esmaspäev, 30. mai 2005

Muutusteta...

Tegelikult on nii, et mida lähemale kursused jõuavad, seda ebakindlamana ma end tunnen. Et tegelikult ma võin ju hoolega õppida ja puha, aga.... Lõpeks ma ikkagi kardan. St. kui Duke kardab minu exitit (miks kurat?? ma talle pähe kukkuda lihtsalt ei saa ju!) siis mina kardan maandumist. Et miks inimesed ei lenda?? Vastus - sest maandumine on kole järsk. Kahepeale saab ühe 'täis-hüppamise-hirmu' kätte.

Ja siis veel see, et kui kuu aega tagasi oli mul üsna ükskõik, siis praegu mul enam ei ole ükskõik. Et kas ma sajan süldiks või mitte. Sest on parajalt lõpetamata otsi õhus, mis ootavad sõlmimist. Ja palju ootusi ja palju kartusi ja .... Ühesõnaga emotsionaalsed pudrud ja kapsad. Ja see kõik ei soodusta just maandumishirmust üle saamist, ega ju ;)

Kommentaare ei ole: