Märgistamine

Jõulude ajal, teadagi, põletatakse küünlaid, tehakse piparkooke ja seapraadi, tuuakse kingitusi, riputatakse kuusk üles ja igasugu vidinaid täis jne jne. Minul juhtus nii:
Panin küülaid püsti küünlajalgadesse. No oli vaja sisse kinni sulatada, no oli vaja, ei seisnud muidu nad püsti seal ja vajusid viltu. Aga minul komme tikku kustutada käega vehkides (mitte tiku peale kõvasti puhudes). Tilkus sulatamise käigus pisut küünlarasva tikule ja kui ma siis tikkukustutama hakkasin ..... Uahhh! See OLI valus!! Kui põlev küülarasv käeseljale maandus. Õnneks vaid üks tilk, õnneks oli kraan kõige külma veega sealsamas, õnneks on mul head põletusvastast löga, mis ei lase villidelgi tekkida. Aga sellegipoolest on käeseljal otse veeni peal ilus pruun laik. Aga mitte punane ja villis.
Töökaaslasel juhtus nii:
Ega ma täpselt teagi, kuidas see kõik juhtus, aga käeseljal on inetu punane vorp. Ütles, et ei käinud kaklemas, hoopis seapraad olevat kallale tulnud. Selle peale, kui ma küsisin, et miks ta seda siis läbi ei küpsetanud korralikult ta vist solvus ;)
Möödunud jõulude ajal juhtus nii:
Ostsin omale sünnipäevaks elektriküünlad. No sellised mis pannakse kuuse külge, süüdatult näevad välja nagu päris ehtsad kuuseküünlad. Leek väreleb ja puha. Noh, oli vanaema jõulude aegu meil. Piidles neid küünlaid altkulmu ja ühel hetkel äkki hakkas paanikat tekitama: "Kustutage need kohe ära, puhuge ära!! Kuusk läheb kohe põlema!! Kus onvesi, viskame vett peale!!!" Meil oli naljakas, tema oli solvunud, nagu alati.
Piigal oli nii:
Käis uksekell. Ruttu tormati esikusse vaatama, et mis on, kes tuli, kus põleb, miks helistati. No laste värk, teadagi. Tuli tagasi suure kingikotiga, et oli esikust leidnud. Aga et "Keegi seisi ukse ees, ei saanudki ust lahti lükata!!" Et vanaema, kes päkapikku etendas sel õhtul, oli väljaspool ukse ees, enne jättis koti esikusse, kahe ukse vahele ;)
Aga mitte see polnud naljakas, oh ei! Hoopis rohkem rõõmu valmistas 27. detsembri õhtu, kui poole tsirkuseetenduse pealt (telekast näidati Monte Carlo tsirkusefestivali) vaatas paar särasilmi mulle otsa ja nõudis:"Emme, mine vaata kas esikus kingitusi ka on!!"
Teisel vanaemal oli nii:
"No vaata ometi, kas seal siis ei ole mingit kasutusõpetust kaasas???" nähvas ta närviliselt oma pojukesele. Ma lohutasin küll,e t seda pole vaja, sest meil on noor tehnik seltskonnas ja sellele pole mingit õpetust vaja, see teab isegi kuidas seda kassamasinat kasutatakse mis jõulud tõid. Mille peale (loomulikult!!, kuidas teisiti) sain tige-mürgise pilgu osaliseks. Et kuidas ma julgen nii halvasti öelda. 10 minutit hiljem oli tollel vanaemal imestamist kui palju:"Mõtle kui tubli ta on, kuidas ta küll oskab kõike ja teab absaluutselt kõiki aparaadi funktsioone, ilma kasutusõpetuseta!!"