2. hüpe, reedel 17. juunil

Niisiis. Nii palju kui ma sellest veel üldse mäletan.

Ma tean, miks mul jälle exit puusse läks. Lisaks sellistele 'ürgsetele hirmudele' nagu hirm sipelgate ja ämblike ees, avastasin veel ühe. Nimelt ma kardan lennuki lennutuult. Lennukis on lahe (mai tea, miks peaks lennukis lendamine paha olema??) ja pärast varju all on lahe. Aga exit on .... jõle hetk elus :p Ma kujutan ette, et kui keegi suudaks nii pingsalt üksikasju jälgida, siis ta avastaks, et ma pigistan veel silmad ka kõvasti kinni selleks ajaks kui lenukist välja hüppan. Ja käsi ei jõua ainlt selle pärast üle pea tõsta, et selleks pole aega - Hüpe Tundmatusse.

Vari TUNDUS aeglasema avanemisega kui eelmisel korral. Kuigi esimesel hüppel ma ei teadnud millestkimidagi, oli tunne, et külgmiste torude avanemine võttis hiigla palju aega. Nii palju, et ma juba korraks mõtlesin, et mida ma nüüd siis tegema pidin, et nad lahti läheks. Lisaks veel see, et järgmine kord tuleb omal kindlasti lasta õlarihmasid lühendada. Seekord oli jälle 'meeldiv lõuatugi', ehk rinnarihm lõuaall. Tänu sellele õnnestus oma vari korraks varisemisse tõmmata (issand jumal, mis ma nüüd küll teen, vari läheb sassi!!). Lennata oli mõnus :) tõega. Aint maapeale oleks kiiremini võind jõuda. Ja kui ma sinna siis jõudsin...

Pakkimismattide juurde tagasi jõudes (no 100-200m eemalt astuda) sain ühe kurja tädi käest riielda, et miks ma sinna maandusin, kuhu maandusin. Et nendel olnud suur hirm, sest et majad ja autod jne ja puud on ja et kas ma ikka ellu jään ja kas ikka vari ka terveks jääb. Ja tae i olnud mitte üks teps valmis uskuma, et ma teadsin täpselt mida ma teen ja kuhu ma maandun. Et ma olin täiesti veendunud, et ma lendan autodest-majadest üle ja et kui ma poleks veendunud olnud, poleks ma sinna üldse trüginudki. A no las jääb inimesele tema lõbu riielda, eksoleju.

Sellest Duke väitest, et langevarjundus on parem kui seks... No mia tea... Ta on peaaegu niisama hea. St. kogu sellest asjast tekib lihtsalt teravdatud vajadus füüsilise läheduse järele. Ja mul oli väga kahju, et kallit lennuväljal ei olnud ("Ei tea kuidas ma sinna oleks pidanud saama??" oli tema enda kommentaar asja kohta)

Üldiselt siis lõpetuseks, et kui ma kuidagi sellest tuulehirmust üle saan, siis on (loodetavasti) exitid ka korras. Ja HARTi pole mõtet enne proovidagi. Jätkukoolituse koha pealt nii palju, et ma vaata, kas saan täna sinna minna (kui ma ei pea piigat päästma minema) aga homsele pakkimiskoolitusele tahaks minna küll :)