Kena suve!

Niisiis. Seoses ilusate ilmadega lähen mina puhkusele. No võibolal et olen olemas ka vahepeal, aga võibolla ei ole ka.

PS. Kas siia kuidagi faile ka üles riputada saab või ainult linke? Oskab keski nõustada??

Ma ei loe eriti lehti. Ma vabandan seda sellega, et mul pole aega lugemiseks, aga tegelikult on lhtedes kirjutatav minu jaoks liiga häiriv. Esiteks on artiklid tihti keeleliselt kohmakad (Lätlane juhtis 6-promillise joobega autot. Kelle joove oli? Autol?). Teiseks on artiklite teemad sageli otsitud (uuring tuvastas, et alkohol omab olulist rolli alkoholimürgistusse suremises!). Kolmandaks on teemad valusad. Isegi mitte teemad, vaid .... inimesed, kes seal artiklites sõna võtavad ja arvavad.
Niisiis, eilses Postimehes räägitakse, et "Haaremit pidanud vägistaja läheb vangi". Miskipärast on võrguväljaandest välja jäetud see lõik, kus kod. Daki kaitsja, vene nimega meesterahvas, räägib, et tüdrukud kõik valetavad. Et nad ise tahtnud selle vanamehenässiga k***ida. No tere t**a. Et kuidas ikka saab rääkida ühe neiu korduvast vägistamisest sama mehe poolt samas kohas, et inimene ei läheks üldse kohalegi ju.
Olgu. Ma peaaegu annan sellele mehele andeks. Tingimusel, et ta ei tea, mida räägib. Et ta ei tea, mida tähendab hirm. Et sind tegelikult kuulutataksegi prostituudiks. Et kõik saavad teada ja.... Või et TEHAKSE prostituudiks. Selliseid kurbi lugusid on Eestis küll ja rohkemgi.
Aga võibolla see kaitsja sellepärast võttiski suu nii sõnu täis, et tema oli ka kuidagi seotud???

Ühesõnaga, ma saan aru, et advokaat peabki oma klienti kohtus kaitsma. Aga see sõnavõtu tsiteering lehe paberväljaandes (jaa! ma armastan paberil ajalehti lugeda!) jättis vastiku tunde. Et tegelikult me elamegi sellises riigis, kus keegi on teistest võrdsem. Kus võib rahus naisi vägistada ja veel uhke olla, et nad kõik nikuinii tahtsid ja nutsid puhtast rõõmust ja heameelest. Kus lastega tegelevad pedofiilid. Kus inimesed, kes on teadlikud kuritööst püüavad 'ohvreid säästa' ja sellest politseile mitte rääkida, selle asemel et tunda muret, seda sama asja kunagi enam ei juhtuks. Kõhe on, teate.

Aasta algas tapmistega. Nüüd on vägistamised. Mis järgmiseks?

Aeg maha!

Story on iseenesest selline. Istusin pikemalt tööl ja ei viitsinud siis ka kohe koju minna. Lovassin siis läbi linna. Käisin "Tallinna süda-kõrbe" imetlemas ja siis.... Noh, mõtlsin,e tlähen Stockmanisse, et seal on plaadipood jne. Ma tean küll, et see on seal jõle kallis, ma tean küll, et sinna on vastik ligi pääseda, aga keda see kotib, eks.
Muidugi läksin sinna väga konkreetset plaati otsima. Ja muidugi, ma oleksin selle saanud kätte 1 minutiga, kui oleks müüjalt küsinud. Ma tean küll, et see on minu enda isiklik probleem, et ma 'niisuguse mõtlemisega' olen, aga ma ei usalda eriti müüjaid. Seitsmel juhul viiest nad ei tea mida nad müüvad. üheksal juhul kümnest sobivad ostetavad riided ostjale nagu valatult, kuigi rinnust lotendab ja kõhu ümbert kisub. Ma lihtsalt arvan, et kui nad oleksid eriti targad ja pädevad, siis nad ei töötaks just sellel postil kus töötavad, vaid oleksid ammu omale midagi paremat leidnud. See selleks.
Plaadi nime ma ei teadnud. Esitajast ainult nii palju, et noh, need on need Rauno Pehka laulud. Sukeldusin peale mõningast kaalumist plaadiriiulisse P-tähe juures. Tulutult. Korraks kiikasin R-tähe juurde - ikka ei midagi. Tuulasin terve riiuli läbi. Noh, ma ei tea, kes on see ajuhiiglane, kes seal plaate tähestikujärjekorras ritta paneb. St ntks. Üllar Jörbergi oli nii Ü kui ja J-tähe all. JÄÄÄÄRe 'Oota' oli nii J- kui ka O-tähe all. Karl Madis figureeris ka nii Karli kui Madisena. Raimond Valgre. No seda rida võiks lõputult jätkata. Aga 'oma' plaadi leidsin ikkagi R-tähe alt (mitte A, kuigi ka seda võiks eeldada!). Lihtsalt esimene katse oli liiga pealiskaudne. Aga no tõesti ei tulnud selle peale, et esitajat tuleb eesnime järgi otsida! Dagö plaate ei hakanud silma, tea kas need olid D, L või S-tähe all reas?

