Verel

Niisiis. Et reedel läks tüdrukul armastatud pelikani-kilekott katki (lihtsalt et üks ront keeldus sinna sisse mahtumast ja otsustas khe otsaga välja turritada, läbi koti), siis lubasin, et lähen hangin talle uue. Niisiis oli eilse õhtu märksõna "Pelikanijaht!!".
Töötajad olid väga abivalmid ja sõbralikud. Noh, teisest küljest on nii, et kui nad oma kliendid halva suhtumisega eemale peletavad, siis on nad hoopis veretud. St. et siis polegi kuskilt verd võtta. Tädi otsis mitu pikka minutit taga, et kui pikalt peale tuulerõugeid ikkagi verd anda ei tohiks ja ... Noh, se periood on 2 nädalat tegelt.
Verevõtt ise sujus ilusti, ainult et ... Ma ei mäletanud,e t igasugu nõelaga torkimised NII valusad on. Ja kogu aeg oli tunne, nagu oleks käsi üles paistetanud. Ja veri voolas ruttu - minu meelest kulus alla 10 minuti selle poole liitri väljapumpamiseks. Ja pärast koduteel oli ikkagi haavast suti veel välja immitsenud. Ja augukoht on veel tänagi valus kui siid vastu läheb. Noh, et ma karmimat asja pole proovinud, aga siidipluusiga on valus.
Muidugi jahh. Positiivne oli veel see, et pool päeva vaevanud peavalu kõndis koos verega ära. Vanasti ju ainult aadrit lastigi, kui midagi viga oli. Kes on "Aarete saart" lugenud, see mäletab, et see saladuslik kostiline raamatu alguses suri ära "vaatamata selelle, et arst tal aadrit laskis". Nii armas :D Sul on eriti madal vererõhk ja siis lastakse veel aadrit ka :D
Aga muidu olen terve :)