reede, 11. veebruar 2005

Teenindus

Hmm. Ilmas juhtub teinekord imesid, eksoleju.
Niisiis - viisin pükse puhastusse. Naisterahvas leti taga võttis kohe püskid näppu, uuris siit ja sealt ja ... Ütles, et ega need plekid vist ikka päris välja ei tule, et need on stretshmaterjalist ja sealt ei tule plekid välja. MInu meelest, et OK, kui ei tule, mis parata.
Kui püksid kätte sain, siis teenindaja vabandas ette ja taha, et püksid ikakgi ei läinud puhtaks - et on nii kõvasti materjali sees, et pole midagi parata. Nemad küll mitu korda keemiastläbi lasknud, aga ikka ei tulnud välja. Isegi silt oli pükstele juurde riputatud, et plekid puhastuses välja ei tulnud.
Miks ma seda kirjutan?? Sest selline ... soe j ameeldiv tunne tuli peale. Et inimesed teevad mingit nüri tööd ja teevad seda hoolega ja südamega. (tibina mainitud merimehed ütleksid selle kohta et see olebki kunst, kui inemene paneb oma hinge sinna ja teistel meeldib vaadata) Ja nad vabandavad, kui nende töö ei õnnestu nii nagu vaja. Vott.

Kommentaare ei ole: