Elust enesest

Lugesin.

Tegelikult mind rabas see kirjutis. Positiivses mõttes. Ma tõesti arvasin (egoistlikult?), et ma olen mingi võõrnähtus. Selle mõttes, et rahal ei ole minu jaoks väärtust. Ma ei suuda end tööl motiveerida loodetavalt saadava rahahulgaga. Sest raha eest ma ei saa neid asju, mida ma tegelikult saada tahan. Kui ma näeks õhkõrnagi võimalust raha eest oma unistused reaalsuseks muuta, ma rabeleks. Aga raha ei tee mind õnneliku(ma)ks. Tekitab ainult ahastust, et see, mis on oluline, on rahalises mõttes väärtusetu. Või siis liiga väärtuslik selleks, et seda *osta*.

Aitäh, et Sa seal olemas oled ja sama moodi mõtled!