Aga Pehka, Rauno "Aeg maha" on väärt kuulamine. Selline mõnus, unistajatele unelauluks.

Beebid

Duke uhkustab oma uue ja ilusa 'beebiga'. Et ilus hõbehall ja puha ja.... Noh, iga kord, kui ma majast mööda vantsin, siis ma otsin, et milline see küll olla võiks aga ei näe! Ainult vana ja teibitud seisab õuel. A muidugi, eks see tulene puhtast ebaprofessionaalsusest - ma olen pidevalt audit otsinud miskipärast. Peab vist igaks juhuks pildid välja trükkima ja minema siis üks haaval kontrollima, et milline neist see õige seal võiks olla ;)

4444

Selline number õnnestus tabada kaunterilt kell 13:17 Eesti aja järgi. Jõle ilus number mumeelest :) Nii et, kes sa olid 4444. lugeja, võid omale kakaod osta oma raha eest et minule mõeldes juua :)

Mõni on juba lapsena selline... asjalik. "Täiskasvanulik" või "vanainimeselik" on see, mida siis suured pooleldi halvustavalt selle lapse kohta ütlevad. Mõni saab täiskasvanuks kiiresti. Siis enamasti on selle põhjuseks raske lapsepõlv või ka lihtsalt keeruline elukäik. Mõnel võtab täiskasvanuks saamine rohkem aega ja mõni .... Olgem ausad, mõni ei saa iial täiskasvanuks.

Noh, see ütlemine, et "Mis sa torgid sitta, läheb veel haisema!" vastab ikka tõele küll. Võtsin NVl ette, helistasin oma lapse isale. Et istuks maha, räägiks oma suhted selgeks ja suud puhtaks. Et mida keegi valesti tegi ja millal siis tegelikult kogu suhe otsa lõppes.
1. polnud ta üldse Talinaski. Külas oli. Oli hämmingus ja võibolla koguni et solvunud, kui ma ütlesin, et mai teadnudki et tal laps on ja et olgu siis edasi meestes või naistes, kuidas parasjagu rohkem meeldib.
2. oli ta väga häiritud, kui ma ütlesin, et tahaks kokku saada suhte lõpetamise eesmärgil. Et kas ma polegi siis aru saanud,e t kõik on juba 6 aastat tagasi otsa saanud.
3. suutis ta mind jälle panna lolli olukorda. Et kui mina üritan rääkida sellest, mida ma mõtlen või tunnen või arvan, siis ma olen paha ja tüütu ja nõme.
4. jõudsin arusaamisele, et me vahel pole vist iial mingit mõistmist olnudki (kuigi tema nagu püüdis vastupidist väita).
Täiesti kasutu helistamine oli. Selle inimesega ei saa iial mingit normaalset läbisaamist olema enam. Tea, kas kunagi üldse on olnudki. Normaalset läbisaamist ma mõtlen. Pime järeljooksmine ei ole 'läbisaamine'.

Ja siis... Helistasin U-le. Rääkisin rahulikult ära, mis mind vaevab, et mida ma kardan, mida ma tunnen, millest mõtlen ja mida igatsen.
1. ütles ta, et ta on rahul ja õnnelik, et ma talle selle kõik ära räägin.
2. ütles, et tal on hea meel et ma talle meie probleemidest räägin.
3. oli tal hea meel, et ma ta hommikul kella poole 9 ajal üles ajasin oma kõnega.
Üleüldse oli TÄI-ES-TI erinev suhtumine. Mina ei tea millest see tuleb, et inimesed ikka nii erinevad on.

Lintsu kurdab. Lugesin ja mõtlesin korra, et 'ahh, rasedate värk!' ja siis jäin mõtlema. . . Et ega ma ise parem ei ole ;) Aina on kuhugi kiire. Hea meelega magaks ühe hea peatäie. Käiks niisama ringi natuke. Istuks koos oma kallimaga kuhugi kohvikusse maha ja lürbiks tassi (hirmkallist!) kohvi ja vaataks lihtsalt silma. Räägiks, räägiks, kuulaks, räägiks. Igasugustest Asjadest. Ja iga kord busile kiirustades tuleb ehmatusega pähe, et näe, jälle jäi aega napiks. Et vaevalt sai natuke koos olla, kergelt kallistada, kui juba jooksed jälle kuhugi, keel vestil, ja ainsaks ühenduslüliks on Telefon.
Kurb.

Unine kolmapäev

Noh. Võiks ju kõik halva ilma ja ei tea mille süüks veel ajada, et hommikul maast lahti kuidagi ei saa ja hea meelga magaks 9-ni (hariliku 6-st tõusmise asemel), aga... Ei saa salata, et suures osas on minu unistes homikutes süüdi .... pikaleveninud õhtud. Pikad õhtud, kui veel tunde saab telefoni piinatud ja kalliga räägitud. Päevasündmustest ja elust üldiselt ja oma unistustest ja .... Noh, kui 'normaalsed' armunud vahivad üksteisele andunult silma ja räägivad totrusi, siis meie räägime telefoniga. Tunde ühte jutti. (mdx on praegu Simpeli kampaania, et alates 2. kõneminutist tasuta kõne. Väga soodus minusugustele ;) a see selleks). Ma ei ole iial kellegagi nii palju telefoniga rääkinud kui oma kallimaga alates meie tutvumisest, tead :) Ja öösel tulevad harilikult kõik olulised mõtted pähe, mida tahaks öelda, mida tahaks teada, mida tahaks läbi arutada. Ja siis avastadki ehmatusega, et kell on juba üle südaöö ja hommikul on vaja vara tõusta. Endal 6-st ja teisel inimesel veelgi varem. Minu kõrges vanuses (:p) on 6 tundi und kaugelt liiga vähe. Ja mõned inimesed teevad äraelamiseks TÖÖD. Mitte ei istu kontoris.

Sa oled liiga kallis selleks, et sind igasugustesse jamadesse mässida

Selle nimi on vist "usaldus". Või milleks muuks nimetada tõika, et sa tunned et võid rääkida mida tahes. Või siis rääkimata jätta. Teha, mis pähe tuleb aga samas ka kõik selle tegemata jätta. Sa võid rääkida oma kallimale, kuidas sa meestes käid ja õhtuti naabrimehe juures nukrutsemas käid ja siis.... Öelda, et tegelikult sa ajasid udu ja sa ei teeks iial midagi sellist. Sa võid helistada oma kallile ükskõik millal.... ja samas ka täiesti helistamata jätta. Sa võid oma kallimat õrritada ja kiusata (just täpselt selle piirini, kuhu see lubatud on), aga sa võid selle ka tegemata jätta (nii et ta ise ei teagi, et sa midagi tegemata jätsid). Sa tõesti võid teha mida tahad. Ja sa oled raudselt veendunud, et see mida sa teed ongi see mida sa teed. Et keegi ei halvusta sind selle pärast, kui sa ütled tasakesi "ma armastan sind!" ja et keegi ei hakka närviliselt su telefoni mälus ja käekotis sorima, kui sa selle ütlemata jätad ja mingeid lugusid oma (olematutest) seiklustest pajatad. Mingil hetkel hakkad lihtsalt hindama vabadust olla tujukas, jutukas, ärritav, hooliv, hoolitsev, vaikiv, õrn, .... vabadust olla naine.