Niisiis. Eilne päev algas kell 6:30 (tavalise 6:00 asemel) ja lõppes 21:30 (tavalise 16:30 asemel). Et töövõit missugune. Olgu kui kõik töised asjad otsa said, järgnes õppuri töine õhtupoolik. Ehk siis autokool, loeng.
Kõigepealt test, et kas lapsed on ka kodus hoolega õppinud. LEd. 6:10 pole just liiga hea tulemus, ega ju. A samas ka mitte midagi sellist, mille pärast eriliselt karvu katkuda. Easi liiklusmärgid. Et ühe- ja mitmerööpmelised raudteed, anna teed, peatu ja anna teed, 'stripibaar eespool', 'vallatud kurvid', 'sõida otse', 'pööra ära', 'hauakaevajad', 'poriga loopimine' jnejne.
Sekka jutud sellest, kuidas nende kooli A-kat. õpetaja kardab pimedas käia, sest teiste koolide õpetajad tahavad tuupi teha. Et neiud peaks nende juures motikasõitu õppima, sest neil olevat kõige kõrgem tibide läbisaamise% Tallinnas jne. Et Rootsis nad nimetavad ka muidugi mägesid, aga et mäed on ikka Norras ja et varing koristati teelt 30 minuti jooksul. Ja .... Noh reedel on uus loeng. Aga sõiduõpetajale peab ise helistama ja uurima, et millal saab sõitma minna. Vott.
Mu kallis juba ütles, et ta tahaks nähe kuidas ma '53'ga linnas ringi hakkan uhama ;) A ta ise suhtub naise kiiksudesse rahulikult. Et igati tore, kui naine juhiload teeb. Et isegi sellest ei näe muret, et naine veoautot teeb. Et noh ... positiivne ju. Vist mõeldes sellest, et siis on rohkem ühiseid jututeemasid kui lilled, liblikad ja psühholoogia ;)
Isa küsis sarkastiliselt, et kas ma kavatsen eriala vahetada ja veoautojuhiks hakata. Ma vastasin lihtsalt ja lakooniliselt 'jah!'. Nagu kirikus.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar