teisipäev, 24. oktoober 2006

Tuksi-Nuksi ja Nublu-Auh

Eile jäin lasteaeda minnes hiljaks pisut. St ühele poisile tuli ema järele ja oli kaasa võtnud uue väikse pereliikme, et kuidas sa teist ikka üksi maha jätad. Kui rätik lahti keerati, koorus sealt välja .... väike reibas kutsu. Nimeks Tiksi. Arvake ära, kas mul oli edaspidi hästi lõbus õhtu või ei olnud mitte?

Noorel daamil olid kõik pisiasjad hoolega läbi mõeldud. Et tuleb minna poodi koera ostma ja kus lähim loomapood on. Ja kui seal ei ole koera, siis tuleb helistada poisi emale ja küsida, kust nad koera ostsid. Ta teadis, et peab olema KAKS koera, emane ja isane, et neil igav ei oleks ja et hästi palju kutsikaid oleks, et kõik sõbrad saaksid koerakutsikat süles hoida. Isegi nimed olid välja mõeldud ja kogu elukorraldus, et kuidas kõik tema arvates käima hakkaks.

Ainus nõrk koht tema plaanides, mille ka KuKo kohvikutädi üles leidis, oli see, et kust seer aha võetakse koera ostmiseks, pealegi veel KAHE koera jaoks + koer tahab ju süüa ka ja kes tema eest siis hoolitseb, kui ta haige on. Koera haiguse pärast ju emme töölt puududa ei saa...

Aga õhtu oli lõbusalt sisustatud ja muie püsib veel praegugi vapralt suunurgas.

reede, 20. oktoober 2006

Igaühele midagi

Niipea, kui hoomikul silm natukene selgemaks läks ja mõistus tööle hakkas, krabasin padja kõrvalt telefoni, et vastatud kõnede registrit vaadata. Ja selles pettuda.... Ma ju ometi teadsin täpselt..... see oli nii selge.... Hiljem õhtul kirjutatud kirja lugedes tuli mõnus äratundmine. Viimsed sõnad õhtul olid, et "palun tule täna öösel unes minu juurde...." Ju ta siis ei saanud tulla, helistas ainult. Ma ei mäleta, et millest me rääkisime, aga me rääkisime pikalt. Lõpuks kõne lihtsalt katkes. Valisin juba numbri, et tagasi helistada, aga siismõtlesin, et küllap ta ise katkestas kõne, et ta ei saa enam pikemalt rääkida. Ja jätsin asja nii nagu oli. See helistamise-rääkimise elamus oli hommikul ikka väga tugev...

Hiljem:
Tema oli olnud reedel ärgates väga väsinud ja unne, nagu oleks öö otsa midagi teinud. Ju ta siis rääkiski telefoniga :)

neljapäev, 19. oktoober 2006

Maalammas nii ja maalmmas naa

Sina, kes sa siia sattusid. Ma arvan, et sa otsid hetkel internetist täiendavat infot Postimehe ja Päevalehe artiklitele. Ma püüan siin seda probleemi natuke laiemalt, laiemas perspektiivis* valgustada. Ja ma loodan, et sa loed selle jutu siin läbi ka siis, kui see päriselt ei vasta sinu ootustele ja lootustele.

Niisiis. Juhtusin ise seal 'seminaril' kohal olema, kus 'Eesti maalammas ametlikult tõuks tunnustati'. Esiteks ei saa üks seminar midagi ega kedagi 'ametlikult tunnustada', see on igal juhul ühe või teise riigiameti pärusmaa. Teiseks ütles selle lause, et 'maalammas on tõesti olemas' Tartu Ülikooli teadlane Urmas Saarma, kes meelevaldselt tõlgendas Soome geneetiliste analüüside laborist saadud tlemusi. Aga kõigest ikka järjekorras.

Artiklid ei valeta tegelikult. Nad kirjeldavad täpselt seda, mida seal 'Maalambaseminaril' räägiti. Seminar ise oli pisut mäda ülesehituselt.
1. teatas ELFi projektijuht pr. Lepik, et esimesena esinema pidanud soomalse, dr. Kantaneni ettekanne tõlgitakse. Et tõlkijaks on TÜ teadur Saarma. Seega jäi kindlasti vähemalt pool auditooriumist ootama, mida hr. Saarma räägib ja tegelikult esimest ettekannet ei kuulanudki. Seda esimest ettekannet aga keegi ei tõlkinud eesti keelde.
2. tegi teine ettekandja, Saarma kummalisi, meelevaldseid järeldusi. St. analüüsimaterjal oli täpselt sama, mis soomalse ettekandeski, aga järeldused olid meelevaldsed. Kui dr. Kantanen ütles, et tegemist on 'teadmata päritoluga loomadega' ja et neid EI SAA maalambaks nimetada, sest maalamba geneetilist koodi ei ole teada, siis eeslase ettekandes oli sõnaselgelt, et Soome labori uuringutulemuste järgi on tegemist maalambaga.
3. Suur probleem oli tõlkimine. Hiljem, arutelul (e. mina-küsin-sina-vastad voorus) tõlgiti küsimused dr. Kantanenile soome keelde. Tema vastas soome keeles ja tõlk pani jutu eesti keelde ringi. Väike konks oli selles, et härra rääkis vaikse häälega ja kiiresti, niie t tegelikult oli saalis tema jutust raske aru saada. Teine, suurem konks oli selles, et tihtipeale koorus pikast, 10-15lauselisest soomekeelsest vastusest välja üks eestikeelne lause ja seega jääb kahtlus tõlke kvaliteedist. Et kas küsimus õigesti tõlgitija kas vastus õigesti tõlgiti. Sest ega rääkijad tegelikult otsetõlke eripäradega ei arvestanud ja tõlgile 'tööpause' teksti sisse ei jätnud. Kurvaks tegi asjaolu, et meie aretusvaldkonna spetsialistid olid väga kidakeelsed.

Niisiis. Asi oli tegelikult organiseeritud just nii, et saaks teha ainult 2 järeldust - kas EI või JAA, pooltoone organisaatorid ei tunnistanud, aga kogu jutt oligi ainult pooltoonides.

On teatud aspekt, mida ajalehes pole peetud vajalikuks üldse mainida. Nimelt genotüpiseerimise käigus selgus, et nimetatud 'maalambakandidaadid' olid geneetiliselt kõigist kohalikest kultuur- ja põlistõugudest erinevad. Minul kummitab peas küsimus - kuidas nad saavad olla meie oma põlised maalambad, kui nad kellegagi suguluses ei ole?? Teadaolevalt on meie kohalikud tõud aretatud meie oma iidsest lambast, keda meil on siin aastasadu peetud. Seega peaks ka kultuurtõugudes olema säilinud midagi 'põlist' ja 'oma'. Aga geneetiliselt on loomad TÄI-ES-TI erinevad. Kusjuures eristub täiesti selgelt 4 erinevat rühma, kel omavahel ka mingit sarnasust ei ole. Lisaks ei ole teada 'iidse maalamba' genotüüp ja vaprad maalamba säilitajad pole mitte katsetki teinud seda kindlaks teha nende valduses olevate muldvanade villaproovide ja karusnahatükkide järgi.

Ühesõnaga - nimetatud seminar, kus 'ametlikult tunnustati maalammas' tekitas rohkem küsimusi, kui neid algselt üldse olla sai ja vastas ainult ühele küsimusele - kas on võimalik, et meie taludes peetakse mõnes kohas mõnda seni tundmata tõugu looma. Jah, peetakse küll. Aga kas see just MAAlambaks peaks klassifitseeruma, see on juba uue uuringu küsimus.
__________________
* Perspetkiiv tähendab antud juhul vaadet.

Täiendus: Noh, selgitus selle kohta, et miks need loomad teistest tõugudest täielikult erinevalt oli ühe aktivisti poolt väga.... üllatav. Nimelt, et geneetilist sarnasust teiste tõugudega ei leitud, kuna uurimismeetod olevat olnud liiga täpne ja tundlik. Et mida-mida. Nagu et eemalt vaadates üks lammas puha ja mida lähemalt lähed, seda erilisem?? Geneetika minuteada ei tööta samadel alustel nagu karja visuaalne vaatlus....

reede, 13. oktoober 2006

Ajast väljas

Enamasti on inimesed sellised, nagu Sa neid tead. Sa ju tunned neid, põhjalikult, et mitte öelda täielikult. Sa oled neid ju alati tundnud! Ja siis ühel päeval, ühel hetkel vaatad inimest ja sul on tunne nagu istuks su vastas võhivõõras. Isegi hääl tundub võõra kõlaga. Sa kuulad seda juttu, satud mingil hetkel hääle lummusse ja jääd kuulatama häält, mitte juttu ennast. Kui uuesti teksti jälgima said, ei saa enam millestki aru - jutu mõte käib kõrgelt üle su pea ja võimete. Lihtsalt istud, vaatad ja kuulad toda võhivõõrast enda vastas. Püüad kõigest hingest mõista. Vahepeal tabad tekstis midagi tuttavlikku, mis libiseb samal hetkel uuesti käest. Kui lõpuks lummus lõpeb, kaob ka võõras ja vastu vaatab see sama läbi ja lõhki tuttav inimene. Võibolla natuke tuttavam kui enne, sest oled näinud temast midagi sellist, mida enne ei teadnud. Ja pärast ... pärast on kõik jälle hästi. Tunned peaaegu füüsiliselt teise inimese hoolitsust ja õrnust.... et ta oli korraks end unustanud ja võibolla sind kuidagi haavanud.

kolmapäev, 11. oktoober 2006

Veel hetk Irjal ja Sirjel peatudes....

Ei, ma olen nõus, et naine ei pea tööl käima, kui ta ei taha. Mulle isiklikult ei meeldi ärgata kell hommikul kell 6:00, tõusta kell 6:15, kiirustada kell 7:15 tagant uniselt uimerdavat last, et lasteaeda minna, alustada tööpäeva kell 8:00 ja tegeleda sellega kella 16:00-ni, et siis kella 16:20-ks bussi peale minna (sest varem ei lähe bussi!), et lapsele kell 17:00 lasteaeda järgi minna, et koju jõuda kella 17:45-ks (kuna kiiret ei ole õhtul). Et siis last jälle tagant kiirustada, et ta kell 20:30 voodis oleks, et unejuttu lugeda ja raadio-unejuttu oodata. Terve elu käib kella ümber, iga sekund on arvel, mida ma sel hetkel tegema peaksin, mis juba oma järjekorda ootab. Mina, Naine, tahan, et mul oleks hommikul aega enda korrastamiseks (mitte ainult vett korraks näole visata, siis sööma ja siis juba teele), enda ilusaks tegemiseks. Et mul oleks aega end välja puhata. Et mul oleks aega enda mõtteid lugeda, iseenda jaoks oma aega planeerida ja teha asju mis mulle meeldivad. Või mida ma vajalikuks pean. Ma ei taha tõusta öösel, kui väljas on alles pime, tervet päeva kontoris veeta, olgu see ka kõige põnevam töö ilmapeal, ja siis õhtul pimedas koju loivata. Ma ei taha pidevalt tagant sundida väikest inimest, kelle jaoks mul ka aega ei ole. Ma olen nõus olema 'mehe seksiori'. Ma ei tea, miks arvatakse, et tööl mitte käiv naine on mehele prosituudi eest. Koristamine, söögitegemine, poeskäimine, pesupesemine, kodu kaunistamine - kõik need on tööd, mida tegelikult tehakse n.ö. kohakaasluse alusel. Kui mees võimaldab naisel koju jääda, sest naine seda ise tahab, on kõik hästi. Halvasti on siis, kui naine peab koju jääma, sest mees tahab nii.
Kõige parem oleks vist lihtsalt poole-koha-töö. Et kas teed tööd ainult ülepäeviti või siis pool päeva korraga. Ja aega jääb rohkem enda ja teiste jaoks. Ega meest ka enam 20 asta pärast ei võlu see tore ise endaga hakkama saav naine, kel pole olnud selle aja jooksul hetkegi aega iseendale pühendada. Naised lihtsalt on ... naised. Ja kui ühele meeldib kodune olla, siis teisele ei pruugi see meeldida. Ja kui üks on kodune, siis teine rabagu või kolmel kohal korraga + kodu, lapsed ja mees. Kui see talle meeldib. Ja las nii ollagi. Minule ei meeldi nii elada, nagu ma elan, aga ma lihtsalt ei oska seda sasipundart kuskilt otsast harutama hakata, et hakata kord ka nii elama, nagu mulle endale meeldib.
PUNKT

Mõistmatu

Autofriigid on sama head kui arvutifriigidki. St. nii nagu taskukalkulaatori omanik ei saa aru, et miks peaks inimene oskama peast (kiiresti ja õigesti) arvutada, ei suuda autoomanikud mõista, miks üldse peaks ühistransport olemas olema, veel vähem seda, miks peaks ühistransporti kasutama. Tingimusel, et seda on mugav kasutada.

