Igaühele midagi

Niipea, kui hoomikul silm natukene selgemaks läks ja mõistus tööle hakkas, krabasin padja kõrvalt telefoni, et vastatud kõnede registrit vaadata. Ja selles pettuda.... Ma ju ometi teadsin täpselt..... see oli nii selge.... Hiljem õhtul kirjutatud kirja lugedes tuli mõnus äratundmine. Viimsed sõnad õhtul olid, et "palun tule täna öösel unes minu juurde...." Ju ta siis ei saanud tulla, helistas ainult. Ma ei mäleta, et millest me rääkisime, aga me rääkisime pikalt. Lõpuks kõne lihtsalt katkes. Valisin juba numbri, et tagasi helistada, aga siismõtlesin, et küllap ta ise katkestas kõne, et ta ei saa enam pikemalt rääkida. Ja jätsin asja nii nagu oli. See helistamise-rääkimise elamus oli hommikul ikka väga tugev...

Hiljem:
Tema oli olnud reedel ärgates väga väsinud ja unne, nagu oleks öö otsa midagi teinud. Ju ta siis rääkiski telefoniga :)