Teine reaalsus

Huvitaval kombel on nii, et umbes 3,56 juhul 10-st keeldub blooger.com mulle allumast. St. Sisselogimisel satun kellegi ei-tea-kell köögipoolele. Ainus tee on tagurpidi välja ja siseneda saab ainult kellegi_teise_köögipoolele. Tavaliselt kestab kogu kummituslik olukord umbes 2.3 hommikupoolset tundi, siis kõik laheneb, tagauksed suletakse ja saab jälle eesuksest oma köögipoolele sisse logida...

Märgistamine

Jõulude ajal, teadagi, põletatakse küünlaid, tehakse piparkooke ja seapraadi, tuuakse kingitusi, riputatakse kuusk üles ja igasugu vidinaid täis jne jne. Minul juhtus nii:
Panin küülaid püsti küünlajalgadesse. No oli vaja sisse kinni sulatada, no oli vaja, ei seisnud muidu nad püsti seal ja vajusid viltu. Aga minul komme tikku kustutada käega vehkides (mitte tiku peale kõvasti puhudes). Tilkus sulatamise käigus pisut küünlarasva tikule ja kui ma siis tikkukustutama hakkasin ..... Uahhh! See OLI valus!! Kui põlev küülarasv käeseljale maandus. Õnneks vaid üks tilk, õnneks oli kraan kõige külma veega sealsamas, õnneks on mul head põletusvastast löga, mis ei lase villidelgi tekkida. Aga sellegipoolest on käeseljal otse veeni peal ilus pruun laik. Aga mitte punane ja villis.
Töökaaslasel juhtus nii:
Ega ma täpselt teagi, kuidas see kõik juhtus, aga käeseljal on inetu punane vorp. Ütles, et ei käinud kaklemas, hoopis seapraad olevat kallale tulnud. Selle peale, kui ma küsisin, et miks ta seda siis läbi ei küpsetanud korralikult ta vist solvus ;)
Möödunud jõulude ajal juhtus nii:
Ostsin omale sünnipäevaks elektriküünlad. No sellised mis pannakse kuuse külge, süüdatult näevad välja nagu päris ehtsad kuuseküünlad. Leek väreleb ja puha. Noh, oli vanaema jõulude aegu meil. Piidles neid küünlaid altkulmu ja ühel hetkel äkki hakkas paanikat tekitama: "Kustutage need kohe ära, puhuge ära!! Kuusk läheb kohe põlema!! Kus onvesi, viskame vett peale!!!" Meil oli naljakas, tema oli solvunud, nagu alati.
Piigal oli nii:
Käis uksekell. Ruttu tormati esikusse vaatama, et mis on, kes tuli, kus põleb, miks helistati. No laste värk, teadagi. Tuli tagasi suure kingikotiga, et oli esikust leidnud. Aga et "Keegi seisi ukse ees, ei saanudki ust lahti lükata!!" Et vanaema, kes päkapikku etendas sel õhtul, oli väljaspool ukse ees, enne jättis koti esikusse, kahe ukse vahele ;)
Aga mitte see polnud naljakas, oh ei! Hoopis rohkem rõõmu valmistas 27. detsembri õhtu, kui poole tsirkuseetenduse pealt (telekast näidati Monte Carlo tsirkusefestivali) vaatas paar särasilmi mulle otsa ja nõudis:"Emme, mine vaata kas esikus kingitusi ka on!!"
Teisel vanaemal oli nii:
"No vaata ometi, kas seal siis ei ole mingit kasutusõpetust kaasas???" nähvas ta närviliselt oma pojukesele. Ma lohutasin küll,e t seda pole vaja, sest meil on noor tehnik seltskonnas ja sellele pole mingit õpetust vaja, see teab isegi kuidas seda kassamasinat kasutatakse mis jõulud tõid. Mille peale (loomulikult!!, kuidas teisiti) sain tige-mürgise pilgu osaliseks. Et kuidas ma julgen nii halvasti öelda. 10 minutit hiljem oli tollel vanaemal imestamist kui palju:"Mõtle kui tubli ta on, kuidas ta küll oskab kõike ja teab absaluutselt kõiki aparaadi funktsioone, ilma kasutusõpetuseta!!"

Lapsesuu vol N+1

Noh, nendest lapsesuu-kommentaaridest saaks vist tubli 10-köitelise romaani kokku. Ma vähemalt arvan nii. Igatahes siin on uued osad:

Pilt 1.
Tegevuskoht - trollibuss
Tegelased - mina, pisipiiga, kõrvaltvaatajad
-Aga ma tean kõiki peatusi!
+ Noo??
- Siili, Lepistiku, Vambola, Liivaku ......
(Trolliuht ütles järgmise peatuse nime - Linnu tee)
- Linnu tee...
+ Kas sa tead veel mõnda??
- Ma tean KÕIGI peatuste nimesid!! Ainult mul ei tule praegu meelde...
- Puiestee!
+?????
- Ma ütlen nüüd tänavanimesid! Puiestee!
+Mis puiestee?? Kus on puiestee??
- No puiestee on seal kus on puud!
(Ja tädi kõrvalpingil tegi kramplikult sellist nägu, et ta üleüldse ei naera)

Lõpptulemusena lubasin piigale, et kui suvi tuleb ja Tartusse läheme, siis lähme kindlasti ka Puiestee tänavale kõndima ja laulame kõva häälega, et "kaks tüdrukut kõnnivad Puiestee tänaval/ aega on palju, nad jõuavad küll"

Pilt 2.
Tegevuskoht - kodu
Tegelased - mina ja pisipiiga

+ Kas sa vanaisale ja vanaemale seda ka räägid, et kui tublisti sa uisutad??
- Ei räägi!
+ Noo, miks siis??
- No nad lähevad linnapeale kellama aga mina ei taha et nad seda edasi räägiksid!!

Konkreetsus üle kõige, eks.

Oma memuaarides kirjutan kunagi kindlasti ka sellest ;)

Niisiis, sünnipäev '04, kui sain 29 aastaseks. Õigemini 'eelpidu' enne sünnipäeva ;)

Fun. Organiseeritud fun. Et .... lõbus oli ja .... Angel ei leidnudki meid üles. Aga ega me teda ei otsinud ka, sest keegi ei teadnud ta telfoninumbrit, et oleks küsinud, et miks ta viilib.

Niisiis. Esimesena helistas Wild, et tema ei saa, tema ootab taksot ja jääb nii umbes 10-15 mintsa hiljaks. Kohe peale teda helistas Duke. Et ta on trollis ja jääb arvatavasti 10-15 mintsa hiljaks. Mille peale oli minu esimene küsius, et "Kas te olete koos või?? Veedate juba lõbusasti aega??" A kui nad ka olid koos, siis nad pidi mingil hetkel irduma yksteisest, et jätta muljet nagu nad ei oleks ikkagi koos olnud ;)

Niih, kingitustest. Teid huvitab, eksoleju!!
1. kingituse kohta öeldi, et 'see ei saanud valmis, aga kui ta valmis saab, siis ma kingin sulle'. Objektist pole õrna aimugi. Nii armas :)
2. kingitus oli rabav. Ma olen seda raamatut vaadanud poes letil, et 'oi-kui-nunnu-raamat, ma kindlasti ostan ta omale kunagi!!' Ei jõudnud osta. Shokolaadiraamatut :)
3. kingitus oli naljakas. Üks jagu naeru oli õhtul. Teine jagu, ja mitte kriipsugi väiksem, oli hommikul. Nimelt õnnestus mul see millalgi hommikupoole ööd voodi juurde kapile kolida. Ja piiga kilkas rõõmust, et 'päkapikud on temale toonud' Või noh, et siis emmele ja temale kahepeale. Ma vastu ei vaielnud. Igatahes, kui ma piigale kingituse kasutusotstarvet demonstreerisin, tuli 'kingitusele' suunatud nunnutav küsimus: "Oih, lehmakene, kas sa tahad et sind lüpstaks??" Ja siis lüpsti lehma.
4. kingitus oli ... praktilist laadi. St. kui ma hakkasin sisu uurima, selgus, et tegemist on just sellega, mida ma igatsesin. onu Remuse jutud. Plaadiraginatega. Nii et selle koha peal, kus "Öökullionu rääkis rebase-onule nagu kõik oli olnud..." tuli peale tunne, et kohe hakkab plaat üle viskama. Ja piiga püsis hiirvaikselt paigal (võttis veel tekigi keset päeva peale!) ja kuulas. Et kuidas siis kõik olnud oli.

Nii et .... Ja noh, järelkajana veel nii palju, et kui laupäeval oli hääl lihtsalt kähe ja jämedatvõitu, siis pühapäeva hommikuks oli ta sootuks kadunud. Ja tagasi pole veel tulnud. Näis, milla ma sünnipäevast üles kosun. Ikkagi pea 2 liitrit jäätist ära söödud õues + viski. HEad paranemist mulle!

Ja puud ja puud ja puud ja puud ....

Ja siis kui välja astus verev tali
me peod ja näod said kergeid helbeid täis
käis ringi tuul
veel pakane ei olnud vali
veel vaikne, valgust täis ja vaga maailm näis

Kui kuumalt hingeõhk me põski kraapis
ning aurulilled põlesid me teel
ning naerul suud
rõõm kõikjale me kilkeid saatis
näis rahulik ja rõõmuküllane kõik eel

Nüüd tähelaotuses mis külm ja kõle
taas miljon tähte tummlat saadab meid
ei märka muud
ei ükski sooja andev tulukene põle
kuid soe on hing ja miski muu ei loe.

Vist.

Kirepuuvili

Sellega oli nii, et mingine noor naisterahvas luges trollis ajakirja. Süvenenult. Hea veel, et kogu aeg tekstile kaasa ei noogutanud otsekui mõeldes:"Jah, nii on see küll, täpselt minu mõte! No jummala täppi läheb!" Loetava lehekülje peal oli hiigelsuur pealkiri: KIRE HOROSKOOP.

Ja mõtted tulid ise minu pähe ja järeldusi-seoseid ma ei loonud, vaid need tekkisid ise.
1. Kui inimese (ja ka koduloomade) horoskoop koostatakse sünnihetke järgi, siis kas kirele koostatakse ka horoskoop tema tekkimise hetke tähtede seisu järgi?? Ja et kui ma ei tea, millal mul tekkis kirg (jäätise ja juustu ja liha vastu), siis millist tähemärki ma peaksin silmas pidama???

2. kirg .... See on ju otsetõlge inglisekeelsest 'passion'ist. Hehh, see asi on nii üks-ühele tõlgitud, et ....

3. Passion ... Kas siis inglisekeelne 'passionfruit' on eesti keeles 'kirevili'?? 'Kireõun' meenutaks liialt 'tüliõuna' ja poleks ka kuigi täpne vaste ... Kirepuuvili, vot mis see on?? Miks nad küll seda puuvilja siis eesti keelde ei või tõlkida??

4. Passionfruit ei ole meie poodides kirevili ainult selle pärast, et poed kardavad, et kliendid kaebavad neid kohtusse .... surnuksnaerutamise pärast!!

Eesti maatõugu veis

Niisiis. Sattusin oma lapse vana-vanaemaga jutuhoogu selle va lehmateemaga ja noh, ühtlasi kirjeldasin talle, et milline ta on - väikest kasvu, beezhikas, nudi. Vanainimene ajas silmad punni pähe ja küsis, et 'miks sa ütled, et ta on beezh ja nudi?? Ei ole ju!! Maatõug on ju ikka pikkade sirgete sarvedega ja kirju!!' Et tema olla maal käinud küll ja teab ju ometi, et kuidas seal loomad välja näevad/nägid. Ta täpset sünniaastat ma kahjuks ei tea. Aga ma arvan, et ta on sündinud millalgi 20-datel, 1920-datel.

