Maalammas nii ja maalmmas naa

Sina, kes sa siia sattusid. Ma arvan, et sa otsid hetkel internetist täiendavat infot Postimehe ja Päevalehe artiklitele. Ma püüan siin seda probleemi natuke laiemalt, laiemas perspektiivis* valgustada. Ja ma loodan, et sa loed selle jutu siin läbi ka siis, kui see päriselt ei vasta sinu ootustele ja lootustele.

Niisiis. Juhtusin ise seal 'seminaril' kohal olema, kus 'Eesti maalammas ametlikult tõuks tunnustati'. Esiteks ei saa üks seminar midagi ega kedagi 'ametlikult tunnustada', see on igal juhul ühe või teise riigiameti pärusmaa. Teiseks ütles selle lause, et 'maalammas on tõesti olemas' Tartu Ülikooli teadlane Urmas Saarma, kes meelevaldselt tõlgendas Soome geneetiliste analüüside laborist saadud tlemusi. Aga kõigest ikka järjekorras.

Artiklid ei valeta tegelikult. Nad kirjeldavad täpselt seda, mida seal 'Maalambaseminaril' räägiti. Seminar ise oli pisut mäda ülesehituselt.
1. teatas ELFi projektijuht pr. Lepik, et esimesena esinema pidanud soomalse, dr. Kantaneni ettekanne tõlgitakse. Et tõlkijaks on TÜ teadur Saarma. Seega jäi kindlasti vähemalt pool auditooriumist ootama, mida hr. Saarma räägib ja tegelikult esimest ettekannet ei kuulanudki. Seda esimest ettekannet aga keegi ei tõlkinud eesti keelde.
2. tegi teine ettekandja, Saarma kummalisi, meelevaldseid järeldusi. St. analüüsimaterjal oli täpselt sama, mis soomalse ettekandeski, aga järeldused olid meelevaldsed. Kui dr. Kantanen ütles, et tegemist on 'teadmata päritoluga loomadega' ja et neid EI SAA maalambaks nimetada, sest maalamba geneetilist koodi ei ole teada, siis eeslase ettekandes oli sõnaselgelt, et Soome labori uuringutulemuste järgi on tegemist maalambaga.
3. Suur probleem oli tõlkimine. Hiljem, arutelul (e. mina-küsin-sina-vastad voorus) tõlgiti küsimused dr. Kantanenile soome keelde. Tema vastas soome keeles ja tõlk pani jutu eesti keelde ringi. Väike konks oli selles, et härra rääkis vaikse häälega ja kiiresti, niie t tegelikult oli saalis tema jutust raske aru saada. Teine, suurem konks oli selles, et tihtipeale koorus pikast, 10-15lauselisest soomekeelsest vastusest välja üks eestikeelne lause ja seega jääb kahtlus tõlke kvaliteedist. Et kas küsimus õigesti tõlgitija kas vastus õigesti tõlgiti. Sest ega rääkijad tegelikult otsetõlke eripäradega ei arvestanud ja tõlgile 'tööpause' teksti sisse ei jätnud. Kurvaks tegi asjaolu, et meie aretusvaldkonna spetsialistid olid väga kidakeelsed.

Niisiis. Asi oli tegelikult organiseeritud just nii, et saaks teha ainult 2 järeldust - kas EI või JAA, pooltoone organisaatorid ei tunnistanud, aga kogu jutt oligi ainult pooltoonides.

On teatud aspekt, mida ajalehes pole peetud vajalikuks üldse mainida. Nimelt genotüpiseerimise käigus selgus, et nimetatud 'maalambakandidaadid' olid geneetiliselt kõigist kohalikest kultuur- ja põlistõugudest erinevad. Minul kummitab peas küsimus - kuidas nad saavad olla meie oma põlised maalambad, kui nad kellegagi suguluses ei ole?? Teadaolevalt on meie kohalikud tõud aretatud meie oma iidsest lambast, keda meil on siin aastasadu peetud. Seega peaks ka kultuurtõugudes olema säilinud midagi 'põlist' ja 'oma'. Aga geneetiliselt on loomad TÄI-ES-TI erinevad. Kusjuures eristub täiesti selgelt 4 erinevat rühma, kel omavahel ka mingit sarnasust ei ole. Lisaks ei ole teada 'iidse maalamba' genotüüp ja vaprad maalamba säilitajad pole mitte katsetki teinud seda kindlaks teha nende valduses olevate muldvanade villaproovide ja karusnahatükkide järgi.

Ühesõnaga - nimetatud seminar, kus 'ametlikult tunnustati maalammas' tekitas rohkem küsimusi, kui neid algselt üldse olla sai ja vastas ainult ühele küsimusele - kas on võimalik, et meie taludes peetakse mõnes kohas mõnda seni tundmata tõugu looma. Jah, peetakse küll. Aga kas see just MAAlambaks peaks klassifitseeruma, see on juba uue uuringu küsimus.
__________________
* Perspetkiiv tähendab antud juhul vaadet.

Täiendus: Noh, selgitus selle kohta, et miks need loomad teistest tõugudest täielikult erinevalt oli ühe aktivisti poolt väga.... üllatav. Nimelt, et geneetilist sarnasust teiste tõugudega ei leitud, kuna uurimismeetod olevat olnud liiga täpne ja tundlik. Et mida-mida. Nagu et eemalt vaadates üks lammas puha ja mida lähemalt lähed, seda erilisem?? Geneetika minuteada ei tööta samadel alustel nagu karja visuaalne vaatlus....