Aegajalt ma püüan meie autostunud inimestele selgitada, et KUI see raha, mis kulutatakse hetkel selleks, et autosid kesklinna juurde toodaks kasutatakse hoopis ühistranspordisüsteemi arendamisele, nii et see oleks kasutajale mugav ja meeldiv, et ei oleks vajadust oma autoga kesklinna trügida, SIIS väheneks kesklinnas autode hulk ja sellega seoses muutuksid ummikud väiksemaks, ühistransport püsiks graafikus.

Üldse algväitesse süvenemata tuleb tavaliselt vastus teemal, et "aga bussid on nii täis ja kui veel mõni pohmas mees kõrvale satub seisma, siis on seal täiesti väljakannatamatu!!". Või siis et "Oh ega need, kes on harjunud autoga sõitma, ega nemad küll sul bussiga sõitma ei hakka!" Või siis et "Aga igal pool maailmas on metrood ja rongid nii ära lagastatud, et sinna sisse küll tegelikult minna ei taha!!" Ja kõige kaalukam argument on see, et "Ega ma siis ometi käeotsas poest kaupa tassima ei hakka?!? Meil on ainult üks väike pood terve linnaosa peale ja lähima poeni tervelt 3 km maad käia!!!".

Ühesõnaga - vastuargumendid -
1. ühistransport on räpane, liiga ülekoormatud
2. vanale koerale uusi trikke ei õpeta
3. linnaosasid 'arendatakse' infrastruktuurile tähelepanu pööramata
4. (enne jäi mainimata) ühistransporti praktiliselt ei eksisteeri (inimesed elavad Tallinnast väljas, nad ilma autota tööle ei saagi ju!!)

Ja ühesõnaga - ei ühtegi argumenti selle kohta, MIKS EI VÕIKS BUSSIGA TÖÖLE SÕITA; KUI SEE ON MUGAV. Või miks PEAKS autoga poes käima, kui elamurajoon on arukalt arendatud. Ja selle kohta, et miks peaksid bussid-trollid-trammid ilmtingimata räpased ja täislagastatud olema.
Oli omal ajal anektoot selle viimase kohta. Kuidas *keegi*tegelane* võrdles Moskvat ja New Yorki. Et Moskvas "jest muzor, no ne grjaza", New Yorgis jällegi "ne muzora no jest grjaza". Ehk siis, et kui me ise elame puhtalt ja hoolitseme linnaruumi puhtuse eest ja õpetame seda ka oma lastele, laste-lastele, väikestele sugulastele, siis EI OLE PROBLEEMI!!! Ikkagi taandub lõpuks kõik 'ühiskonna teenuse ostmisele' selle asemel, et ise ühiskonda kujundada....

teisipäev, 10. oktoober 2006

Näedsa siis

http://mahwreck.blogspot.com/2006/10/feminist-fatale.html

Paistab, et mõned lihtsalt on feministid ja teised sedalihtsalt ei ole. Nii nagu langevarjuriks 'sünnitakse', sama moodi on ka feminism sünnipärane, seda ära õppida on suht võimatu :p

esmaspäev, 9. oktoober 2006

Läänerindel....

Kõige raskem on vaikida. Sellest veel raskem on rääkimine. Ja veel raskem hüsteeriliste paanikahoogude üleelamine. Hirm, et kui ma täna õhtul ei helista, siis võibolla ei ole homme õhtul enam kedagi kõnet vastu võtmas. Teadmine, et inimesele endale ei või näidata viiendikkugi sellest paanikast, hirmust ja ahastusest, mis pidevalt hinges pulbitseb. Teadmine, et tegevus on asi, mis annab natukeseks rahu ja lohutust, samas aga suutmatus midagi tõsist ette võtta, sest äkki juhtub midagi, et sa ei saa seda lõpetada.
Iga telefonihelina peale võpatad, et äkki.... ja rahuned uuesti. Kõnnid tänaval ja suvalisel hetkel hakkavad lihtsalt pisarad voolama. Õhtul, kui kõik on vaikseks jäänud, nutad end vaikselt magama. Õnnistuseks oleks tõsine, hea kontsert, et end lihtsalt tühjaks karjuda. Lihtsalt meeletu hirm inimest kaotada. Kuigi ... kõik me oleme asendatavad. Kuigi tegelikult justkui midagi hullu ei ole, või vähemalt ei tohiks olla, kui tema juttu uskuda. Aga hirm jääb ju alles. See vist jääb elu lõpuni meie vahele - hirm kaotada kallist inimest.

reede, 6. oktoober 2006

Saabuv mõõn...

Jahe ja heitlik sügis jätkub, ööd on pikad ja pimedad. Täna öösel aitas täiskuu mu unenägusid vaadata. Ja vaikselt, õige vaikselt hakkab sügisnukrus hinge pugema. Oma osa on muidugi sellel, et kallis on .... on. Aga sellega koos tekivad teised probleemid. Et sa ei saa, ei julge kõiki oma mõtteid rääkida. Et sa lihtsalt ei taha oma muredega koormata, et see võib teisele veel eriti halvasti mõjuda. Kõike ei räägi kolleegidele, vanematele ammugi mitte. Ja siis see tagasihoitu muudkui koguneb ja koguneb... Ja siis varsti tuleb peale ahastus teemal "mitte keegi mind ei armasta". Või siis "ma olen niiiiii üksik ja õnnetu" või siis "kogu maalim on nii paha ja mina vaene hea inimene ei saa kohe kuidagi sellega hakkama, et kõik teised pahad ja kurjad ja koledad ja õelad on".

Persse, mai taha õnnetu olla, aga ma ei oska praegu end rõõmsaks mõelda :(
Näe, mulle pakuti tööd. Et tee omale pangakonto ja muudkui võta raha välja et kellelegi kolmadale edasi anda. Minge p****i, eks :)

neljapäev, 5. oktoober 2006

Auk

U oli kiirabiga haiglasse viidud. Töölt. Arstid ei ole siiani välja mõelnud mis tal viga on. Ega ta ise ka palju targem ei ole. Nakkushaigete osakonnas. Nii et....

kolmapäev, 4. oktoober 2006

Kes keda ehk seiklused wc-s

Juhtus meil kord selline lugu tööl. Pidin koos ülemusega 'väljasõidule' minema hommikul ja tahtsin veel enne lahkumist wc-s ära käia, aga.... Nii nagu ma sinna sisse astusin, sama targalt põrkasin ka välja tagasi. Nimelt oli seal enne mind juba keegi käinud. Käinud end tühjendamas ja pidanud paljuks enda järelt kasida. Minu avameelse ja hääleka arvamuseavalduse peale oli 2 reaktsiooni:
1. pistis büroojuhataja (naisterahvas) pea uksevahelt välja, silmad punnis ja nägu punane, et tema polevat täna veel käinud
2. lükkus IT-poiste toa uks salakesi kinni. Et nagu nemad ei teaks asjast midagi.
OK. Mina kellegi s*tta kasima ei hakka, saan ka teisiti oma asjad korraldatud. Aga wc-seinale kleepisin suure sildi teadaandega, et meie majas on Wesi Closett mitte Wäli Cäimla ja paluks sellele vastavalt ka käituda. Järgmiseks hommikuks oli silt seinalt kadunud, wc korras. Kusjuures koristaja väitis, et tema ei olevat silti näinudki, mie naised silti ära ei võtnud ja koristamas ka ei käinud. Ja rohkem pole sellist jama enam toimunud. (Selle peale sülitan kolm korda üle vasaku õle, otse Surmale näkku, et ei toimuks ka!)

See selleks. Teaduslehes SLÕL oli pikk intervjuu Noorkuu (end. Rumala Noorkuu) esindajatega, kus kirjeldati umbes samalaadset fopaad esinemisel. Sellest tulenevalt minu tänane suure ringi küsimus:

KAS NOORTEL MEESTELE PÕHIMÕTTELISELT ÕPETATAKSEGI KODUS, ET WC-S EI TOHI VETT TÕMMATA, RÄÄKIMATA POTI SELLEKS ETTENÄHTUD HARJAGA PUHTAKS NÜHKIMISEST???? KAS NOORED MEHED OMA VANEMATEKODUS KA NIIMOODI KÄITUVAD VÕI LIHTSALT NAUDIVAD 'ANONÜÜMSUST', ET KES SEE VÄIKESES KOLLEKTIIVIS IKKA TEADA SAAB, ET JUST TEMA SEE OLI, KES TERVE ELAMISE TÄIS S*ITTUS, KUI KEEGI TEINE POLE VAHEPEAL WC-S KÄINUD????

esmaspäev, 2. oktoober 2006

Test

Nii, kas nüüd saab juba bloggerisse sissekandeid teha?? Möödunud nädalal igatahes ei saanud...