Järjekordne näide, et asjassepuutuvad inimesed ei tea midagi sellest, mis on tegelikult oluline.

Elu nõiaringid

Niisiis. Pühapäeva pärastlõunaks oli reedene tite-igatsus taandunud peaaegu et fanaatiliseks vihaks kõigi väikeste laste vastu. Et noh, beebid beebideks, aga väikelapsed tleks ikkagi ühiskonnast isoleerida nii kauaks, kuni neil mõistus pähe tuleb. Lihtsalt ..... No teate! Ei ole normaalne, et kolme lapse peale tuleb pidevalt häält tõsta, et end üleüldse kuuldavaks teha. Ei le normaalne, ka peale 100-kordset keelamist, on ikka keegi kuskil trampimas-röökimas. Lisaks sellele veel jonn, et 'aga mina ei taha...' või siis 'aga mina tahan...'. Lisaks veel kiljuv õde, keda ta tillem titt kogu aeg hammustab. ise õnnelik selle üle, et saab kedagi/midagi sellist pureda, mis häält teeb ja karjub. Kusjuures õde hädaldab, et 'tema ei tea mis sel poisil viga on et ta niimoodi muudkui hammustab' (poiss on tsipa üle aasta vana, eksole ju) Ja kui ma ütlesin,e t kui ei taha, et hamustab, siis hammustagu vastu, et siis kaob nagu nõia väel see vastik komme, siis oli vastulause, et 'aga kuidas ma ikka nii armsat pehmet lapsukest nüüd hammustada saan'. Tigedaks teeb. Ma tean, et meeste-naiste-vaheline erinevus, ma saan aru, et naine kurdab selleks et lohutust saada, aga .... Kui sul on valus, mingi asi ei meeldi, kurdad ja sulle antakse vägagi konkreetne lahendus, siis .... Misasja sa yldse kurdad, kui midagi muuta ei taha?!?!?!? Seda enam,e t sa ei kurda mitte (oma) mehele vaid sa kurdad oma õele/emale, s.o. naisterahvale. No perssemaivõi!!

Oeh, kursaõel on juba teine laps. Selline armas. Selline kes on lausa ideaalne, kui kõik pilgud on pööratud temale. Selline, kes on lausa põrguline, kui kõik pilgud on pööratud mujale. Selline kahe ja poole kuu vanune. Tahan kaa :( Aga kahte last ma üksi ei kasvata, see on selgemast selgem :((

Ja lumi sulas ka ära ja mina pean teiste saasta peale koosolekut koristama ja ... No mina aru ei saa - pealtnäha kultuursed inimesed. Aga tegelikult?? WC-s ronivad jalgupidi poti peale, et kidel oleks et AIDSi ei saa WCpotist. Kohvitassi servale määrivad kilode viisi kohvi, teepakikesi, nätsu, koorekonteinereid, suhkrupabereid ja muud solki.

Üleüldse olen ma väsinud, näjane ja tige. Mitte ilmtingimata selles järjekorras, aga see järjekord tuli kõigepealt pähe. Ja jäätist ei saa, sest piigal on kurk (järjekordselt!) haige ja köha on tal kaa!! Aru mai taipa, ta on mingine korilaste järeltulija - kõik mis maas on see ka tema suhu jõuab, sh. lumi, jää, suvalised paberi- ja kummitükid, identifitseerimatud esemed, kõik käib tema suust läbi :( Ja muidugi kisa ;)

Tahan soolalõhet, veini, jäätist, musta kalamarja, piimavanne, küpsetatud kartuleid, vahukoort masikatega... Ühesõnaga kõike mis on hea!!

"Let there be light!" ....

Niisiis, et kõik algusest peale ära rääkida, tuleb kõik algusest peale ära rääkida, eks ole ju!

