünnist ületada, peab surma saama keegi, kes on Piisavalt Kuulus Persoon....

Põder, peaasi, et sõraline, liik polegi oluline???

Lugesin seda arvamust kultuuripealinnade kohta ja tahtsin autorit parandada, et logol ei ole tegemist mitte põdraga. Ei põhjapõdra e. poroga ega ka mitte nö. 'tavalise' põdraga. Logol on kujutatud hoopis armunäljas isahirve. Arvatavasti punahirvega, kes elab ka Eesti läänepoolsetes metsades. Ühesõnaga, enne kui hakata kedagi soomestumises süüdistama, võiks ikka pisutki fakte kontrollida. Või siis mitte sõna võtta.

Vaevalt et autor ise siia satub, aga kohapeal ei olnud võimalik ka oma parandusi tekitada....

Imetajad: http://bio.edu.ee/animals/Imetajad/imindex.htm
Ja vaata otsingust PÕDER ja PUNAHIRV. No on kaks erinevat looma ju!

Tuksi-Nuksi ja Nublu-Auh

Eile jäin lasteaeda minnes hiljaks pisut. St ühele poisile tuli ema järele ja oli kaasa võtnud uue väikse pereliikme, et kuidas sa teist ikka üksi maha jätad. Kui rätik lahti keerati, koorus sealt välja .... väike reibas kutsu. Nimeks Tiksi. Arvake ära, kas mul oli edaspidi hästi lõbus õhtu või ei olnud mitte?

Noorel daamil olid kõik pisiasjad hoolega läbi mõeldud. Et tuleb minna poodi koera ostma ja kus lähim loomapood on. Ja kui seal ei ole koera, siis tuleb helistada poisi emale ja küsida, kust nad koera ostsid. Ta teadis, et peab olema KAKS koera, emane ja isane, et neil igav ei oleks ja et hästi palju kutsikaid oleks, et kõik sõbrad saaksid koerakutsikat süles hoida. Isegi nimed olid välja mõeldud ja kogu elukorraldus, et kuidas kõik tema arvates käima hakkaks.

Ainus nõrk koht tema plaanides, mille ka KuKo kohvikutädi üles leidis, oli see, et kust seer aha võetakse koera ostmiseks, pealegi veel KAHE koera jaoks + koer tahab ju süüa ka ja kes tema eest siis hoolitseb, kui ta haige on. Koera haiguse pärast ju emme töölt puududa ei saa...

Aga õhtu oli lõbusalt sisustatud ja muie püsib veel praegugi vapralt suunurgas.

Igaühele midagi

Niipea, kui hoomikul silm natukene selgemaks läks ja mõistus tööle hakkas, krabasin padja kõrvalt telefoni, et vastatud kõnede registrit vaadata. Ja selles pettuda.... Ma ju ometi teadsin täpselt..... see oli nii selge.... Hiljem õhtul kirjutatud kirja lugedes tuli mõnus äratundmine. Viimsed sõnad õhtul olid, et "palun tule täna öösel unes minu juurde...." Ju ta siis ei saanud tulla, helistas ainult. Ma ei mäleta, et millest me rääkisime, aga me rääkisime pikalt. Lõpuks kõne lihtsalt katkes. Valisin juba numbri, et tagasi helistada, aga siismõtlesin, et küllap ta ise katkestas kõne, et ta ei saa enam pikemalt rääkida. Ja jätsin asja nii nagu oli. See helistamise-rääkimise elamus oli hommikul ikka väga tugev...

Hiljem:
Tema oli olnud reedel ärgates väga väsinud ja unne, nagu oleks öö otsa midagi teinud. Ju ta siis rääkiski telefoniga :)

Maalammas nii ja maalmmas naa

Sina, kes sa siia sattusid. Ma arvan, et sa otsid hetkel internetist täiendavat infot Postimehe ja Päevalehe artiklitele. Ma püüan siin seda probleemi natuke laiemalt, laiemas perspektiivis* valgustada. Ja ma loodan, et sa loed selle jutu siin läbi ka siis, kui see päriselt ei vasta sinu ootustele ja lootustele.

Niisiis. Juhtusin ise seal 'seminaril' kohal olema, kus 'Eesti maalammas ametlikult tõuks tunnustati'. Esiteks ei saa üks seminar midagi ega kedagi 'ametlikult tunnustada', see on igal juhul ühe või teise riigiameti pärusmaa. Teiseks ütles selle lause, et 'maalammas on tõesti olemas' Tartu Ülikooli teadlane Urmas Saarma, kes meelevaldselt tõlgendas Soome geneetiliste analüüside laborist saadud tlemusi. Aga kõigest ikka järjekorras.

Artiklid ei valeta tegelikult. Nad kirjeldavad täpselt seda, mida seal 'Maalambaseminaril' räägiti. Seminar ise oli pisut mäda ülesehituselt.
1. teatas ELFi projektijuht pr. Lepik, et esimesena esinema pidanud soomalse, dr. Kantaneni ettekanne tõlgitakse. Et tõlkijaks on TÜ teadur Saarma. Seega jäi kindlasti vähemalt pool auditooriumist ootama, mida hr. Saarma räägib ja tegelikult esimest ettekannet ei kuulanudki. Seda esimest ettekannet aga keegi ei tõlkinud eesti keelde.
2. tegi teine ettekandja, Saarma kummalisi, meelevaldseid järeldusi. St. analüüsimaterjal oli täpselt sama, mis soomalse ettekandeski, aga järeldused olid meelevaldsed. Kui dr. Kantanen ütles, et tegemist on 'teadmata päritoluga loomadega' ja et neid EI SAA maalambaks nimetada, sest maalamba geneetilist koodi ei ole teada, siis eeslase ettekandes oli sõnaselgelt, et Soome labori uuringutulemuste järgi on tegemist maalambaga.
3. Suur probleem oli tõlkimine. Hiljem, arutelul (e. mina-küsin-sina-vastad voorus) tõlgiti küsimused dr. Kantanenile soome keelde. Tema vastas soome keeles ja tõlk pani jutu eesti keelde ringi. Väike konks oli selles, et härra rääkis vaikse häälega ja kiiresti, niie t tegelikult oli saalis tema jutust raske aru saada. Teine, suurem konks oli selles, et tihtipeale koorus pikast, 10-15lauselisest soomekeelsest vastusest välja üks eestikeelne lause ja seega jääb kahtlus tõlke kvaliteedist. Et kas küsimus õigesti tõlgitija kas vastus õigesti tõlgiti. Sest ega rääkijad tegelikult otsetõlke eripäradega ei arvestanud ja tõlgile 'tööpause' teksti sisse ei jätnud. Kurvaks tegi asjaolu, et meie aretusvaldkonna spetsialistid olid väga kidakeelsed.

Niisiis. Asi oli tegelikult organiseeritud just nii, et saaks teha ainult 2 järeldust - kas EI või JAA, pooltoone organisaatorid ei tunnistanud, aga kogu jutt oligi ainult pooltoonides.

On teatud aspekt, mida ajalehes pole peetud vajalikuks üldse mainida. Nimelt genotüpiseerimise käigus selgus, et nimetatud 'maalambakandidaadid' olid geneetiliselt kõigist kohalikest kultuur- ja põlistõugudest erinevad. Minul kummitab peas küsimus - kuidas nad saavad olla meie oma põlised maalambad, kui nad kellegagi suguluses ei ole?? Teadaolevalt on meie kohalikud tõud aretatud meie oma iidsest lambast, keda meil on siin aastasadu peetud. Seega peaks ka kultuurtõugudes olema säilinud midagi 'põlist' ja 'oma'. Aga geneetiliselt on loomad TÄI-ES-TI erinevad. Kusjuures eristub täiesti selgelt 4 erinevat rühma, kel omavahel ka mingit sarnasust ei ole. Lisaks ei ole teada 'iidse maalamba' genotüüp ja vaprad maalamba säilitajad pole mitte katsetki teinud seda kindlaks teha nende valduses olevate muldvanade villaproovide ja karusnahatükkide järgi.

Ühesõnaga - nimetatud seminar, kus 'ametlikult tunnustati maalammas' tekitas rohkem küsimusi, kui neid algselt üldse olla sai ja vastas ainult ühele küsimusele - kas on võimalik, et meie taludes peetakse mõnes kohas mõnda seni tundmata tõugu looma. Jah, peetakse küll. Aga kas see just MAAlambaks peaks klassifitseeruma, see on juba uue uuringu küsimus.
__________________
* Perspetkiiv tähendab antud juhul vaadet.

