Veel hetk Irjal ja Sirjel peatudes....

Ei, ma olen nõus, et naine ei pea tööl käima, kui ta ei taha. Mulle isiklikult ei meeldi ärgata kell hommikul kell 6:00, tõusta kell 6:15, kiirustada kell 7:15 tagant uniselt uimerdavat last, et lasteaeda minna, alustada tööpäeva kell 8:00 ja tegeleda sellega kella 16:00-ni, et siis kella 16:20-ks bussi peale minna (sest varem ei lähe bussi!), et lapsele kell 17:00 lasteaeda järgi minna, et koju jõuda kella 17:45-ks (kuna kiiret ei ole õhtul). Et siis last jälle tagant kiirustada, et ta kell 20:30 voodis oleks, et unejuttu lugeda ja raadio-unejuttu oodata. Terve elu käib kella ümber, iga sekund on arvel, mida ma sel hetkel tegema peaksin, mis juba oma järjekorda ootab. Mina, Naine, tahan, et mul oleks hommikul aega enda korrastamiseks (mitte ainult vett korraks näole visata, siis sööma ja siis juba teele), enda ilusaks tegemiseks. Et mul oleks aega end välja puhata. Et mul oleks aega enda mõtteid lugeda, iseenda jaoks oma aega planeerida ja teha asju mis mulle meeldivad. Või mida ma vajalikuks pean. Ma ei taha tõusta öösel, kui väljas on alles pime, tervet päeva kontoris veeta, olgu see ka kõige põnevam töö ilmapeal, ja siis õhtul pimedas koju loivata. Ma ei taha pidevalt tagant sundida väikest inimest, kelle jaoks mul ka aega ei ole. Ma olen nõus olema 'mehe seksiori'. Ma ei tea, miks arvatakse, et tööl mitte käiv naine on mehele prosituudi eest. Koristamine, söögitegemine, poeskäimine, pesupesemine, kodu kaunistamine - kõik need on tööd, mida tegelikult tehakse n.ö. kohakaasluse alusel. Kui mees võimaldab naisel koju jääda, sest naine seda ise tahab, on kõik hästi. Halvasti on siis, kui naine peab koju jääma, sest mees tahab nii.
Kõige parem oleks vist lihtsalt poole-koha-töö. Et kas teed tööd ainult ülepäeviti või siis pool päeva korraga. Ja aega jääb rohkem enda ja teiste jaoks. Ega meest ka enam 20 asta pärast ei võlu see tore ise endaga hakkama saav naine, kel pole olnud selle aja jooksul hetkegi aega iseendale pühendada. Naised lihtsalt on ... naised. Ja kui ühele meeldib kodune olla, siis teisele ei pruugi see meeldida. Ja kui üks on kodune, siis teine rabagu või kolmel kohal korraga + kodu, lapsed ja mees. Kui see talle meeldib. Ja las nii ollagi. Minule ei meeldi nii elada, nagu ma elan, aga ma lihtsalt ei oska seda sasipundart kuskilt otsast harutama hakata, et hakata kord ka nii elama, nagu mulle endale meeldib.
PUNKT