Niisiis, aastal 1989 loodi Selts. Peamiselt Vana eestvedamisel ja algatusel. Vanal oli kaks tütart - üks oli lemmiktütar ja teine noorem. Võibolla ka vastupidi, et teine oli vanem, aga seal ei olegi niiväga tähtsust. Igatahes see teine õppis keemikuks. Nimetamegi siis teda edaspidi nii. Niisiis, olid Vanal tütred - Lemmik ja Keemik. Ja muidugi nende Ema. Seda aega mina ei mäleta. Siis ma polnud neist kellestki veel kuulnud.

Vana sai õnnetult surma umbes 1994. aastal. Endiselt Seltsi peamine jõud. Endiselt väge täis. Endiselt kahe tütre ja naisega. See päev peaks olema ajalooannaalidesse musta värviga kirjutatud. Õigemini veel mustema värviga, kui must üleüldse olla saab. Sest siis algasid (minu arusaamist mööda) Tõeliselt Jamad Ajad.

Keemik oli vahepeal (tõenäoliselt soovist ise Vana lemmikuks saada) õppinud ja koolis käinud. Kõigi arvates väga tubli ja tark teguviis. Kuid kuna soont, silma ja kätt erialale ei olnud (ei ole ka praegu!), siis sai selgeks ainult selle, mida Vana tegi. Kahtlen, kas töö eesmärgist ta üleüldse aru sai või praegu saab.

Peale Vana surma võttis Keemik oma õlule kogu Seltsi eest 'hoolitsemise'. Sinna alla kuulus ka see, et riigiametit pidades pidi ta iseenda tööd kontrollima ja koordineerima. Et teist ta ikka ilmselt tegi. Oleks ka muidu teinud, ilma riigiametita, esimest aga .... Kuidas sa kontrollid, kas sinu töö ikkagi on õigesti tehtud?? Kui sa oled teinud oma tööd oma parema äranägemise järgi ja teisiti ei oskagi teha???

Nüüd, igatahes, on meil jama majas. Nendel õnnetutel aastatel tehtud töö on tehtud valesti. Inimene on selgeks õppinud selle, kuidas tööd teha, mitte aga seda, milleks tööd teha. Ja kuna *kuidas* on selge, siis *milleks* tekitab ainult segadust ja seega on vaenlane igaüks, kes püüab selgitada, seda, et *kuidas* on ebaoluline, kui *milleks* on arusaamatuks jäänud.

Konkreetselt ka. 20-30 aastat tagasi kanti tõuraamatusse ainult paremaid lehmi. Kusjuures tõuraamat jagunes B-ehk üldosaks (kuhu kanti enamvähem kõik sama tõugu lehmad) ja A-ehk eliitosaks, kuhu kanti need B-osa lehmad, kes olid silmapaistvalt hea ja ilusa välimikuga (lihtsalt ilusad lehmad) ja kes andsid PALJU piima. Selleks, et selgitada välja vastavust või erinevust 'ideaallehma prototüübile' loomi mõõdeti ja kaaluti ja hinnati.

Nüüd jaguneb tõuraamat lehmadel A-ehk üldosaks (kuhu kantakse kõik põlvnemise järgi sinna kuuluvad lehmad) ja B-ehk lisaosaks, kuhu kantakse kõik need lehmad, kes päriselt nendele A-osa põlvnemisnõuetele ei vasta. Ei mingeid mõõtmeid, ei mingeid toodangupiiranguid!

Kuna Kod. pole aru saanud, et mõõdeti selleks, et A-ehk eliitossa saaksid kõige rohkem *ideaalile* vastavad loomad (mitte selleks, et 'näha mis nende loomadega vananedes juhtub'), aga mõõtmine on käpas, ja 'alati on mõõdetud', siis ta käib pingsalt kõiki lehmi mõõtmas. Kõiki, keda ta kavatseb A-ossa võtta. Andmata endale aru, et seda tööd pole vaja teha enam. Aga et ta teab *kuidas* mõõta, siis see probleem *miks* mõõta pole talle üleüldse pähe turgatanudki. Või lõõtsub nii suur tuuletõmbus tühjade ajusagarike vahel, et see mõte eksis ära ja ei leia õiget kohta üles, kuhu oma arvesse võtmise avaldusega ilmuda???