teisipäev, 7. juuni 2005

Raske see ilmaelu

Niisiis, külaklatshi ka veidi. Käinud põhikoolilapsed klassiga ekskursioonil teises linnas ja organiseeritud neile magamine. Õpetaja pool kodus. Kõik lapsed koos, madratsitega põrandal. Organiseerijaks olnud õpetaja polevat olnud nende klassijuhataja ega midagi. Noh ja siis .... Olnud möllu ja nalja pilvini ning lisaks olevat üks õpilastest õpetaja kaelaümber rippunud. Asi polevat juba ammu enam lapsevanemate eest saladuses. Et õpilane ja nooruke õpetajanna.

Mutid kommenteerivad, et 'no on ikka loll küll, et niimoodi oma elu ja karjääri tuksi keerab' ja et 'Ei saanud siis ka käsi üksteise küljest eemal hoida' ja veel et 'saab veel lapse ahistamise eest süüdistuse kaela' ('laps' on hekel 15, käib 16. eluaastat) jnejne.

Igatahes.... No mina püüan nende kuuldes mitte oma suud paotada, sest:
1. on meie vanusevahe 6 aastat minu kasuks
2. ma tean täpselt et ega ikka ei saa küll käsi üksteisest eemal hoida
3. ei lähe kogu karjäär ja tulevik sellises psüühilises olekus kõige vähematki korda

No mis sa hing teed, kui veri möllab ja väljas on kevad. Pealegi - kui noormes oleks 20 ja õpetajanna 30 ei teeks keegi asjast suuremat probleemi, ega ju!

Kommentaare ei ole: