Viimane inimene suri nälga . . .

Nii. Lugesin seda siin. Ja siis hakkasin mõtlema. (No mõnikord on kombeks mõelda ka, etks)

Seda et, kust võtavad inimesed omale õiguse rääkida, et inimesed, ärge saage lapsi, sest Maa, meie Emake Loodus, on ülerahvastatud ja ei kannata seda välja!? Et tegelikult säilib meie planeet ainult sel juhul, kui inimene liigina hävib. OK, nõus, tingimusel, et mõni jobu ta lihtsalt õhku laseb, aga selle versiooni jätame mängust välja, eks. KUI mõni jobu seda ei tee, siis järgneb lihtsalt mingi 'katastroof' mis piirab oluliselt inimkonna arvukust. Ma ei mõtle mitte sõdu või näljahäda või epideemiat... Kuigi need on ka reaalsed. Lihtsalt,me ole oleme nii humaansed ja püüame iga hinna eest ise elada ja teistel mitte surra lasta, et.... Väidetavalt põlvneb kogu Euroopa elanikkond umbes 4-5 'ürgemast'. Seega muutuvad järjest sagedasemaks pärilikud haigused. Paljud viljatud naised saavad lapsi, sest nad nii väga tahavad seda (kuigi loodus on teisiti planeerinud ja mine tea - võibolla olen mina kord üks neist paljudest). Paljud varemalt surmavad väärarengud onnüüd parandatavad ja lapsed jäävad seetõttu elama (kasvõi nt. südamerikkega lapsed). See kõik muudab inimese liigina nõrgemaks. Lisaks muutunud elamistingimused (vähe liikumist, palju sööki). Me ise oleme end juba ammu hukule määranud, me ei pea selle pärast enam eriliselt pingutama, et ise väljasurra. AGA...

Vot, olid ju ka hiidsisalikud, kes surid välja, aga mitte kõik sisalikud kui sellised. Sisalikud on ju alles. Samamoodi jääb ka inimene alles - võibolla veidi testsugusena, mitte nii arukana kuid kindlasti sellisena, kes suudab endaga ise toime tulla.

See üleskutse, et 'ärge tehke lapsi, sest maa on niigi ülerahvastatud' on sama tobe hüüdlause, kui seegi et 'tehke palju lapsi, sest eesti rahavas sureb muidu välja!'. Ei ole mina näinud kedagi, kes lihtsalt eesti rahva püsimise nimel paljunema hakkaks (eesotsas nonde samade üleskutusjatega) ja ma ei usu, et mõni tõesti ainult selle pärast paljunemata jätaks, et maailm on hukas.

Muidugi on vastutustundetuid paljunejaid. Ntks jutt ühest 5-lapselisest emast, kes juba 6. mehe juures ja sellele veel lapse sünnitas, et "ta ju nii väga tahtis last minuga, mis sest et joob mõnikord!". Et laps nii väga tahtis koerakutsikat ja siis ma pidin selle ostma talle???? Unustage ära, isegi koera ei võeta nii. Ja igale mehele EI PEA last sünnitama. Mis sest et koos elate ja abielus. EI PEA. Võibolal ma olen nautke kiiksuga, aga lapse saamine on rohkem ... tunnustus mehele, et ma USALDAN teda, et ma olen kindel, et ta on mulle toeks, mitte et kui mees majas, siis kohe peab laps ka tulemas olema.

Teine variant on muidugi see, et ärme tee üldse lapsi. OK oletame, et alates 1. jaanuarist 2008 ei sünni enam ühtegi last juurde, kogu maailmas. Olge keegi hea ja seletage õnnetule blondiinile, et kuidas me siis ära elame, kui enam juurdekasvu ei ole, kohe põhimõtteliselt mitte? 60 aasta pärast on praegused beebid juba vanad ja meie oleme surnud. Kes ja kuidas hoolitseb nende eest, kui nad kord vanaks jäävad? Nii vanaks, et enam omal jalal ei liigu ja mõistust pole enam krübelutki järele jäänud? Kes ravib, kes teeb söögi, kes harib põldu??

Sellisest perspektiivist vaadatuna on need suured lapsesaamisevastased ikka täitsa soodad. Just need, kes sellepärast lapsi ei taha ja teistel ka saada ei luba, et 'aga muidu meie Maa....'. Kui muidu oleks meil liigina veel lootust ka tulevane katastroof üle elada ja hakata uut, paremat ühiskonda ülesehitama, kui meil oleks lootust, et meie praegused teadmised arenevad ja säilivad ka ehk üle raskete aegade ja meie järglased saavad neid kasutada, siis mitte sünnitades, lapsi mitte sades on see lootus täiesti olematu.

Lisaks veel see, et iga populatsioon kasvab, kuni saavutab maksimumsuuruse. Siis algab võitlus elu ja surma peale populatsiooni sees ja ainult paremad, tugevamad, kavalamad jäävad elama. Sellega populatsiooni kasv aeglustub, või arvukus koguni väheneb, et siis kuskil, madalamal stabiliseeruda ja liik säilib, populatsioon säilib, aga ei sure teps mitte välja muidu, kui ainult tõsise välismõjutaja survel. Hiidsisalike puhul olevat selleks olnud Maa kokkupõrge 'mingi taevase kehaga', oli see nüüd asteroid või meteoor, enam ei mäleta.

PS. Ma tean küll, et see on mõtetu tatipritsimine siin, aga vähemalt olen ma oma arvamust avaldanud. Kuskil. Ja võibolla mõni loeb. Ja võibolla mõni kes loeb saab aru ja jagab minu arvamust.

PPS. Point oli selles, et ärge pritsige tatti ja ega see meie kallis maakera ikka veel ära ei kao. Lapse saamine või mittesaamine seda igatahes ei mõjuta. Kuigi ei tasu lihtsalt arutult sigida, sest ise tuleb oma lapsed ka üleskasvatada, harida ja mehelepanna ;) Ja muidugi on lapsed vajalikud vanaduspõlve toed, sest nemad harivad siis põldu, ravivad haigeid, kütavad toad soojaks. Tehnika nii kiirelt ka ei arene ja keegi peab seda ka arendama.