Tegelt ma vist olen juba kõik inimesed oma tutvusringkonnas ära tüütand, eksoleju. Aga reedel algavad Kursused. paras võbi on naha vahel ja see teeb olemise ainult veel paremaks. Et on midagi reaalset, mille pärast võbiseda.

Niisiis, teoorias.
1. vari selga ja saada veel viimased instruktsioonid. Maa peal. Lennukis on selleks juba liiga hilja.
2. lennuki ninast me mööda ei kõnni, suht ohtlik koht, eriti kui mootor peaks parasjagu käima. (a sama moodi me ei kõnni hobusel seljatagant mööda, sama ohtlik koht, kuigi mootorit pole ollagi)
3. lennukis tuleb kogu aeg vaadata et kuskile kinni ei jääks aga samas vaikselt paigal istuda (minu meelest tähendab 'pidevalt vaatamine' umbes tuuleveski tiiba tegevuse sarnast liikumist!)
4. käsu peale tuleb meduus kotsit välja sikutada ja kõvasti peos hoida, et ta laiali minna ei otsustaks (eluliselt tähtis nii enda kui ka teiste inimeste seisukohast!)
5. lennuki ukse juurde kakerdada (tõenäoliselt kuidagi selg ees vms. lisaks vt. p. 3 tuuleveskite kohta)
6. kui korra oled juba öelnud, et oled valmis minema, siis tuleb ka minna, mitte poolelt teelt lannukisse tagasi hüpata (oluliselt suur võimalus lennukisolijate käest peksa saada!)
7. käsu "MINE" peale tuleb hüpata kõrvale ja vaadata üles (muude tehniliselt oluliste parameetrite kõrval ka see boonus, et siis sa näed kui sulle ntks kirves järgi visatakse uksel tehtud nõmeduste eest :p )
8. loed 500ni. Noh peaaegu. St 5 sec jooksul PEAB VARI AVANEMA. Kui ei avane siis on jama ja muud protseduurid ("avaline otseduur" varju mitteavanemisel on varuvarju avamine)
9. avanenud varju all proovida pöördeid vasakule ja paremale, võib ka muid trikka teha (Djuuk soovitas seal kõrgel fleeri proovida, et "mitte midagi ei juhtu, tegelikult juhtub küll aga see 'midagi' on ohutu!")
10. oodata rahulikult maapinda (kõrgusemõõtja on väga kasulik asi - sealt pealt näeb ~meetri täpsusega kõrgust. maandumisel on see hästi oluline)
11. õhus pööratakse reeglina PAREMALE, noh, kirjutamata reegel. Et kokku ei põrkaks. põrked on ainult jamaks kaelas.
12. maandumiskujundit tehakse reeglina VASAKULE (põhjus sama mis eelmiselgi)
13. maandudes me EI JOOKSE maapinnaga kaasa, vaid püüame jääda rahulikuks (oluline risk kepsudele ja kodaratele:p)
14. maandudes me sihime hoolega igasugu 'objektidest' eemale (katused, puud, autod, lennukid jm. eksitav kraam) ja püüame ka seda, et mõnele inimesele pähe ei kukuks ;)
15. maandumine läheb poolpiduris, kui maa juba 'paistab' siis täislauglemises, alles finaalis (2-3m) tuleb täispidurisse tõmmata. (oluline näitaja on see, et sa tõesti NÄED juba maad - lilli ja rohukõrsi ja pealtvaatajate hirmunud nägusid ;) )
16. kui kõik hästi läheb, siis saab veel 2 korda hüpata/maanduda :p