Tegelikult on Hollywoodi filmid ainult masstarbimisele suunatud rämps. Need filmid on 9 juhul 7-st üles ehitatud sellele, et saaks aga rohkem pisaraid vaatajatest välja pigistada. Mida rohkem nutad, seda kallim film. No mia aru ei saa, miks neid lugusid kinos vaatamas käiakse?! Juba kodus on kulutused mõtetud - elekter, magamata poolöö, täistatistatud taskurättide pesemine + nohurohi ja siis veel oma närvikulu. Mis siis kasulikum on???
Hollywood, pane end põlema ja oma filmid põleta ka ära!!
esmaspäev, 14. veebruar 2005
reede, 11. veebruar 2005
Teenindus
Hmm. Ilmas juhtub teinekord imesid, eksoleju.
Niisiis - viisin pükse puhastusse. Naisterahvas leti taga võttis kohe püskid näppu, uuris siit ja sealt ja ... Ütles, et ega need plekid vist ikka päris välja ei tule, et need on stretshmaterjalist ja sealt ei tule plekid välja. MInu meelest, et OK, kui ei tule, mis parata.
Kui püksid kätte sain, siis teenindaja vabandas ette ja taha, et püksid ikakgi ei läinud puhtaks - et on nii kõvasti materjali sees, et pole midagi parata. Nemad küll mitu korda keemiastläbi lasknud, aga ikka ei tulnud välja. Isegi silt oli pükstele juurde riputatud, et plekid puhastuses välja ei tulnud.
Miks ma seda kirjutan?? Sest selline ... soe j ameeldiv tunne tuli peale. Et inimesed teevad mingit nüri tööd ja teevad seda hoolega ja südamega. (tibina mainitud merimehed ütleksid selle kohta et see olebki kunst, kui inemene paneb oma hinge sinna ja teistel meeldib vaadata) Ja nad vabandavad, kui nende töö ei õnnestu nii nagu vaja. Vott.
Niisiis - viisin pükse puhastusse. Naisterahvas leti taga võttis kohe püskid näppu, uuris siit ja sealt ja ... Ütles, et ega need plekid vist ikka päris välja ei tule, et need on stretshmaterjalist ja sealt ei tule plekid välja. MInu meelest, et OK, kui ei tule, mis parata.
Kui püksid kätte sain, siis teenindaja vabandas ette ja taha, et püksid ikakgi ei läinud puhtaks - et on nii kõvasti materjali sees, et pole midagi parata. Nemad küll mitu korda keemiastläbi lasknud, aga ikka ei tulnud välja. Isegi silt oli pükstele juurde riputatud, et plekid puhastuses välja ei tulnud.
Miks ma seda kirjutan?? Sest selline ... soe j ameeldiv tunne tuli peale. Et inimesed teevad mingit nüri tööd ja teevad seda hoolega ja südamega. (tibina mainitud merimehed ütleksid selle kohta et see olebki kunst, kui inemene paneb oma hinge sinna ja teistel meeldib vaadata) Ja nad vabandavad, kui nende töö ei õnnestu nii nagu vaja. Vott.
esmaspäev, 7. veebruar 2005
Elupinnaotsingud
Niisiis. Peale pikemat kaalumist ja järelemõtlemist olen leidnud, et tegelikult ma ei soovi elada kuskil linnast väljas, e. maal. Põhjus lihtne - korterid pn peaaegu samas hinnas mis Tallinnaski, ainult tööle on kaugemale vaja minna. Seetõttue i sobi mulle järgnevad võimalikud variandid: Paide, Paldiski, Kehra, Kohila, Rakvere, Tapa. Et no ise käid veel 8-ks tööle, aga kuidas sa lapse kella 5-ks lasteaeda saad???
Üle jääb Tallinn. Minule hetkel taskukohase hinnaga on sellised 'armsad, ühikatüüpi majas, 10-16 ruutmeetrit, kapitaalremonti vajavad, kööginurgaga' korterid. Või siis kolida Koplisse (Põhja-Tallinn). Seal on mõned üsna huvitavad pakkumised silma jäänud, et 'aga äkki tõesti...???? Või mis teie asjast arvate?
Üle jääb Tallinn. Minule hetkel taskukohase hinnaga on sellised 'armsad, ühikatüüpi majas, 10-16 ruutmeetrit, kapitaalremonti vajavad, kööginurgaga' korterid. Või siis kolida Koplisse (Põhja-Tallinn). Seal on mõned üsna huvitavad pakkumised silma jäänud, et 'aga äkki tõesti...???? Või mis teie asjast arvate?
Mäng-mäng-mäng....
Hmm. Mäng. Või kuidas seda teisiti nimetada??
Sa kohtud kellegagi, kes sulle justkui ikka meeldib ka natuke. Aga temast pole mitte õhkagi aru saada, et kas ta üldse sind märkab või ei. Vihjamisi vihjad, aga kas ei taheta aru saada või ei saadagi. Juhuslikult osutatud tähelepanule vastad. Aga ise läheneda ei julge - mis siis, kui see oli tõesti juhuslik, mitte 'otsitult juhuslik'.
Sa kohtud kellegagi, kellega on lihtsalt fun. Vahetate telefoninumbreid ja kuigi natuke nagu kripeldab hinges, et 'kas äkki...?', jääd telefonikõnet ootama. Ja kõne tuleb. Muidugi hiljem kui ise ootad. Ja sa räägid ja kuulad ja .... Kuulad jutte mis sind täiesti külmaks jätavad. Räägid mõtetusi kuid end ei ava. Lubad kõike ja ometi mitte midagi. Naerad naljade peale mis naerma ei aja. Jne jne.
Lõpuks oled ikkagi küsimuse ees - kes on kes? Kas see kes meeldib meeldib sulle või mõtlesid kõik välja? Kas sellega, kellega oli 1. kord fun koos olla, on ikkagi 'see õige' et midagi üritadagi?? Aga võibolla keerad õnnele selja?? Aga võibolla keerad ikkagi õnnele selja??
Ah, kes ütles et elu lihtne peab olema?? Aga mängu võlu on see, mis ikka ja jälle mängima meelitab :)
Sa kohtud kellegagi, kes sulle justkui ikka meeldib ka natuke. Aga temast pole mitte õhkagi aru saada, et kas ta üldse sind märkab või ei. Vihjamisi vihjad, aga kas ei taheta aru saada või ei saadagi. Juhuslikult osutatud tähelepanule vastad. Aga ise läheneda ei julge - mis siis, kui see oli tõesti juhuslik, mitte 'otsitult juhuslik'.
Sa kohtud kellegagi, kellega on lihtsalt fun. Vahetate telefoninumbreid ja kuigi natuke nagu kripeldab hinges, et 'kas äkki...?', jääd telefonikõnet ootama. Ja kõne tuleb. Muidugi hiljem kui ise ootad. Ja sa räägid ja kuulad ja .... Kuulad jutte mis sind täiesti külmaks jätavad. Räägid mõtetusi kuid end ei ava. Lubad kõike ja ometi mitte midagi. Naerad naljade peale mis naerma ei aja. Jne jne.
Lõpuks oled ikkagi küsimuse ees - kes on kes? Kas see kes meeldib meeldib sulle või mõtlesid kõik välja? Kas sellega, kellega oli 1. kord fun koos olla, on ikkagi 'see õige' et midagi üritadagi?? Aga võibolla keerad õnnele selja?? Aga võibolla keerad ikkagi õnnele selja??
Ah, kes ütles et elu lihtne peab olema?? Aga mängu võlu on see, mis ikka ja jälle mängima meelitab :)
Post-misiganes
Nojahh, ma ikka käin aegajalt surfamas. Internetis. Kord seda samustki post(uum)kristlikku häälekandjat lugedes tuli meelde...
Tagant järgi mõeldes ma arvan, et teglikult olingi mina meie emakeele õpetaja surmas süüdi*. Nimelt oli terve koolikollektiiv veendunud, et ma lähem TÜsse teoloogiat tudeerima. Seda eriti peale seda, kui olin kirjutanud proovikirjadi. St. mitte et proovikirjand süüdi oleks, aga ma kasutasin osavalt proovikirjandiks MeieIsa palvet. Terviktekstina. Sellest sai terve lehekülje kokku! (Nõutud neljast...) See, et ma siiski oma usulised (eel)arvamused loomakasvatusele ohvriks tõin, tuli kõigile üllatusena.
Aga noh, õpetaja oli tasemel. St. eestikeele tundidest ei mäleta ma suurt midagi. Et tekib kahtlus, kas meil eesti keele tunde üldse oli??!!? Aga kirjanduse tunnid olid. Kirjanduses oli hea häid hindeid saada. Tuli kindlad teemad endale selgeks teha ja siis aastast aastasse sama asja vastata, sest igal aastal olid kohustuslikud teemad 'vanakreeka ja -rooma kirjandus', 'keskaegne romantism(vms)' jne. Head hinded garanteeritud.
ükskord ma olin rumal ja tegin kirjandse eksami. Sellest sain ma alles hiljem aru, et eksam tehakse ikka selles aines, mille seis on kehva. Et hinnet parandada, noh. Et kui koondhinne on '5' siis seda ju enam '6'ks parandada ei anna. Niisiis oligi, et uksetaga sain üllatusega teada,e t on olemas ka eesti kirjandus. Piletis oli mingi eesti kirjanduse punkti, mida ma polnud ukse taga lugenud (Siuru v. Arbujad, enam ei mäleta) ja seega vastasin nõrgale '2'le, sis oli inglise romantism, mille õpetajad katkestasid, et 'aitab küll, ega siis nii palju ka rääkima ei pea' ja siis oli kohustusliku kirjanduse punkt, mille vastasin peaaegu et '6'le. Raamatu kohta,mida ma polnud lugenud - *Kellele lüüakse hingekella'. Tundus loetav raamat, aga Hemingway pole mulle suuremat istunud. Mina lugesin Remarci, 'Läänerindel muutusteta'. Hea raamat. Vasta seda ühtemoodi hästi nii siis, kui oled terve raamatu kolm korda kaanest kaaneni läbi lugenud kui ka siis, kui oled ainult sisukokkuvõtet raamatu lõpust lugenud. Koondhinne oli '4', sest esimene punkt läks ikka täiesti allapoole arvestust. Enam ma seda viga ei teinud. Aga ma võtsin vastu otsuse Remarci rohkem lugeda, kui ainult see üks raamat. Kahjuks pole mul viimase 12 aasta jooksul aega olnud seda tõotust pidada.
__________
* Tegelikult oli muidugi avalik saladus** et ta armastas 'mahedamaitselisi nisujooke.
** Avalik, sest seda teadsid kõik, saladus, sest meie klass seda ei teadnud. Minagi sain selle alles peale kooli lõppu teada.
Tagant järgi mõeldes ma arvan, et teglikult olingi mina meie emakeele õpetaja surmas süüdi*. Nimelt oli terve koolikollektiiv veendunud, et ma lähem TÜsse teoloogiat tudeerima. Seda eriti peale seda, kui olin kirjutanud proovikirjadi. St. mitte et proovikirjand süüdi oleks, aga ma kasutasin osavalt proovikirjandiks MeieIsa palvet. Terviktekstina. Sellest sai terve lehekülje kokku! (Nõutud neljast...) See, et ma siiski oma usulised (eel)arvamused loomakasvatusele ohvriks tõin, tuli kõigile üllatusena.
Aga noh, õpetaja oli tasemel. St. eestikeele tundidest ei mäleta ma suurt midagi. Et tekib kahtlus, kas meil eesti keele tunde üldse oli??!!? Aga kirjanduse tunnid olid. Kirjanduses oli hea häid hindeid saada. Tuli kindlad teemad endale selgeks teha ja siis aastast aastasse sama asja vastata, sest igal aastal olid kohustuslikud teemad 'vanakreeka ja -rooma kirjandus', 'keskaegne romantism(vms)' jne. Head hinded garanteeritud.
ükskord ma olin rumal ja tegin kirjandse eksami. Sellest sain ma alles hiljem aru, et eksam tehakse ikka selles aines, mille seis on kehva. Et hinnet parandada, noh. Et kui koondhinne on '5' siis seda ju enam '6'ks parandada ei anna. Niisiis oligi, et uksetaga sain üllatusega teada,e t on olemas ka eesti kirjandus. Piletis oli mingi eesti kirjanduse punkti, mida ma polnud ukse taga lugenud (Siuru v. Arbujad, enam ei mäleta) ja seega vastasin nõrgale '2'le, sis oli inglise romantism, mille õpetajad katkestasid, et 'aitab küll, ega siis nii palju ka rääkima ei pea' ja siis oli kohustusliku kirjanduse punkt, mille vastasin peaaegu et '6'le. Raamatu kohta,mida ma polnud lugenud - *Kellele lüüakse hingekella'. Tundus loetav raamat, aga Hemingway pole mulle suuremat istunud. Mina lugesin Remarci, 'Läänerindel muutusteta'. Hea raamat. Vasta seda ühtemoodi hästi nii siis, kui oled terve raamatu kolm korda kaanest kaaneni läbi lugenud kui ka siis, kui oled ainult sisukokkuvõtet raamatu lõpust lugenud. Koondhinne oli '4', sest esimene punkt läks ikka täiesti allapoole arvestust. Enam ma seda viga ei teinud. Aga ma võtsin vastu otsuse Remarci rohkem lugeda, kui ainult see üks raamat. Kahjuks pole mul viimase 12 aasta jooksul aega olnud seda tõotust pidada.
__________
* Tegelikult oli muidugi avalik saladus** et ta armastas 'mahedamaitselisi nisujooke.
** Avalik, sest seda teadsid kõik, saladus, sest meie klass seda ei teadnud. Minagi sain selle alles peale kooli lõppu teada.
reede, 4. veebruar 2005
Elust enensest
Viimasel ajal olen märganud,e t mind enam 'suured mured ja igatsused' ei loksuta. Ntks, et 'miks mind keegi ei armasta' ja 'miks mina pean oma last üksi kasvatama' ja 'miks mina mehel ei saa' jnejne.
Esimene silmade avaja selles osas oli vist üks telest nähtud sakslaste film. Sisu oli enamvähem nii, et mingile arheoloogist neiule hakkas töökaaslase sõber 'ligi ajama'. Selline, et algul armas ja romantiline film keeras üsna õudukaks kätte, sest tüüp oli võtnud nõuks, et see neiu peab tema naiseks saama, juba esimesel kohtumisel oli 'jõudnud äratundmisele'. Ja siis areng kuni sinanni, et 'kaks inimest saavad tõeliselt üheks alles surmas'. Teadagi. Finito. Häppi end oli nii, et piiga pääses vaevu eluga ja psühhopaat jäi mingi varingu alla ja sures ära. A see polnud teemaks. Vaid et 'kas ma sellist armastust tahaksingi' ??
Viimane suurem 'avastus' on tõenäoliselt kolleegi tütre lahkumineku lugu. Kus naine ei olnud isegi emale sellest rääkinud missugune on tegelik kodune olukord. St. et mees peksab teda ennast ja tema tütart eelmisest abielust ja mõnitab ja nii edasi ja nii edasi.
Selle jutu peale oli minu üks ja ainuke mõte - mul on ikka kangesti vedanud. Ja omale meest valides tean ka silmad lahti hoida, et mõne niisuguse otsa ei satuks.
Isegi mu poolhüsterilised raevuhood on mind maha jätnud (ptüi-ptüi-ptüi üle vasaku õla!). Seda peale seda kui ma 1. isal sõna otseses mõttes näo täis sõimasin selle peale, kui ta järjekordselt mu last 'korale kutsus' teda suht kõvasti õlavarrest sikutades. No ei meeldi mulle sellised rebimised, mitte ei meeldi. Ja 2. tegin kindla otsuse kodunt ära kolida. Esimesel võimalusel. Kuidagi vabam tunne on niimoodi elada, kui tead, et sind miski asi tegelikult selle koha ja nende inimestega ei seo.
Esimene silmade avaja selles osas oli vist üks telest nähtud sakslaste film. Sisu oli enamvähem nii, et mingile arheoloogist neiule hakkas töökaaslase sõber 'ligi ajama'. Selline, et algul armas ja romantiline film keeras üsna õudukaks kätte, sest tüüp oli võtnud nõuks, et see neiu peab tema naiseks saama, juba esimesel kohtumisel oli 'jõudnud äratundmisele'. Ja siis areng kuni sinanni, et 'kaks inimest saavad tõeliselt üheks alles surmas'. Teadagi. Finito. Häppi end oli nii, et piiga pääses vaevu eluga ja psühhopaat jäi mingi varingu alla ja sures ära. A see polnud teemaks. Vaid et 'kas ma sellist armastust tahaksingi' ??
Viimane suurem 'avastus' on tõenäoliselt kolleegi tütre lahkumineku lugu. Kus naine ei olnud isegi emale sellest rääkinud missugune on tegelik kodune olukord. St. et mees peksab teda ennast ja tema tütart eelmisest abielust ja mõnitab ja nii edasi ja nii edasi.
Selle jutu peale oli minu üks ja ainuke mõte - mul on ikka kangesti vedanud. Ja omale meest valides tean ka silmad lahti hoida, et mõne niisuguse otsa ei satuks.
Isegi mu poolhüsterilised raevuhood on mind maha jätnud (ptüi-ptüi-ptüi üle vasaku õla!). Seda peale seda kui ma 1. isal sõna otseses mõttes näo täis sõimasin selle peale, kui ta järjekordselt mu last 'korale kutsus' teda suht kõvasti õlavarrest sikutades. No ei meeldi mulle sellised rebimised, mitte ei meeldi. Ja 2. tegin kindla otsuse kodunt ära kolida. Esimesel võimalusel. Kuidagi vabam tunne on niimoodi elada, kui tead, et sind miski asi tegelikult selle koha ja nende inimestega ei seo.
kolmapäev, 2. veebruar 2005
Tibin
Leidsin Ook-ristist* lingi ühte kummalisse bloogi. Et noh, järg kaduma ei läheks, siis linkisin omale ka. Jutt on võikalt naljakas. Probleemid on nagu .... noh, nagu meil kõigil, eks. Muidgui vabandused, et ma Sinu, armas bloogia, Tibinaks ristisin, aga tekst oli tõesti nagu 13-16 aastase tibina kurtmine. Et "Näe, kandis samasugust mütsi nagu minagi ja jäi veel täpselt minu kõrvale seisma!! Aga õnneks oli seljas mütsiga absoluudselt sobimatu jope, nii et ma ei tundnud end puudutatuna" Sry, kui Sa meesterahvas oled, aga selline tekst ei lähe eriti kokku minu ettekujutusega EestiMehest ;)
----------
* Ook-risti sellepärast et mingil müstilisel kombel meenutab see sait ühte pisikest raamatukest (no ei mäleta pealkirja, "Mingi-risti tarkusesõnad) mille järgi vanem generatsioon üritas oma laste lugemisoskust õhutada. Edutult.
----------
* Ook-risti sellepärast et mingil müstilisel kombel meenutab see sait ühte pisikest raamatukest (no ei mäleta pealkirja, "Mingi-risti tarkusesõnad) mille järgi vanem generatsioon üritas oma laste lugemisoskust õhutada. Edutult.
teisipäev, 1. veebruar 2005
Haigekassa
Krt. Jälle härib üks asi. Nimelt kurdab Haigekassa, et neil jääb järjest vähem raha inimeste ravimiseks, sest et ravimid vajavad kompenseerimist aga ravimihinnad tõusevad ning haigushüvitist tuleb maksta aga palgad muudkui tõusevad. Samuti tõuseb järjest erakorralise meditsiini osakaal tehtud meditsiinitöös. Minul on ettepanek, kuidas meditsiini raha pisutki juurde saada ning 'erakoralist' vähendada.
Nimelt: igasugu 'erakorraliste juhtumite' puhul maksaks 'erakorralise juhtumi' põhjustaja teatud % haigekassa poolt tehtud kulutustest tagasi.
Ntks. Kui inimene (loe:jalakäija) libastub ja murrab jalaluu, sest tee on lausjääs sest kojamees pole teed korda teinud, on kojamees ju süüdi, eksole?? Et siis edasi tema palgast peetakse kinni kuni see Haigekassa poolt nõutav summa tasutud saab. Kui ühistu pole omale kojameest või hooldusfirmat palganud, peab elamu/korteriühistu omavahenditest tasuma haigekassale ja trahvi veel peale kauba. Kui kojames või hooldusfirma palgatud siis .... No selle kohta öeldakse 'hõlptulu saamine' kui palk võetakse vastu, aga tööd ära ei tehta?!
Samas see skeem enamuste liiklusõnnetuste puhul ei tööta. Kuigi raadios öeldakse, et süüdi on libedus. See on ammuteada fakt, et kõigepealt hoolitsetakse suurte magistraalteede korrasoleku eest ja siis minnkase järjest tillemate teede kallale. Aga. Kui ikkagi on selgelt näha, et suure liiklusõnnetuse põhjustas alkoholijoobes sõitmine, siis .... Miks ei peaks roolijoodik omavahenditest tekkinud kahju osaliselt hüvitama?? Kui ikkagi õnnetusjuhtub möödasõidul, on möödatrügija selgelt süüdi õnnetuses??
Samas ei oleks vaja laiendada kahjunõuet perele, kui õnnetuse põhjustaja õnnetuses hukkub.
Ühesõnaga, ma arvan, et see tooks esialgu Haigekassale lisaraha, edaspidi aga jääks ehk õnnetusi vähemaks, kuna arvestatakse ka võimaliku rahalise kahjuga, mis õnnetusega kaasneks. Muidugi ei saa otsida 'süüdlast' ntks infarkti või kopsupõletiku puhul. Või mine sa tea, kui Eesti riik otsustaks võtta vastu otsuse toetada hagejaid, siis ehk isegi hakataks süüdlasi leidma???
Nimelt: igasugu 'erakorraliste juhtumite' puhul maksaks 'erakorralise juhtumi' põhjustaja teatud % haigekassa poolt tehtud kulutustest tagasi.
Ntks. Kui inimene (loe:jalakäija) libastub ja murrab jalaluu, sest tee on lausjääs sest kojamees pole teed korda teinud, on kojamees ju süüdi, eksole?? Et siis edasi tema palgast peetakse kinni kuni see Haigekassa poolt nõutav summa tasutud saab. Kui ühistu pole omale kojameest või hooldusfirmat palganud, peab elamu/korteriühistu omavahenditest tasuma haigekassale ja trahvi veel peale kauba. Kui kojames või hooldusfirma palgatud siis .... No selle kohta öeldakse 'hõlptulu saamine' kui palk võetakse vastu, aga tööd ära ei tehta?!
Samas see skeem enamuste liiklusõnnetuste puhul ei tööta. Kuigi raadios öeldakse, et süüdi on libedus. See on ammuteada fakt, et kõigepealt hoolitsetakse suurte magistraalteede korrasoleku eest ja siis minnkase järjest tillemate teede kallale. Aga. Kui ikkagi on selgelt näha, et suure liiklusõnnetuse põhjustas alkoholijoobes sõitmine, siis .... Miks ei peaks roolijoodik omavahenditest tekkinud kahju osaliselt hüvitama?? Kui ikkagi õnnetusjuhtub möödasõidul, on möödatrügija selgelt süüdi õnnetuses??
Samas ei oleks vaja laiendada kahjunõuet perele, kui õnnetuse põhjustaja õnnetuses hukkub.
Ühesõnaga, ma arvan, et see tooks esialgu Haigekassale lisaraha, edaspidi aga jääks ehk õnnetusi vähemaks, kuna arvestatakse ka võimaliku rahalise kahjuga, mis õnnetusega kaasneks. Muidugi ei saa otsida 'süüdlast' ntks infarkti või kopsupõletiku puhul. Või mine sa tea, kui Eesti riik otsustaks võtta vastu otsuse toetada hagejaid, siis ehk isegi hakataks süüdlasi leidma???
Tellimine:
Postitused (Atom)