Täiendus: Noh, selgitus selle kohta, et miks need loomad teistest tõugudest täielikult erinevalt oli ühe aktivisti poolt väga.... üllatav. Nimelt, et geneetilist sarnasust teiste tõugudega ei leitud, kuna uurimismeetod olevat olnud liiga täpne ja tundlik. Et mida-mida. Nagu et eemalt vaadates üks lammas puha ja mida lähemalt lähed, seda erilisem?? Geneetika minuteada ei tööta samadel alustel nagu karja visuaalne vaatlus....

Ajast väljas

Enamasti on inimesed sellised, nagu Sa neid tead. Sa ju tunned neid, põhjalikult, et mitte öelda täielikult. Sa oled neid ju alati tundnud! Ja siis ühel päeval, ühel hetkel vaatad inimest ja sul on tunne nagu istuks su vastas võhivõõras. Isegi hääl tundub võõra kõlaga. Sa kuulad seda juttu, satud mingil hetkel hääle lummusse ja jääd kuulatama häält, mitte juttu ennast. Kui uuesti teksti jälgima said, ei saa enam millestki aru - jutu mõte käib kõrgelt üle su pea ja võimete. Lihtsalt istud, vaatad ja kuulad toda võhivõõrast enda vastas. Püüad kõigest hingest mõista. Vahepeal tabad tekstis midagi tuttavlikku, mis libiseb samal hetkel uuesti käest. Kui lõpuks lummus lõpeb, kaob ka võõras ja vastu vaatab see sama läbi ja lõhki tuttav inimene. Võibolla natuke tuttavam kui enne, sest oled näinud temast midagi sellist, mida enne ei teadnud. Ja pärast ... pärast on kõik jälle hästi. Tunned peaaegu füüsiliselt teise inimese hoolitsust ja õrnust.... et ta oli korraks end unustanud ja võibolla sind kuidagi haavanud.

Veel hetk Irjal ja Sirjel peatudes....

Ei, ma olen nõus, et naine ei pea tööl käima, kui ta ei taha. Mulle isiklikult ei meeldi ärgata kell hommikul kell 6:00, tõusta kell 6:15, kiirustada kell 7:15 tagant uniselt uimerdavat last, et lasteaeda minna, alustada tööpäeva kell 8:00 ja tegeleda sellega kella 16:00-ni, et siis kella 16:20-ks bussi peale minna (sest varem ei lähe bussi!), et lapsele kell 17:00 lasteaeda järgi minna, et koju jõuda kella 17:45-ks (kuna kiiret ei ole õhtul). Et siis last jälle tagant kiirustada, et ta kell 20:30 voodis oleks, et unejuttu lugeda ja raadio-unejuttu oodata. Terve elu käib kella ümber, iga sekund on arvel, mida ma sel hetkel tegema peaksin, mis juba oma järjekorda ootab. Mina, Naine, tahan, et mul oleks hommikul aega enda korrastamiseks (mitte ainult vett korraks näole visata, siis sööma ja siis juba teele), enda ilusaks tegemiseks. Et mul oleks aega end välja puhata. Et mul oleks aega enda mõtteid lugeda, iseenda jaoks oma aega planeerida ja teha asju mis mulle meeldivad. Või mida ma vajalikuks pean. Ma ei taha tõusta öösel, kui väljas on alles pime, tervet päeva kontoris veeta, olgu see ka kõige põnevam töö ilmapeal, ja siis õhtul pimedas koju loivata. Ma ei taha pidevalt tagant sundida väikest inimest, kelle jaoks mul ka aega ei ole. Ma olen nõus olema 'mehe seksiori'. Ma ei tea, miks arvatakse, et tööl mitte käiv naine on mehele prosituudi eest. Koristamine, söögitegemine, poeskäimine, pesupesemine, kodu kaunistamine - kõik need on tööd, mida tegelikult tehakse n.ö. kohakaasluse alusel. Kui mees võimaldab naisel koju jääda, sest naine seda ise tahab, on kõik hästi. Halvasti on siis, kui naine peab koju jääma, sest mees tahab nii.
Kõige parem oleks vist lihtsalt poole-koha-töö. Et kas teed tööd ainult ülepäeviti või siis pool päeva korraga. Ja aega jääb rohkem enda ja teiste jaoks. Ega meest ka enam 20 asta pärast ei võlu see tore ise endaga hakkama saav naine, kel pole olnud selle aja jooksul hetkegi aega iseendale pühendada. Naised lihtsalt on ... naised. Ja kui ühele meeldib kodune olla, siis teisele ei pruugi see meeldida. Ja kui üks on kodune, siis teine rabagu või kolmel kohal korraga + kodu, lapsed ja mees. Kui see talle meeldib. Ja las nii ollagi. Minule ei meeldi nii elada, nagu ma elan, aga ma lihtsalt ei oska seda sasipundart kuskilt otsast harutama hakata, et hakata kord ka nii elama, nagu mulle endale meeldib.
PUNKT

Mõistmatu

Autofriigid on sama head kui arvutifriigidki. St. nii nagu taskukalkulaatori omanik ei saa aru, et miks peaks inimene oskama peast (kiiresti ja õigesti) arvutada, ei suuda autoomanikud mõista, miks üldse peaks ühistransport olemas olema, veel vähem seda, miks peaks ühistransporti kasutama. Tingimusel, et seda on mugav kasutada.

Aegajalt ma püüan meie autostunud inimestele selgitada, et KUI see raha, mis kulutatakse hetkel selleks, et autosid kesklinna juurde toodaks kasutatakse hoopis ühistranspordisüsteemi arendamisele, nii et see oleks kasutajale mugav ja meeldiv, et ei oleks vajadust oma autoga kesklinna trügida, SIIS väheneks kesklinnas autode hulk ja sellega seoses muutuksid ummikud väiksemaks, ühistransport püsiks graafikus.

Üldse algväitesse süvenemata tuleb tavaliselt vastus teemal, et "aga bussid on nii täis ja kui veel mõni pohmas mees kõrvale satub seisma, siis on seal täiesti väljakannatamatu!!". Või siis et "Oh ega need, kes on harjunud autoga sõitma, ega nemad küll sul bussiga sõitma ei hakka!" Või siis et "Aga igal pool maailmas on metrood ja rongid nii ära lagastatud, et sinna sisse küll tegelikult minna ei taha!!" Ja kõige kaalukam argument on see, et "Ega ma siis ometi käeotsas poest kaupa tassima ei hakka?!? Meil on ainult üks väike pood terve linnaosa peale ja lähima poeni tervelt 3 km maad käia!!!".

Ühesõnaga - vastuargumendid -
1. ühistransport on räpane, liiga ülekoormatud
2. vanale koerale uusi trikke ei õpeta
3. linnaosasid 'arendatakse' infrastruktuurile tähelepanu pööramata
4. (enne jäi mainimata) ühistransporti praktiliselt ei eksisteeri (inimesed elavad Tallinnast väljas, nad ilma autota tööle ei saagi ju!!)

Ja ühesõnaga - ei ühtegi argumenti selle kohta, MIKS EI VÕIKS BUSSIGA TÖÖLE SÕITA; KUI SEE ON MUGAV. Või miks PEAKS autoga poes käima, kui elamurajoon on arukalt arendatud. Ja selle kohta, et miks peaksid bussid-trollid-trammid ilmtingimata räpased ja täislagastatud olema.
Oli omal ajal anektoot selle viimase kohta. Kuidas *keegi*tegelane* võrdles Moskvat ja New Yorki. Et Moskvas "jest muzor, no ne grjaza", New Yorgis jällegi "ne muzora no jest grjaza". Ehk siis, et kui me ise elame puhtalt ja hoolitseme linnaruumi puhtuse eest ja õpetame seda ka oma lastele, laste-lastele, väikestele sugulastele, siis EI OLE PROBLEEMI!!! Ikkagi taandub lõpuks kõik 'ühiskonna teenuse ostmisele' selle asemel, et ise ühiskonda kujundada....

Näedsa siis

http://mahwreck.blogspot.com/2006/10/feminist-fatale.html

Paistab, et mõned lihtsalt on feministid ja teised sedalihtsalt ei ole. Nii nagu langevarjuriks 'sünnitakse', sama moodi on ka feminism sünnipärane, seda ära õppida on suht võimatu :p