Ja siis kui välja astus verev tali
me peod ja näod said kergeid helbeid täis
käis ringi tuul
veel pakane ei olnud vali
veel vaikne, valgust täis ja vaga maailm näis
Kui kuumalt hingeõhk me põski kraapis
ning aurulilled põlesid me teel
ning naerul suud
rõõm kõikjale me kilkeid saatis
näis rahulik ja rõõmuküllane kõik eel
Nüüd tähelaotuses mis külm ja kõle
taas miljon tähte tummlat saadab meid
ei märka muud
ei ükski sooja andev tulukene põle
kuid soe on hing ja miski muu ei loe.
Vist.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar